Lucas 7

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yangeko, Sunbin-Got em weng be bokoyemeko, banimse ding dim bakate, e aneng be koleweko, Kafelneam abiw mutuk fian kalo unse kale.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Em unse ding dim bakate, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum im kak kebe kunum mak em ibolow dulewkabe weng afak kunum mak wakamin fian kuluko, kuanomin kis ke alenale kale.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Keko beli, kak kunum be kililete: “Yesus e talbe kai!”, angiwi, e kiliko, Suda kawtiw im kak kunum mali mak im teing dim weng mak dabalalei, i uneko, Yesus em mit mewso teleko, elo kalan weng dangeko, bokolewomeliw: “Yesus ku teleko, kak kunum beem weng afak kunum beelo okmino kolewa!
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 E kiol kuw kunum kebe kasike, ku elo dokolewolewka!
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 E Suda kawtiw nulo ibolow keyembomi, nukalem wensankabuluw am kale akati geyemse kasike.”, dangsiliw kale.
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Dangiwi, Yesus e iso makuw unse kale. Uneko, wonuk so kunum im kak kunum beem am mewso unse ding dim bakate, kak kunum be akalem ken kunum im kiin dim e iti weng mak dabalako, bokolomele: “Kamok fian kutaka! Nimtew angom ete ku wa kunum nem am kale kel telew a?
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Ne kunum ken kate, ne teleko, katebam toloki ye? Beem mongom ete ne nakalem angin ilo kuw yemdalii, i kalan weng bakakem teliw te. Kate, ku weng kuw bokolew kano, nem weng afak kunum beem wakamin be okmino kolewokolew te.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Feinka! Nakati kak kunum mak em weng afak kunum kebi kasike, em nange kitil weng be ne fein gelewoki te. Keko beli, mali wonuk so kunum mak ikati nem weng afak kesomi, nem yangbi kitil weng be fein gelewokoliw te. Ne wonuk so kunum mak elo bokolewomeli: ‘Ku aneng kalo una o!’, dangi tewe, e kiliko, kalo unoke te. Mali elo bokolewomeli: ‘Ku teleko, nem aluwbamin mak aluwa!’, dangi tewe, e nem weng kiliko, fein aluwoke te.”, dangse kale.
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Dangei, Yesus e em dangse weng be kiliko, yol angeko, famdes angeko, eso kakabiliw kunum waneng banso biilo bokoyemomele: “Feinka! Isalael kawtiw num mutuk kale, ne fein ibolow so kunum mak Ulom kunum beem kanele emdiw ateminbakabi te.”, yangse kale.
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Yangei, kak kunum beem yemdale kawtiw i iti uneko, beem am kawtem uneko, atemiwete: Wakamin kunum be atin kuw ken kelei, i atemsiliw kale.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Beli, sukum ding gel kuw kese ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, kunum waneng banban biso, alik alik i uneko, Nain abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Beem ding dim bakate, abiw ka kel kunum aul mak kuanse kale. Sua kel aul beem alew e kuanei, auk u kalun bului, iti aul mali mak so dukulinba kesu kale.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Yetemeko, Kamok Fian e waneng kalun buulo kinkin ibolow fian keumsomi, ulo bokoumomele: “Ku kanelom amemokolew te!”, wangse kale.
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Wangeko, fom delingge de talbiliw dim mewso uneko, akalem teing e beem dim dukulei, de talbiliw kunum bikal mosiliw kale. Mosiliwi, e kunum aul fom beelo bokolewomele: “Kame ku baba teina!”, dangse kale.
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Dangei, kunum aul fom be fein baba teinsomi, weng bokose kale. Bokolei, Yesus e kunum aul be kulu auleko, auk ukalem dulum elo duumse kale.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Duumei, ka biliw kawtiw banban bi yol angeko, fingansomi, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomeliw: “Feinka! Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum sel mak num mit mewso talse te. Sunbin-Got e akalem angin nulo yetebam talse kai!”, ange ange kesiliw kale.
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Keko beli, kawtiw i Yesus em kanese sang be de unsiliw kasike, Sudia aneng fian em kasel so, Sudia aneng fian beem mewso biliw aneng em ka biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik i kanese sang be kilisiliw kale.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Yesus em kanekabe sang alik alik be Sion elo bokolewsiliw kale. Bokolewomeliwi, e akalem gelewkabiliw kunum alew mak gaayemei,
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 i teliwi, e aso ilo bokoyemomele: “Kaso yu uneko, Yesus elo dakalakam unoliwka! Kaso yu elo bokolewomeliw: ‘Ku Sunbin-Got em Isalael kawtiw ‘E nulo dakayem toloke te!’, angbiliw kunum kute sako? Nu kunum beem ding fen buluw kasike.’, dangesomi, elo dakalaloliwka!”, yangeko, aso ilo yemdalei, aso i fein uneko, Yesus em fukun unsiliw kale.
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Uneko, Yesus em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Kawtiw ilo ok da koyemse Sion e aso nulo yemdalei, aso nu kulo katebam teleko, dakalalomeluw: ‘Kute kuw ‘Sunbin-Got em Isalael kawtiw nulo dakayem toloke te!’, angbiliw kunum kute sako? Nu kunum beem ding fen buluw kasike.’, kangbuluw te.”, dangsiliw kale.
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Beem ding dim bakate, Yesus e mali kunum waneng banban im kal wanin auk so beso, mali mak im kiin sukul so, mali mak aneng matil im dim biliw so, ilum kebiliw kawtiw banban ilo kilelyemse kale.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Kilelyemsomi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Kaso yu teleko, kaleem kanekabe eisneng be kiinwala atemiw kano, kililiko, atemiw sang be iti de uneko, Sion elo bokolewoliwka! Sang be kanekote:
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Kaso yu Kililina! Nem aluwbabi eisneng kale atemsomi, ‘Fein kai!’, nangeko, beit kelinba kunum waneng i kalfongeko, kakatemoliwka!”, yangse kale.
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Yangei, aso i em yange weng be deko, Sion elo weng kal be bokolew unsiliw kale. Uniwi, Yesus e ka biliw kunum waneng ilo iti weng mak bokoyemomele: “Sua kel akate, yu kawtiw banim dim elo uneko, Sion em fukun unsiliw ding dim kabalak e, yu kanelo atebam unesiliw a? Inim ete kuw teleko, ais kon fuu kadakada kelewkabe beelo atemsiliw sako?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Bani, yu uneko, on kisol so, ilim ken so, kunum mak atebam unesiliw sako? Itel bate! On kisol so, ilim ken so kunum i emisik kebe kamok im am fian sel atite ka kel kuw alakabiliw kasike.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Kate, yu uneko, kanelo atebam unesiliw a? Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak atebam unesiliw sako? Feinka! Yu uneko, Sion elo atebam unesiliw te. E wiin fian so kunum kesomi, mali Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ilo bakiyemkabe kunum ete te.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Sunbin-Got em fut ayem e Sion so Mesaya so, aso biim dulum elo bokolomele:
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Alik alik yu nem weng kale kilele kililina! Sion bete wiin fian so kele kasike, mali kal so kun so kunum mak elo bakilewbiliw kawtiw mak banim te. Kate, Sunbin-Got em gawman ding dim kabalak e, Sion be nam emisik keloke te. Nimtew angom? Ka kel bokoliw wiin banim kebiliw kunum mali mak isik Sion elo bakilewokoliw kasike.”, yangse kale.
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Sua kel akate Sion e kunum waneng banban iso, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum iso, alik alik biilo ok da koyemse kasike kame, Kunum waneng bi Yesus em weng be kiliko, beem dulum elote “Sunbin-Got em kukuw e kiol kuw ete te!”, angsiliw kale.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Kate, Falisi so, Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum iso, mali kunum bi Sunbin-Got em ibolow fukunin be gelewinba kemaliw kasike, i Sion em mit uninba kesomeliwi, e ilo ok da koyeminba kese kale.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Beli, Yesus e weng mak dakalalomele: “Kame biliw kawtiw so biim kukuw so be kan akate tew a?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 I kawtiw im wensankabiliw dim ka kel, teineko, kikinbiliw aul imdiw te. Aul bi weng tikin weng de une, min weng de une sak weng kuw bokolew bokolew kebomi, bokolomeliw:
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Nimtew angom? Sion e wain ok so, belet wanin so, waninba kesomi, tokotoko kolew kemele kasike, yu bokolomeliw: ‘Sion e aol nam kese sako!’, angbiliw
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 kate, Kawtiw Aul neakalem ete wain ok so, belet wanin so, wanbi kasike, yu bokonemomeliw: ‘Kunum be wanin fian so, wain ok so, ilum sen kawtol wanbomi, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum iso, kukuw wa so kebiliw kawtiw iso, alik alik biim ken kunum ete te!’, angakabiliw te.
34 O
35 Kate, yu kililina! Mali Sunbin-Got em kukuyemse weng kaleelo ‘Fein kai!’, dangbiliw kunum waneng im ibolow kal fukunin be fein fitew dim kuw keloke te.”, yangse kale.
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Deiw mak ding mak kabalak e, Falisi kunum mak teleko, Yesus elo akalem am elo debelale unei, i akalem am ka kel teineko, wanin wansiliw kale.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Wanin wanbiliw ding dim bakate, abiw fian ka kel, sili sili nam waneng mak alenalu kale. Beem ding dim bakate, u kililute: “Yesus e Falisi em am kawtem teleko, wanin wanbe kai!”, angiwi, u kiliko, ok sen kamge eisneng so mak wenomin unsu kale.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Uneko, teleko, Yesus em yan mit teinsomi, amemin fian mak kesomelui, kiin ok e ok wal atew ding dong em yan dim mit mit kese kale. Kelei, u ukalem kak kon kuluko, em yan e tiow kelewko, beem dim teing boku boku kelewsomi, Yesus em yan be kamge eisneng so kuolewsu kale.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Kuolewui, Falisi am kayak be, waneng buum kanemu be atemeko, ibolow fukunomele: “Kunum kale Sunbin-Got em fein bontem dim bakamin kunum tewe, e teing net kelewbu waneng buulo kilele kal keumeko, ‘Waneng kalu sili sili nam ute te!’, wangeko, kal keko, ‘Kanelom melenemokolew te!’, wangoke kai!”, angse kale.
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Angeko, ibolow fukunse kate, Yesus e em ibolow fukune be kal keko, elo bokolewomele: “Saimon kutaka! Ne weng mak bokokemo!”, dangei, Saimon e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku bokonema!”, dangse kale.
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Dangei, Yesus e fakam weng mak bokolewomele: “Alew kunum mak alenaliw kale. Alew kunum bi emso kunum mak elo mesesem yan kelewsiliw kale. Mak kunum be 100 tum win on kisol kelewei, mak e king kel tum win on kisol kuw kelewse kale.
41 Jesus disse:
42 Kelewsomi, aso im yan banim kelomin ding dim bakate, aso i ki keko, yan be banim kelewinba kis keliw kasike, em so kunum be aso biim yan be sak misim kuw koyemse kale. Sak misim kuw koyemse kasike kame, ku yan weng bokonemomelew: ‘Kante emso kunum beelo emisik ibolow fian kuw kelewkabe a?’, nangolewka!”, dangeko, dakalase kale.
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Dangei, Saimon e yan weng bokolewomele: “Yan fian beelo sak misim kuw kolewse kunum bete te!”, dangse kale. Dangei, Yesus e bokolewomele: “Kilele diw atemeko, bokonemew te.”, dangse kale.
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Dangeko, famdes angeko, waneng buulo watemeko, Saimon elo bokolewomele: “Waneng kalu watemolewka! Kom am kawtem teli ding dim bakate, ku yan gingnemomin ok mak duneminba kelew te. Kate, waneng kalute ukalem kiin ok so nem yan gingnemsomi, ukalem kak kon so nem yan sanggel yewelnemu te.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Kom am kawtem teli ding dim bakate, ku nelo kalfongnemsomi, falal koneminba kelew kate, waneng kalute nem yan beelo teing naluwsomi, boku boku kenembu te.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Kom am kawtem teli ding dim bakate, ku nem wiin daolewinba kelew kate, waneng kalute nem yan dim kamge ok so kuonemu te.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Kanenemu kasike kame, ku kilila! U nelo ibolow mutuk fian dunemkabu kasike, um sili sili nam kukuw fian sel beem yan e ne kame sak misim kuw koumi te. Kate, mali sili sili nam kukuw fong gel kuw sak misim kuw koyemi kawtiw i nelo ibolow fong gel kuw dunembiliw te.”, dangse kale.
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Dangeko, waneng buulo bokoumomele: “Kom ibolow sili sili nam akati sak misim kuw kokemika!”, wangse kale.
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Wangei, eso teinbiliw kawtiw i em angse weng be kiliko, bokolomeliw: “E nomin kunum kate? Um ibolow sili sili nam akati sak misim kuw koume kasike?”, ange ange kesiliw kale.
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Kesomeliwi, Yesus e waneng buulo bokoumomele: “Kukalem ‘Fein!’, nangew ibolow be kilele dokokeme kasike, menew ibolow kuw kebolewka!”, wangse kale.
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.