Lucas 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Beli, Yesus so, akalem gelewbiliw kalun kel kunum iso, alik alik biim abiw abiw angom ka kel kakabisiliw ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em gawman ding dim mewso kebe Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem unse kale.
1 E aconteceu, depois disso, que andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus; e os doze iam com ele,
2 Beem ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum biso, mali um kal wanin auk kebiliwi, kilelyemse waneng iso, mali aneng matil im dim teinbiliwi, takala koyemse waneng iso, alik alik bi makuw Yesus so abiw abiw angom ka kel uneko, Yesus em kukuyemin weng be kilikabiliw kale.
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 Iti mali wanenggel mak im wiin e kanekote:
3 e Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes, e Suzana, e muitas outras que o serviam com suas fazendas.
4 Deiw mak ding mak, abiw abiw beem kunum waneng banban mak i Yesus em fukun talsiliw ding dim bakate, e ilo fakam weng mak bokoyemomele:
4 E, ajuntando-se uma grande multidão, e vindo ter com ele gente de todas as cidades, disse por parábolas:
5 “Mak kunum mak wit dem kuluko, akalem musun fukalale tewe, mali dem mak be deiwkim dim kuminei, kawtiw i elo deit moliwi, awon i teleko, dem be wanakabiliw te.
5 Um semeador saiu a semear a sua semente, e, quando semeava, caiu alguma junto do caminho e foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Mali wit dem mali mak tum dim kel kumineko, tebeloke kate, ok banim kasike, geetkabe te.
6 E outra caiu sobre pedra e, nascida, secou-se, pois que não tinha umidade.
7 Iti wit dem mali mak wolu dim kuminei, itel ningning so kasi kolewei, kot nam keko, tebelinba kekabe te.
7 E outra caiu entre espinhos, e, crescendo com ela os espinhos, a sufocaram;
8 Kate, wit dem mali mak kawin ken ok so dim deeng dim mitomi, tebeleko, dem banso banso gilakabe te.”, yangse kale.
8 E outra caiu em boa terra e, nascida, produziu fruto, cento por um. Dizendo ele estas coisas, clamava: Quem tem ouvidos para ouvir, que ouça.
9 Yangei, em gelewkabiliw kunum i fakam weng beem mongom e akokow kesomi, elo dakalasiliw kale.
9 E os seus discípulos o interrogaram, dizendo: Que parábola é esta?
10 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Sunbin-Got e yulo akalem gawman ding dim em ibolow win sang be kaleyemkabe kate, mali kawtiw i sak nem fakam weng bete kuw kilikabiliw kasike,
10 E ele disse: A vós vos é dado conhecer os mistérios do Reino de Deus, mas aos outros, por parábolas, para que, vendo, não vejam e, ouvindo, não entendam.
11 Kame, yu fakam weng beem mongom e kilele kal kililina!
11 Esta é, pois, a parábola: a semente é a palavra de Deus;
12 Wit dem deiwkim dim kumin mitkabe ais dem mali mak beem mongom e kanekote: Kawtiw mali mak i Sunbin-Got em weng be kilisomi, elo “Fein!”, dangbiliw kate, Seten-Ataanim e teleko, im ibolow tem beem kulubiliw weng be kulu koyemkabe kasike, i Sunbin-Got em finik so deiw gelewinba kekabiliw te.
12 e os que
13 Wit dem tum dim mitkabe ais dem mali mak beem mongom e kanekote: Kawtiw mali mak i Sunbin-Got em weng kiliko, kalfong fian kelewkabiliw kate, i weng be kilele ikalem ibolow mutuk tem kel dukulinba kekabiliw kasike, kakyemin mak im dim tele ding dim kabalak e, i weng be iti sak kolewkabiliw te.
13 e os que estão sobre pedra, estes são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria, mas, como não têm raiz, apenas creem por algum tempo e, no tempo da tentação, se desviam;
14 Wit dem wolu dim aim tem kumin kekabe ais dem mali mak beem mongom e kanekote: Kunum waneng mali mak i Sunbin-Got em weng fongate kuw kiliko, aluwkabiliw kate, i on kisol so, kawin dim em eisneng em ibolow kuw kelewsomi, beem ibolow kuw tiaktiak kekabiliw kasike, i Sunbin-Got em weng elo dawkatiko, kolewsomeliwi, em weng be dem gilalinba kekabe te.
14 e a que caiu entre espinhos, esses são os que ouviram, e, indo por diante, são sufocados com os cuidados, e riquezas, e deleites da vida, e não dão fruto com perfeição;
15 Kate, wit dem kawin ken ok so deeng dim fukulako, dem ken gilakabe ais dem mali mak beem mongom e kanekote: Kunum waneng mali mak i Sunbin-Got em weng kiliko, weng be ikalem ibolow tem ken so, fein so, ka kel dukusomi, weng be kilele aluweko, gelewsomi, dem ken gilakabaliw kawtiw biim kiskiw ite te.”,
15 e a que caiu em boa terra, esses são os que, ouvindo a palavra, a conservam num coração honesto e bom e dão fruto com perseverança.
16 Yangeko, weng mak so bokoyemomele: “Yu yongom dong mak aileko, mesesem eisneng so kasi kolewbiliw sako? Bayo! Kate yu elo aileko, abisom dim kel kolewbiliw kano, mali kawtiw i yongom dong be atemeko, fein am kawtem telemoliw te.
16 E ninguém, acendendo uma candeia, a cobre com algum vaso ou
17 Yu kililina! Mesesem mak wakiw dabiliw eisneng be, bi e, fein fitew kuw keloke te. Beemdiw, kawtiw im wakiw dabiliw inkal eisneng bakal, bi e, kaimei, kawtiw alik alik ikati kal kelokoliw te.
17 Porque não há coisa oculta que não haja de manifestar-se, nem escondida que não haja de saber-se e vir à luz.
18 Yu ken weng kale kilele kiliko, aluwboliwka! Nimin kunum waneng i mak weng kale kilele kiliko, gelewemiw tewe, Sunbin-Got e im fukunin ken ati be makso einging keyemboke te. Kate, nimin kawtiw ite mak weng kale kilele gelewinba keliw tewe, Sunbin-Got e im ‘Ne fukunin ken so bi kai!’, angbiliw fukunin atuk fong gel bakati fein takala koyem keyemboke te.”, yangse kale.
18 Vede, pois, como ouvis, porque a qualquer que tiver lhe será dado, e a qualquer que não tiver até o que parece ter lhe será tirado.
19 Yangse ding dim bakate, Yesus em auk so awkunum kumel so i em fukun talsiliw kate, i atemiwete: E kunum waneng banso banso im mutuk ka belei, i atemeko, em mit mewso telinba kesiliw kale.
19 E foram ter com ele sua mãe e seus irmãos e não podiam aproximar-se dele, por causa da multidão.
20 Keko beli, mali kawtiw mak Yesus elo bokolewomeliw: “Kauk so, kom kawkunum kumel iso, i kulo fenem teleko, kut tem ka kel kom ding feneko, biliw te.”, dangsiliw kale.
20 E foi-lhe dito: Estão lá fora tua mãe e teus irmãos, que querem ver-te.
21 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak Sunbin-Got em weng kiliko, ‘Fein!’, angeko, gelewbiliw tewe, ite kuw nem nawkunum kumel so, yem so, kesomi, biliw baka te.”, yangse kale.
21 Mas, respondendo ele, disse-lhes: Minha mãe e meus irmãos são aqueles que ouvem a palavra de Deus e a executam.
22 Deiw mak ding mak kabalak e, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik biim kunuw dim kawtem teineko, unsiliw ding dim bakate, e ilo bokoyemomele: “Kame nu okmun dikeko, mali elo keluma o!”, yangse kale. Yangei, i fein kalo unomin kesiliw kale.
22 E aconteceu que, num daqueles dias, entrou num barco com seus discípulos e disse-lhes: Passemos para a outra banda do lago. E partiram.
23 Im uniwi, Yesus e kunuw dim ka kel akalse ding dim bakate, inim inkal so mak teleko, ok fok fok matem alelem kunuw dim matem teleko, ilo yenomin kis keyemse kale.
23 E, navegando eles, adormeceu; e sobreveio uma tempestade de vento no lago, e o barco enchia-se de água, estando eles em perigo.
24 Keyembei, Yesus em gelewkabiliw kunum i finganeko, Yesus elo dawkalfoleko, weng gaanin fian kuw bokolewomeliw: “Kamok Fian kutaka! Kamok Fian kutaka! Ku teina! Teina! Ok tom yenei, alik kuanomin kis kemuw kasike!”, gaaneko, olsiliw kale. Olemiwi, e baba teineko, inim fian so okmun so ilo sakalala weng bokoyemse kale. Bokoyemei, inim so okmun so bi sin tew kame tew kanebiliw be gato gato angeko, daking malmal banim kesiliw kale.
24 E, chegando-se a ele, o despertaram, dizendo: Mestre, Mestre, estamos perecendo. E ele, levantando-se, repreendeu o vento e a fúria da água; e cessaram, e fez-se bonança.
25 Keliwi, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo dakalomele: “Yom fein ibolow e nal kel be ye? Banim sako?”, yangse kale. Yangei, i em kanele kitil be atemeko, finganeko, yol angeko, ibolow tiaktiak kesomi, ikalem akate bokolomeliw: “Yakai! Kalakanebe kunum kale kante a? E inim so okmun so ilo weng kitil weng mak bokoyemei, i em yange weng be kiliko, fein gelewbiliw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
25 E disse-lhes: Onde está a vossa fé? E eles, temendo, maravilharam-se, dizendo uns aos outros: Quem é este, que até aos ventos e à água manda, e lhe obedecem?
26 Angesomi, okmun dikeko, benggew Galili aneng em mali elo teleko, Gelasa kawtiw im aneng dulum kalo talsiliw kale.
26 E navegaram para a terra dos gadarenos, que está defronte da Galileia.
27 Teleko, im teinbiliw kunuw be koleweko, mayak teliw ding dim bakate, ka em abiw mutuk fian aneng matil em dim alakabe kunum mak yako teleko, Yesus em mit mewso talse kale. Tiak ding bise bakate, aneng matil banban i elo aol nam keleweko, em dim alakabiliw kasike, e ilim so minggilinba kesomi, anggil fitew alakabe kunum ete kale. Kebomi, kawtiw biliw am ka kel binba kesomi, emikel kuw fomkamin dim kel alenale kunum ete kale.
27 E, quando desceu para terra, saiu-lhe ao encontro, vindo da cidade, um homem que, desde muito tempo, estava possesso de demônios e não andava vestido nem habitava em qualquer casa, mas nos sepulcros.
28 — ausente —
28 E, quando viu a Jesus, prostrou-se diante dele, exclamando e dizendo com alta voz: Que tenho eu contigo Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-te que não me atormentes.
29 — ausente —
29 Porque tinha ordenado ao espírito imundo que saísse daquele homem; pois já havia muito tempo que o arrebatava. E guardavam-no preso com grilhões e cadeias; mas, quebrando as prisões, era impelido pelo demônio para os desertos.
30 Keko beli, Yesus e aneng matil beelo dakalalomele: “Kom wiin e nimtew a?”, dangse kale. Dangse kate, aneng matil banban kunum beem mutuk kel geksiliw kasike, i elo yan weng bokolewomeliw: “Nesik kutew ol tem atew te. Ku nelo bokonemomin kis se. Wonuk so kunum banban imdiw buluw kasike!”, dangsiliw kale.
30 E perguntou-lhe Jesus, dizendo: Qual é o teu nome? E ele disse: Legião; porque tinham entrado nele muitos demônios.
31 Dangeko, iti weng mak bokolewomeliw: “Ku nulo kanelom sawkal kuan kemin dim kalo yemde unokolew te!”, dangsiliw kale.
31 E rogavam-lhe que os não mandasse para o abismo.
32 Im dangsiliw ding dim bakate, aneng ka kel kaing yamgel mak dok dim kel bisiliw kasike, aneng matil bi Yesus elo dakalalomeliw: “Ki keko, nulo kaing kulin mutuk tem elo yemdala o!”, dangsiliw kale. Dangiwi, Yesus e bokoyemomele: “Kenka. Yu kanelina!”, yangse kale.
32 E andava pastando ali no monte uma manada de muitos porcos; e rogaram-lhe que lhes concedesse entrar neles; e concedeu-lho.
33 Yangei, i kiliko, kunum be koleweko, fonsangineko, kaing kulin tem elo ba unsiliw kale. Uniwi, kaing banban bi sikal fokoko, genem fukuko, gulili yako uneko, fes mak dakalu mit mit uneko, okmun tem okmun tem keko, ok kunil yak yak keko, kuansiliw kale.
33 E, tendo saído os demônios do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se de um despenhadeiro no lago e afogou-se.
34 Kanebiliw ding dim bakate, kaing biim yetebiliw kunum waneng i kanele eisneng be atemeko, fon uneko, abiw mutuk abiw mutuk elo weng de unsiliw kale.
34 E aqueles que os guardavam, vendo o que acontecera, fugiram e foram anunciá-lo na cidade e nos campos.
35 De uniwi, abiw kasel i kanele eisneng beelo atebam teleko, Yesus em mit mewso teleko, atemiwete: Aneng matil em dim tein kembe kunum be kame kilele ibolow ken keko, ilim so minggiko, Yesus em mit mewso teinbelei, i atemsiliw kale. Atemsomeliwi, kunum waneng bi fingansiliw kale.
35 E saíram a ver o que tinha acontecido e vieram ter com Jesus. Acharam, então, o homem de quem haviam saído os demônios, vestido e em seu juízo, assentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Keko beli, kanese eisneng be kiinwalako, atemsiliw kawtiw i mali kawtiw ilo aneng matil kunum beelo takala kolewsiliw em sang be kilele bokoyemsiliw kale.
36 E os que tinham visto contaram-lhes também como fora salvo aquele endemoninhado.
37 Bokoyemiwi, Gelasa aneng so, beem mewso biliw aneng aneng so, aneng alik alik biim kasel i Yesus elo bokolewomeliw: “Ku nulo koyemeko, nanew dim aneng elo una o!”, dangsiliw kale. Nimtew angom? I finganin fian mak kesiliw kale.
37 E toda a multidão da terra dos gadarenos ao redor lhe rogou que se retirasse deles, porque estavam possuídos de grande temor. E, entrando ele no barco, voltou.
38 Im unomin memen kesiliw ding dim bakate, kilelew kembe kunum be Yesus elo deitse kate, Yesus e elo dabalale uneko, bokolewomele:
38 E aquele homem de quem haviam saído os demônios rogou-lhe que o deixasse estar com ele; mas Jesus o despediu, dizendo:
39 “Babo! Ku kukalem am dim elo uneko, Sunbin-Got em dokokemei, kilekemse sang kale abiw mutuk kasel alik alik ilo bokoyem yak yak unolewka!”, dangse kale. Dangei, e em yangse weng be kiliko, abiw mutuk fian beem kasel alik alik ilo em dulum elote kanese sang be bokoyem yak bokoyem yak kese kale.
39 Torna para tua casa e conta quão grandes E ele foi apregoando por toda a cidade quão grandes coisas Jesus lhe tinha feito.
40 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, i iti uneko, okmun mali elo talsiliw kale. Teliwi, em ding fenbiliw kunum waneng demdem i elo atemeko, kalfongdewsiliw kale.
40 E aconteceu que, quando voltou Jesus, a multidão o recebeu, porque todos o estavam esperando.
41 Keko beli, mak kunum mak em wiin e Yailus alenale kale. Kunum be Suda im wensan kekabiliw am mak em kak yetebe kunum keko, alenale kale. Kame, e Yesus em mit mewso teleko, gatak wakas katin bukbuk angeko, gaanomele: “Yesus kutaka! Ku fongate akate guingui nakalem am tololewka!
41 E eis que chegou um varão de nome Jairo, que era príncipe da sinagoga; e, prostrando-se aos pés de Jesus, rogava-lhe que entrasse em sua casa;
42 Nimtew angom? Nem dukusi aul makmak bu wakamin fian kuluko, kuanomin kis kebu kasike.”, dangse kale. (Aul bu kalun kel itol atew keumse kale.) Dangei, Yesus e em dange weng be kiliko, eso makuw unsiliw kale.
42 porque tinha uma filha única, quase de doze anos, que estava à morte. E, indo ele, apertava-o a multidão.
43 Elo yenggelew tasiliw ding dim bakate, abiw ilum waneng mak talsu kale. Waneng buum abiw ilum be kalun kel itol ding gato anginba kesomi, diwkuw diwkuw ilum duumse kale. U abung gemin kunum banso ilo weneko, “Yu nelo kilelnemina!”, yangenalu kate, i ki keko, ulo dokouminba kesiliw kale.
43 E uma mulher, que tinha um fluxo de sangue, havia doze anos, e gastara com os médicos todos os seus haveres, e por nenhum pudera ser curada,
44 Kaem ding dim bakate, waneng kalu Yesus em ibiku unbe dim mewso mewso gelew gelew teleko, em ilim tiakim minggiko, teing meleleweko, unsu kale. Um kanesu ding dim bakate, um abiw ilum wakamin be okmino koumei, u fein ken kesu kale.
44 chegando por detrás dele, tocou na orla da sua veste, e logo estancou o fluxo do seu sangue.
45 Ken kelui, Yesus e bokolomele: “Kante nelo teing kang so meleneme ya?”, angeko, dakalase kale. Dakalalei, alik alik i yan weng bokolewomeliw: “Nete ba! Nete ba!”, dangsiliw kate, Fita e bokolewomele: “Ae! Kunum waneng banban kom mit falal kekemeko, kouw kekemsomi, dukakan so kebiliw kasike, kawtiw banban kulo melekembiliw kai!”, dangse kale.
45 E disse Jesus: Quem E, negando todos, disse Pedro e os que estavam com ele: Mestre, a multidão te aperta e te oprime, e dizes: Quem é que me tocou?
46 Dangse kate, Yesus e bokolomele: “Babo! Mak kawtiw mak nelo teing melenemiw te. Nem kitil anung mak kilelomin em mongom nelo koneme kasike.”, dangse kale.
46 E disse Jesus: Alguém me tocou, porque bem conheci que de mim saiu virtude.
47 Dangei, waneng bu kal keko, atemute: U ki keko, wokmolinba kis kesomi, atemsu kale. Keko beli, u finganeko, walwal kuw kilikili keko, Yesus em mit mewso teineko, katin bukbuk gatak wakas angesomi, um kanesu sang alik alik kaim fitew dim kuw bokolewsu kale. Bokoleweko, bokolomelu: “Kame nem wakamin akal banime te!”, yangsu kale.
47 Então, vendo a mulher que não podia ocultar-se, aproximou-se tremendo e, prostrando-se ante ele, declarou-lhe diante de todo o povo a causa por que lhe havia tocado e como logo sarara.
48 Yangui, Yesus e ulo bokoumomele: “Aul kutaka! Kom fein nangbelew ibolow be kulo dokokem kembe kasike kame, menew ibolow so keko, una!”, wangse kale.
48 E ele lhe disse: Tem bom ânimo, filha, a tua fé te salvou; vai em paz.
49 Ulo wangse ding dim bakate, mak kunum mak teleko, wensan kebiliw am em atebe kak kunum beem mit mewso teleko, bokolewomele: “Kom mun bu atin kuw kuan kembu kasike, ku kukuyemin kunum beelo kanelom ilum makso dulewbokolew te!”, dangse kale.
49 Estando ele ainda falando, chegou um da casa do príncipe da sinagoga, dizendo: A tua filha já está morta; não incomodes o Mestre.
50 Dangei, Yesus e em dange weng be kiliko, kak kunum beelo bokolewomele: “Ku kanelom finganemokolew te! Ku nelo ‘Fein!’, nangolewka! Ne ulo ken keumoki kasike.”, dangse kale.
50 Jesus, porém, ouvindo- o, respondeu-lhe, dizendo: Não temas; crê somente, e será salva.
51 Dangei, im uneko, kak kunum beem am talsiliw ding dim bakate, Yesus mali ka biliw kawtiw ilo “Ayem! Kanelom am kawtem unokoliw te!”, yangeko, Fita so, Sion so, Sekow so, mun um auk so alew so, ikalem ite kuw am kawtem elo yemde unse kale.
51 E, entrando em casa, a ninguém deixou entrar, senão a Pedro, e a Tiago, e a João, e ao pai, e a mãe da menina.
52 Yemde unei, im am kawtem unsiliw ding dim bakate, Yesus e fom am ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Yu kanelom amemokoliw te! Aul kalu atin kuw kuaninba kebu te. Akalbu kasike!”, yangse kale.
52 E todos choravam e a pranteavam; e ele disse: Não choreis; não está morta, mas dorme.
53 Yangse kate, alik alik i atin kuw kal keliwete: “U fein kuan kembu kai!”, angeko, kal kebiliw kasike, i Yesus elo weng milewsomi, abenggilewsiliw kale.
53 E riam-se dele, sabendo que estava morta.
54 Abenggilew kate, Yesus e waneng aul buum teing gololo wouleko, gaaneko, bokoumomele: “Mun a! Ku baba teina!”, wangse kale.|alt="Jairus’ daughter" src="IB04125b.tif" size="col" ref="Iluk 8:54"
54 Mas ele, pegando-lhe na mão, clamou, dizendo: Levanta-te, menina!
55 Wangei, fongate akate um finik be iti ukalem dim matem telei, u finik baba teinsu kale. Teinui, Yesus e mali ilo bokoyemomele: “Yu wanin so ok so mak aul buulo duumina!”, yangse kale.
55 E o seu espírito voltou, e ela logo se levantou; e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Yangei, auk so alew so i kanese be atemeko, yol angsiliw kate, e kitil weng ayem mak yemkal ilo bokoyemomele: “Yu kanelom kaleem kanele sang kale mali kawtiw ilo bokoyem unokoliw te! Itel bate!”, yangse kale.
56 E seus pais ficaram maravilhados, e ele lhes mandou que a ninguém dissessem o que havia sucedido.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.