Lucas 7
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Yangeko, Sunbin-Got em weng be bokoyemeko, banimse ding dim bakate, e aneng be koleweko, Kafelneam abiw mutuk fian kalo unse kale.
1 Jesu tur etei eo binan sabuw hinowar in sasawar ufunamaim na Capernaum tit.
2 Em unse ding dim bakate, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum im kak kebe kunum mak em ibolow dulewkabe weng afak kunum mak wakamin fian kuluko, kuanomin kis ke alenale kale.
2 Nati’imaim Roman baiyowayan orot ukwarin ana akirwairafin isan biyabow kwanekwan i sawow gagamin bai morobomih biwa’an.
3 Keko beli, kak kunum be kililete: “Yesus e talbe kai!”, angiwi, e kiliko, Suda kawtiw im kak kunum mali mak im teing dim weng mak dabalalei, i uneko, Yesus em mit mewso teleko, elo kalan weng dangeko, bokolewomeliw: “Yesus ku teleko, kak kunum beem weng afak kunum beelo okmino kolewa!
3 Baise Jesu na nati’imaim titit ana tur nonowar ana maramaim, Jew hai orot gagamih iyunih hin Jesu biyan hitit ana akir wairafin baiyawasin isan Jesu hifefeyan.
4 E kiol kuw kunum kebe kasike, ku elo dokolewolewka!
4 Basit Jew hai orot gagamih hina Jesu biyan hitit turobe’emaim hifefeyan hio, “Iti orot ana yababan i ekokok kwanekwan o baibais initin ana akir wairafin iniyawas.
5 E Suda kawtiw nulo ibolow keyembomi, nukalem wensankabuluw am kale akati geyemse kasike.”, dangsiliw kale.
5 Anayabin ata sabuw isah i yabow, aki ai Kou’ay Bar wowab.”
6 Dangiwi, Yesus e iso makuw unse kale. Uneko, wonuk so kunum im kak kunum beem am mewso unse ding dim bakate, kak kunum be akalem ken kunum im kiin dim e iti weng mak dabalako, bokolomele: “Kamok fian kutaka! Nimtew angom ete ku wa kunum nem am kale kel telew a?
6 Basit bairi hin, naatu hina bar hibiyubin auman, baiyowayan orot ana ofonah afa iyunih hin Jesu biyan hitit hio, “Regah aki ai of iti na’atube eo, Aisim inan a nababan, anayabin ayu men orot gagamu boro inan au bar inatit.
7 Ne kunum ken kate, ne teleko, katebam toloki ye? Beem mongom ete ne nakalem angin ilo kuw yemdalii, i kalan weng bakakem teliw te. Kate, ku weng kuw bokolew kano, nem weng afak kunum beem wakamin be okmino kolewokolew te.
7 Na’atube ayu auman taiyuwu ai’itu ayu men orot gewasu boro anan nanamaim anatit, baise akokok turawat nao au akir wairafin boro nayawas.
8 Feinka! Nakati kak kunum mak em weng afak kunum kebi kasike, em nange kitil weng be ne fein gelewoki te. Keko beli, mali wonuk so kunum mak ikati nem weng afak kesomi, nem yangbi kitil weng be fein gelewokoliw te. Ne wonuk so kunum mak elo bokolewomeli: ‘Ku aneng kalo una o!’, dangi tewe, e kiliko, kalo unoke te. Mali elo bokolewomeli: ‘Ku teleko, nem aluwbamin mak aluwa!’, dangi tewe, e nem weng kiliko, fein aluwoke te.”, dangse kale.
8 Anayabin ayu auman baiyowayah orot isah, au fair ema’am, orot ta aniyun anao, ‘Ni’imaim kwen.’ I boro nan, naatu orot ta isan anao, ‘Iti’imaim kuna.’ I boro nan, naatu au akir wairafin orot ta isan anao, ‘Iti kusinaf.’ I boro nasinaf.”
9 Dangei, Yesus e em dangse weng be kiliko, yol angeko, famdes angeko, eso kakabiliw kunum waneng banso biilo bokoyemomele: “Feinka! Isalael kawtiw num mutuk kale, ne fein ibolow so kunum mak Ulom kunum beem kanele emdiw ateminbakabi te.”, yangse kale.
9 Jesu iti orot ana tur nonowar ifofofor men kafaita, naatu tatabir sabuw hi’ufunun bairi hinan iuwih eo, “Anababatun a tur ao’owen Israel wanawananamaim ama areremor, men kafa’imo orot ta ana baitumatum iti na’atube aitinimih.”
10 Yangei, kak kunum beem yemdale kawtiw i iti uneko, beem am kawtem uneko, atemiwete: Wakamin kunum be atin kuw ken kelei, i atemsiliw kale.
10 Imaibo orot kob nayah himatabir maiye hin bar hititit, akir wairafin yawas ma’am hi’itin.
11 Beli, sukum ding gel kuw kese ding dim bakate, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, kunum waneng banban biso, alik alik i uneko, Nain abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
11 Nati ufunamaim sabuw rau’ay gagamin na’in, naatu Jesu ana bai’ufununayah bairi hin bar merar wabin Nain imaim hitit.
12 Beem ding dim bakate, abiw ka kel kunum aul mak kuanse kale. Sua kel aul beem alew e kuanei, auk u kalun bului, iti aul mali mak so dukulinba kesu kale.
12 Jesu na bar merar ana fur awan titit auman, kwafur babin natun orot ta’imonamo morob, sabuw rau’ay gagamin na’in kwafur babin hibai hirerey auman natun hi’abar hititit bairi hitar.
13 Yetemeko, Kamok Fian e waneng kalun buulo kinkin ibolow fian keumsomi, ulo bokoumomele: “Ku kanelom amemokolew te!”, wangse kale.
13 Jesu nuw kwafur babin i’itin ana maramaim dogoron wanawanan yababan awankaratan naatu kwafur isan eo, “Babin men inarerey.”
14 Wangeko, fom delingge de talbiliw dim mewso uneko, akalem teing e beem dim dukulei, de talbiliw kunum bikal mosiliw kale. Mosiliwi, e kunum aul fom beelo bokolewomele: “Kame ku baba teina!”, dangse kale.
14 Imaibo na sabuw biyah tit eof ir sum butubun, sabuw orot hi’abar hinan hinutanub hibat, Jesu orot murubin isan eo, “Orot boubun kumisirimih ayu ao!”
15 Dangei, kunum aul fom be fein baba teinsomi, weng bokose kale. Bokolei, Yesus e kunum aul be kulu auleko, auk ukalem dulum elo duumse kale.
15 Orot murubin inu’in yawas misir mare ma tur eo. Jesu nawiy hairi hin hinah itin.
16 Duumei, ka biliw kawtiw banban bi yol angeko, fingansomi, Sunbin-Got em wiin fian daoleweko, bokolomeliw: “Feinka! Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum sel mak num mit mewso talse te. Sunbin-Got e akalem angin nulo yetebam talse kai!”, ange ange kesiliw kale.
16 Sabuw etei orot murubin yawas mimisir hi’itin hai bir ra’at baise God ana merar hiyi wabin hibora’ara’ah hio, “Dinab orot fairin anababatun wanawanatamaim tit! God ana sabuw baiyawasih isan na!”
17 Keko beli, kawtiw i Yesus em kanese sang be de unsiliw kasike, Sudia aneng fian em kasel so, Sudia aneng fian beem mewso biliw aneng em ka biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik i kanese sang be kilisiliw kale.
17 Jesu iti sisinaf ana tur ra’at tafaram Judea wanawanan hima’am etei hinowar na’atube tafaram nati sisibinamaim hima’am auman hinowar.
18 Beli, Sion em gelewkabiliw kunum i Yesus em kanekabe sang alik alik be Sion elo bokolewsiliw kale. Bokolewomeliwi, e akalem gelewkabiliw kunum alew mak gaayemei,
18 — ausente —
19 i teliwi, e aso ilo bokoyemomele: “Kaso yu uneko, Yesus elo dakalakam unoliwka! Kaso yu elo bokolewomeliw: ‘Ku Sunbin-Got em Isalael kawtiw ‘E nulo dakayem toloke te!’, angbiliw kunum kute sako? Nu kunum beem ding fen buluw kasike.’, dangesomi, elo dakalaloliwka!”, yangeko, aso ilo yemdalei, aso i fein uneko, Yesus em fukun unsiliw kale.
19 — ausente —
20 Uneko, Yesus em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Kawtiw ilo ok da koyemse Sion e aso nulo yemdalei, aso nu kulo katebam teleko, dakalalomeluw: ‘Kute kuw ‘Sunbin-Got em Isalael kawtiw nulo dakayem toloke te!’, angbiliw kunum kute sako? Nu kunum beem ding fen buluw kasike.’, kangbuluw te.”, dangsiliw kale.
20 Iti na’atube eo imaibo hina Jesu biyan hitit ana tur hi’owen hio, “Aki John Baptist o baibatiyimih iyafari ana, imih akokok inao ananowar, John o isa eo anonowar o iti ina, o aki boro orot ta isan anama anakaif.”
21 Beem ding dim bakate, Yesus e mali kunum waneng banban im kal wanin auk so beso, mali mak im kiin sukul so, mali mak aneng matil im dim biliw so, ilum kebiliw kawtiw banban ilo kilelyemse kale.
21 Nati ana veya’amaim Jesu sabuw maumurih na’in hai sawow yumatah ta ta, naatu demon kauh hiyen hima hibiwawa’anih etei biyawasih. Naatu sabuw moumurih na’in matah fim iwa’an matah higewasin hinuwanuw.
22 Kilelyemsomi, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Kaso yu teleko, kaleem kanekabe eisneng be kiinwala atemiw kano, kililiko, atemiw sang be iti de uneko, Sion elo bokolewoliwka! Sang be kanekote:
22 Imih Jesu John ana bai’ufununayah iyafutih eo, “Kwamatabir kwan abisa kwa’i’itah John ana tur kwa’owen. Sabuw matah fim higewasin tinuwanuw, ah kafikafirih higewasin hibat tereremor, kokom ani’anih biyah igewasin, tainih gugurih higewasin tur tenonowar, naatu sabuw morobone abiyawasih, tur gewasin i yababan sabuw isah abibinan.
23 Kaso yu Kililina! Nem aluwbabi eisneng kale atemsomi, ‘Fein kai!’, nangeko, beit kelinba kunum waneng i kalfongeko, kakatemoliwka!”, yangse kale.
23 Sabuw iyab erekasiy auman ayu tibitutumu i boro men baigegewasin hinab!”
24 Yangei, aso i em yange weng be deko, Sion elo weng kal be bokolew unsiliw kale. Uniwi, Yesus e ka biliw kunum waneng ilo iti weng mak bokoyemomele: “Sua kel akate, yu kawtiw banim dim elo uneko, Sion em fukun unsiliw ding dim kabalak e, yu kanelo atebam unesiliw a? Inim ete kuw teleko, ais kon fuu kadakada kelewkabe beelo atemsiliw sako?
24 Kob nayah himatabir John isan hinan ufut, Jesu tatabir sabuw rau’ay gagamin hina hima’am ibatiyih eo, “Arar yan John abisa sisinaf itinamih kwatit kwan? Kotar wadar bi’inuwas itinamih kwan?
25 Bani, yu uneko, on kisol so, ilim ken so, kunum mak atebam unesiliw sako? Itel bate! On kisol so, ilim ken so kunum i emisik kebe kamok im am fian sel atite ka kel kuw alakabiliw kasike.
25 Abisa itinamih kwatit kwan? Orot sawar wairafin e’abur gewas ma’am itinamih kwan? En anayabin sabuw hai abur gewasin i bar gewasihimaim tema’am.
26 Kate, yu uneko, kanelo atebam unesiliw a? Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum mak atebam unesiliw sako? Feinka! Yu uneko, Sion elo atebam unesiliw te. E wiin fian so kunum kesomi, mali Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ilo bakiyemkabe kunum ete te.
26 Imih kwao anowar. Abisa itinamih kwan? Dinab orot? Turobe, baise a tur ana’owen, iti orot i dinab oro’orot etei tafahimaim.
27 Sunbin-Got em fut ayem e Sion so Mesaya so, aso biim dulum elo bokolomele:
27 Anayabin John isan, God iti na’atube eo Buk Atamaninamaim hikirum,
28 Alik alik yu nem weng kale kilele kililina! Sion bete wiin fian so kele kasike, mali kal so kun so kunum mak elo bakilewbiliw kawtiw mak banim te. Kate, Sunbin-Got em gawman ding dim kabalak e, Sion be nam emisik keloke te. Nimtew angom? Ka kel bokoliw wiin banim kebiliw kunum mali mak isik Sion elo bakilewokoliw kasike.”, yangse kale.
28 Jesu iban eo maiye, “‘Tur anababatun a tur ao’owen, baibin hitatoub wanawanahimaim, orot men yait ta John natabirimih. Baise orot ta God ana aiwobomaim taiyuwin bikafai i John natabir.”
29 Sua kel akate Sion e kunum waneng banban iso, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum iso, alik alik biilo ok da koyemse kasike kame, Kunum waneng bi Yesus em weng be kiliko, beem dulum elote “Sunbin-Got em kukuw e kiol kuw ete te!”, angsiliw kale.
29 Sabuw etei, kabay o’onayah auman tur hinonowar ana maramaim, hiorereb God ana ef i turobe mutufurin, anayabin iti sabuw etei’imak i John bapataito itih.
30 Kate, Falisi so, Sunbin-Got em kukuyemin sawa weng em kak kunum iso, mali kunum bi Sunbin-Got em ibolow fukunin be gelewinba kemaliw kasike, i Sion em mit uninba kesomeliwi, e ilo ok da koyeminba kese kale.
30 Baise Pharisee naatu Ofafar Bai’obaiyenayah God abisa sinafumih kokok i hikwahir men hisinaf naatu John ana bapataito hikwahir.
31 Beli, Yesus e weng mak dakalalomele: “Kame biliw kawtiw so biim kukuw so be kan akate tew a?
31 “Imih sabuw iti boun tema’am hai itin boro abisa’amaim anayai anao? Hai itinin i mi’itube?
32 I kawtiw im wensankabiliw dim ka kel, teineko, kikinbiliw aul imdiw te. Aul bi weng tikin weng de une, min weng de une sak weng kuw bokolew bokolew kebomi, bokolomeliw:
32 Sabuw hai itinin i Kek gidigidih urababan tefafafow na’atube. Kek turih boro turahinah isah hio, ‘Aki tabin ana douduf arabirab baise kwa men kwabenabenamih. Naatu aki morob ana ew atatabor, baise kwa men kwarerereyamih.’
33 Nimtew angom? Sion e wain ok so, belet wanin so, waninba kesomi, tokotoko kolew kemele kasike, yu bokolomeliw: ‘Sion e aol nam kese sako!’, angbiliw
33 John Baptist nan ana veya’amaim yohar bay, harew fokarih men eaa tomatom, naatu kwa kwao, ‘Iti orot i demon kaun hiyen!’
34 kate, Kawtiw Aul neakalem ete wain ok so, belet wanin so, wanbi kasike, yu bokonemomeliw: ‘Kunum be wanin fian so, wain ok so, ilum sen kawtol wanbomi, on kisol fokoliwi, deimaliw kunum iso, kukuw wa so kebiliw kawtiw iso, alik alik biim ken kunum ete te!’, angakabiliw te.
34 Baise Orot Natun na bay harew eaa tomatom kwa kwao, ‘Iti orot i ana bay aa naatu ana harew tom kakafin, kabay o’onayah naatu sabuw bowabow kakafih sinafuyah hai begon!’
35 Kate, yu kililina! Mali Sunbin-Got em kukuyemse weng kaleelo ‘Fein kai!’, dangbiliw kunum waneng im ibolow kal fukunin be fein fitew dim kuw keloke te.”, yangse kale.
35 Baise God ana ukwar rerekab i sabuw iyab hikok tebaib isah ebiturobe.”
36 Deiw mak ding mak kabalak e, Falisi kunum mak teleko, Yesus elo akalem am elo debelale unei, i akalem am ka kel teineko, wanin wansiliw kale.
36 Pharisee orot ta wabin Simon Jesu ifefeyan na ana baremaim hairi bay aa isan, basit Jesu na orot ana bar run hairi hima bay hi’aa.
37 Wanin wanbiliw ding dim bakate, abiw fian ka kel, sili sili nam waneng mak alenalu kale. Beem ding dim bakate, u kililute: “Yesus e Falisi em am kawtem teleko, wanin wanbe kai!”, angiwi, u kiliko, ok sen kamge eisneng so mak wenomin unsu kale.
37 Babin ta bowabow kakafin wairafin nati bar meraramaim ma’am, Jesu Pharisee ana baremaim ma bay eaa ana tur nowar, basit re kibub wabin alabaster kabayamaim hikwak biya rarouw yamurin gewasin hisuwai batabat bai na
38 Uneko, teleko, Yesus em yan mit teinsomi, amemin fian mak kesomelui, kiin ok e ok wal atew ding dong em yan dim mit mit kese kale. Kelei, u ukalem kak kon kuluko, em yan e tiow kelewko, beem dim teing boku boku kelewsomi, Yesus em yan be kamge eisneng so kuolewsu kale.
38 Jesu ufunane bat, anamaim rerey maturin re an hihuruf, naatu kwafure aribunamaim Jesu an sasam naatu an mamay. Imaibo raiy bai Jesu anamaim isuwai re.
39 Kuolewui, Falisi am kayak be, waneng buum kanemu be atemeko, ibolow fukunomele: “Kunum kale Sunbin-Got em fein bontem dim bakamin kunum tewe, e teing net kelewbu waneng buulo kilele kal keumeko, ‘Waneng kalu sili sili nam ute te!’, wangeko, kal keko, ‘Kanelom melenemokolew te!’, wangoke kai!”, angse kale.
39 Iti na’atube sisinaf Pharisee orot i’itin ana maramaim, nuhinamaim not eo, “Iti orot dinab mowan na’at iti babin ebubutubun boro taso’ob, naatu boro taso’ob iti babin i yait, anayabin iti babin i bowabow kakafin wairafin!”
40 Angeko, ibolow fukunse kate, Yesus e em ibolow fukune be kal keko, elo bokolewomele: “Saimon kutaka! Ne weng mak bokokemo!”, dangei, Saimon e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku bokonema!”, dangse kale.
40 Naatu Jesu eo, “Simon, ayu tur ta anao inanowar.” “Bo i aisim bai’obaiyenayan. Kuo anowar.”
41 Dangei, Yesus e fakam weng mak bokolewomele: “Alew kunum mak alenaliw kale. Alew kunum bi emso kunum mak elo mesesem yan kelewsiliw kale. Mak kunum be 100 tum win on kisol kelewei, mak e king kel tum win on kisol kuw kelewse kale.
41 Jesu eo, “Orot rou’ab hin orot ta kabay wairafin biyan kabay isan hifefeyan, basit orot 500 kina bai orot ta itin naatu 50 kina bai orot ta itin.
42 Kelewsomi, aso im yan banim kelomin ding dim bakate, aso i ki keko, yan be banim kelewinba kis keliw kasike, em so kunum be aso biim yan be sak misim kuw koyemse kale. Sak misim kuw koyemse kasike kame, ku yan weng bokonemomelew: ‘Kante emso kunum beelo emisik ibolow fian kuw kelewkabe a?’, nangolewka!”, dangeko, dakalase kale.
42 Baise ana maramaim orot hairi aurih men karam boro orot kabay wairafin ana kabay wan hitay, imih orot kabay matuwan turan hairi’ika wabih bosairen. Imih orot menatan isan i ana yabow ra’at?”
43 Dangei, Saimon e yan weng bokolewomele: “Yan fian beelo sak misim kuw kolewse kunum bete te!”, dangse kale. Dangei, Yesus e bokolewomele: “Kilele diw atemeko, bokonemew te.”, dangse kale.
43 Simon Jesu iya’afut eo, “Anotanot orot nati kabay gagamin baibine.” Imaibo Jesu Simon iu, “Nati kuo i turobe.”
44 Dangeko, famdes angeko, waneng buulo watemeko, Saimon elo bokolewomele: “Waneng kalu watemolewka! Kom am kawtem teli ding dim bakate, ku yan gingnemomin ok mak duneminba kelew te. Kate, waneng kalute ukalem kiin ok so nem yan gingnemsomi, ukalem kak kon so nem yan sanggel yewelnemu te.
44 Imaibo Jesu tatabir babin isan Simon iu, “Iti babin i’itin? Ayu ana o a bar atit o men au sauwin isan harew iyai’imih, baise iti babin maturinamaim au sauw naatu aribunamaim au sasam.
45 Kom am kawtem teli ding dim bakate, ku nelo kalfongnemsomi, falal koneminba kelew kate, waneng kalute nem yan beelo teing naluwsomi, boku boku kenembu te.
45 O men au merar iyi imamayu’umih, baise iti babin a bar aruruka busuruf au mamay men ihamiyimih.
46 Kom am kawtem teli ding dim bakate, ku nem wiin daolewinba kelew kate, waneng kalute nem yan dim kamge ok so kuonemu te.
46 O men olive iroro’onamaim aribu isuwei’imih, baise iti babin raiy yamurin gewasin au’umaim isuwai re.
47 Kanenemu kasike kame, ku kilila! U nelo ibolow mutuk fian dunemkabu kasike, um sili sili nam kukuw fian sel beem yan e ne kame sak misim kuw koumi te. Kate, mali sili sili nam kukuw fong gel kuw sak misim kuw koyemi kawtiw i nelo ibolow fong gel kuw dunembiliw te.”, dangse kale.
47 Imih anababatun a tur ao’owen, iti babin ana bowabow kakafin maumurih na’in etei’imak anotanot tawiyen, anayabin ana yabow gagamin na’in ayu itu. Baise orot yait ana bowabow kakafin kikimin anotanotawiyen i ana yabow kikimin.”
48 Dangeko, waneng buulo bokoumomele: “Kom ibolow sili sili nam akati sak misim kuw kokemika!”, wangse kale.
48 Imaibo Jesu babin isan eo, “A bowabow kakafih etei i anotanotawiyen.”
49 Wangei, eso teinbiliw kawtiw i em angse weng be kiliko, bokolomeliw: “E nomin kunum kate? Um ibolow sili sili nam akati sak misim kuw koume kasike?”, ange ange kesiliw kale.
49 Sabuw afa bairi hima bay hi’aau, hibusuruf taiyuwih hibabatiyih, “Iti i abi’orot bowabow kakafih notawiyenayan.”
50 Kesomeliwi, Yesus e waneng buulo bokoumomele: “Kukalem ‘Fein!’, nangew ibolow be kilele dokokeme kasike, menew ibolow kuw kebolewka!”, wangse kale.
50 Baise Jesu babin isan eo, “O a baitumatumamaim iyawasi tufuwamaim inatit inan.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.