Lucas 6

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Deiw mak ding mak keko, finengdakamin ding Sabat mak kese ding dim kabalak e, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i wit wanin bilal musun mak em mutuk fok unsiliw kale. Unsiliw ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum bi wit sen falit de mayak dako, dakaluko, teing dim kalis keleweko, kal kolewsomi, dem tugul yak e wanen diliko, yak yak unsiliw kale.
1 Aconteceu que, num sábado, Jesus passava pelas searas, e os seus discípulos colhiam e comiam espigas, debulhando-as com as mãos.
2 Kenemeko, unbiliw ding dim bakate, mali Falisi kunum mak i im kanebiliw be yetemeko, bokoyemomeliw: “Wee kawtiw yutaka! Nimtew angom ete yu finengdakamin ding Sabat kaleem kukuw gelewinba keko, sak sakok kuw kebiliw a?”, yangsiliw kale.
2 E alguns dos fariseus lhes disseram: — Por que vocês fazem o que não é lícito aos sábados?
3 Yangiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Yute kilele kililina! Yu Debit em sua em kemale sang be fut tem teing bokoko, ateminba kebiliw sako? Deiw mak ding mak kabalak e, eso, akalem awkunum kumel iso, i yemen tew teineko,
3 Jesus tomou a palavra e disse:
4 Sunbin-Got em am yol kawtem uniwi, e am yol beem belet wanin ayem be kuluko, waneko, akalem eso biliw kunum ikati yemense kale. Kate, Sunbin-Got em belet wanin ayem be akalem am yol em kunum ayem bikalem ete kuw te.”, yangse kale.
4 Como entrou na casa de Deus e, pegando os pães da proposição, comeu e deu também aos que estavam com ele, pães que não lhes era lícito comer, mas exclusivamente aos sacerdotes?
5 Yangeko, weng makso bokoyemomele: “Nakalem ete Kawtiw Aul kasike, ne kamok fian keko, finengdakamin ding Sabat em kukuyemin weng be bakilewkabi te.”, yangse kale.
5 Então Jesus lhes disse:
6 Beli, iti finengdakamin ding Sabat ding mak kelei, Yesus e Suda kunum waneng im wensankabiliw am mak kawtem elo uneko, ka biliw kawtiw ilo Sunbin-Got em weng bokoyemse kale. Beem ding dim bakate, yuk teing kuan fom yout kese kunum mak belei, e atemse kale.
6 Aconteceu que, em outro sábado, Jesus entrou na sinagoga e começou a ensinar. Estava ali um homem que tinha a mão direita ressequida.
7 Atemei, Falisi kunum so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi Yesus elo kiin kiin fian keleweko, “Teing kuan fom yout so kunum beelo finengdakamin ding Sabat kabalak be, okmino koleweko, ken kelewoke sako?”, angeko, atemsiliw kale. Nimtew angom? I elo geelewko, alomin mongom em deiw mak fensiliw kasike.
7 Os escribas e os fariseus observavam Jesus, procurando ver se ele faria uma cura no sábado, a fim de acharem de que o acusar.
8 Kate, Yesus e ikalem ibolow fukunin be kal keko, teing yout so kunum beelo bokolewomele: “Kutaka! Ku alik num mutuk dim kale kel tala!”, dangei, kunum be fokfok moko, im mit mewso talse kale.
8 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse ao homem da mão ressequida: E ele, levantando-se, ficou em pé.
9 Telei, Yesus e ka biliw kawtiw biilo bokoyemomele: “Yulo dakalakamin mak dakalali te! Yu kililina! Mali kawtiw mak i mali kawtiw ilo ken kukuw so, im finik ilo dokoyemkemin kukuw so, keyemiw tewe, kawtiw bi finengdakamin ding Sabat em kukuyemin weng beelo ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e sen so banim kawtiw kelokoliw sako? Bani, mali kawtiw mak i mali kawtiw ilo wa kukuw so, yenomin kukuw so, keyemiw tewe, kawtiw bi Sabat em kukuyemin weng beelo ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e sen so banim kawtiw kelokoliw sako?”, yangse kale.
9 Então Jesus disse a eles:
10 Yangesomelei, Yesus e ka biliw kawtiw biilo fubelet kale yetem kale yetem kebomi, teing yout so kunum beelo bokolewomele: “Kom teing be dila!”, dangse kale. Dangei, kunum beem teing be fein ken kese kale.
10 Então Jesus, olhando para todos que estavam ao seu redor, disse ao homem: Ele assim o fez, e a mão lhe foi restaurada.
11 Kelei, Falisi kunum so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi kanelewse be atemeko, digaka kelewsomi, ibolow wa keleweko, ikalem kuw bokolew bokolew kesomeliw: “Nu Yesus kaleelo nono kelewokoluw a?”, ange ange keko, bokosiliw kale.
11 Mas eles se encheram de furor e discutiam entre si quanto ao que fariam contra Jesus.
12 Beem ding dim bakate, Yesus e kutiliw mutuk kabalak e, amgu tikin elo Sunbin-Got eso weng bokolomin unse kale.
12 Naqueles dias, Jesus se retirou para o monte, a fim de orar, e passou a noite orando a Deus.
13 Ka kel belei, aneng iti danse ding dim bakate, e akalem gelewkabiliw kunum ilo gaayemei, i em mit mewso teliwi, e kalun kel kunum mak galmoko, “Kalan Kunum” yangse kale.
13 E, quando amanheceu, chamou a si os seus discípulos e escolheu doze dentre eles, aos quais deu também o nome de apóstolos:
14 Kunum biim wiin e kanekote:
14 Simão, a quem acrescentou o nome de Pedro, e André, seu irmão; Tiago e João; Filipe e Bartolomeu;
15 mak e Matyu e,
15 Mateus e Tomé; Tiago, filho de Alfeu, e Simão, chamado Zelote;
16 Mak e Sudas e — Sekow em min ete kale.
16 Judas, filho de Tiago, e Judas Iscariotes, que se tornou traidor.
17 Beli, im amgu dim koleweko, bit aneng elo unsiliw ding dim bakate, i Yesus elo gelewkabiliw kawtiw banban mak biliwi, i yetemsiliw kale. Kawtiw bi Sudia aneng fian em abiw abiw angom so, Selusalem abiw mutuk fian so, okmun fian em benggew biliw abiw mutuk fian alew Tail so Saidon so beem aneng so, ikalem abiw abiw be koleweko, ka kel wensansiliw kale.
17 E, descendo com eles do monte, Jesus parou num lugar plano onde se encontravam muitos discípulos seus e grande multidão do povo, de toda a Judeia, de Jerusalém e do litoral de Tiro e de Sidom,
18 I Yesus em weng kililomin beem dulum so, im dim alakabe kal wanin auk be kilelyemomin beem dulum so, Yesus elo atebam talsiliw kale. Teliwi, e kawtiw im dim biliw aneng matil mali mak akati takala koyemse kale.
18 que vieram para o ouvir e para ser curados de suas doenças. Também os atormentados por espíritos imundos eram curados.
19 Sunbin-Got em auk so kitil so be Yesus em dim gekse kasike, kawtiw alik alik bi elo melelewomin telesomi, “Nukalem wakamin be kilelyemoka!”, angsiliw kale.
19 E todos da multidão procuravam tocar em Jesus, porque dele saía poder; e curava todos.
20 Angsomeliwi, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele:
20 Então, olhando para os seus discípulos, Jesus lhes disse:
21 Kame yu wanin banim yemen tew tein kebiliw kawtiw yu kalfongeko, kakatemoliwka!
21 — Bem-aventurados são vocês
22 Feinka! Yu Kawtiw Aul nelo, ‘Fein!’, nangeko, nelo nenggelewbiliw kawtiw kebiliw kasike, i yulo ibolow kaim alel kuw keyemeko, yulo ikalem wensankabiliw am dakaleko, weng miyemsomi, yom wiin wa keyembiw tewe, yu kalfongeko, kakatemoliwka!
22 — Bem-aventurados são vocês quando as pessoas os odiarem, expulsarem da sua companhia, insultarem e rejeitarem o nome de vocês como indigno, por causa do Filho do Homem.
23 Nimtew angom? Sua kel akate, ikalem aliwol fasel kumel ikati Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ilo yulo kaneyemkabiliw kukuw emdiw keyemaliw kasike. Feinka! Abiil tikin katiw kel, yu yan fian mak kulukoliw kasike, kakateko, wimoliwka!
23 Alegrem-se naquele dia e exultem, porque grande é a recompensa de vocês no céu; porque os pais dessas pessoas fizeram o mesmo com os profetas.
24 Kate on kisol wiin fian so kawtiw yutaka! Yu kilelbiko, boliwka!
24 — Mas ai de vocês, os ricos,
25 Kame wanin wanbomi, atin kuw ki kebiliw kawtiw yukati kilelbiko, boliwka!
25 — Ai de vocês
26 Yom wiin daokabiliw kawtiw yu kilelbiko, boliwka!
26 — Ai de vocês, quando todos os elogiarem, porque os pais dessas pessoas fizeram o mesmo com os falsos profetas!
27 Yu nem yulo bokoyembi weng kale kilele kililina!
27 — Digo, porém, a vocês que me ouvem: amem os seus inimigos, façam o bem aos que odeiam vocês.
28 Yulo yakok weng bokoyemiw kawtiw ilo yusik bamki so weng bakayemboliwka!
28 Abençoem aqueles que os amaldiçoam, orem pelos que maltratam vocês.
29 Kuleng baka keyeme kunum beelo yom kuleng mali akal kaleyemboliwka!
29 Ao que lhe bate numa face, ofereça também a outra; e, ao que lhe tirar a capa, deixe que leve também a túnica.
30 Mesesem eisneng mak genyembiliw kawtiw ilo yusik mesesem eisneng be fein dukayemboliwka!
30 Dê a todo o que lhe pedir alguma coisa; e, se alguém levar o que é seu, não exija que seja devolvido.
31 Yom ibolow tem em fukunomeliw: ‘Kawtiw i nulo kaneyemoliwka!’, angbiliw beemdiw yusik mali ilo kaneyemboliwka!
31 Façam aos outros o mesmo que vocês querem que eles façam a vocês.
32 — ausente —
32 — Se vocês amam aqueles que os amam, que recompensa terão? Porque até os pecadores amam aqueles que os amam.
33 — ausente —
33 Se fizerem o bem aos que lhes fazem o bem, que recompensa terão? Até os pecadores fazem isso.
34 Kom teing dim tum win mak kuluko, yulo kulusiliw yan be iti duyemsiliw kawtiw ilo iti tum win makso duyemiw tewe, Sunbin-Got e yulo beem mongom ete ‘Nem angin ken ati te!’, yangoke sako?
34 E, se emprestam àqueles de quem esperam receber, que recompensa terão? Também os pecadores emprestam aos pecadores, para receberem outro tanto.
35 Yu kililina! Yulo maka keyembiliw kawtiw ilo ibolow fian duyemoliwka!
35 Vocês, porém, amem os seus inimigos, façam o bem e emprestem, sem esperar nada em troca; vocês terão uma grande recompensa e serão filhos do Altíssimo. Pois ele é bondoso até para os ingratos e maus.
36 Yukalem Kalew emdiw yukati mali kawtiw ilo kinkin ibolow kaleyemboliwka!
36 Sejam misericordiosos, como também é misericordioso o Pai de vocês.
37 Yu kanelom mali kawtiw ilo diwyemokoliw te!
37 — Não julguem e vocês não serão julgados; não condenem e vocês não serão condenados; perdoem e serão perdoados;
38 Yu mali kawtiw ilo mesesem mesesem eisneng mak duyemiw tewe, yukati mesesem mesesem mak kulokoliw te.
38 deem e lhes será dado; boa medida, prensada, sacudida e transbordante será dada a vocês; porque com a medida com que tiverem medido vocês serão medidos também.
39 Yangeko, e fakam weng mak bokoyemomele: “Yute nomin ibolow fukunbiliw a? Kiin sukul so kunum mak ki keko, iti kiin sukul so kunum elo deiw kukulewoke sako? Itel bate! Kukulewe tewe, aso i makuw alue alue keko, tenggew galung mit unokoliw kasike!
39 Jesus lhes contou também uma parábola:
40 Kal kulomin kunum waneng im kal e ikalem kal duyemin kunum im afak kebiliw kate, i kitil keliw tewe, im kal e ikalem kukuyemin kunum im kal atew kelokoliw te.
40 — O discípulo não está acima do seu mestre; todo aquele, porém, que for bem-instruído será como o seu mestre.
41 Kukun mak e yom kawkunum kumel im kiin net keyembe tewe, yu im kiin kukun be fein kuw ateyembiliw kate, yukalem kiin kasi koyemkabe am mili sel atew eisneng be yu ibolow fukuninba kebiliw sako?
41 — Por que você vê o cisco no olho do seu irmão, mas não repara na trave que está no seu próprio olho?
42 Fimdi fomde kawtiw yutaka! Yu yukalem kawkunum kumel ilo bokoyemomeliw: “Nakunum yutaka! Yom kiin net keyembe ais kukun be nu kulu kolewokoluw te!”, angbiliw kate, yukalem kiin kasi koyemkabe am mili eisneng atew be yu ateminba kebiliw te! Feinka! Emisik e yu yukalem kiin kasi koyemkabe am mili be kulu kolewsomi, iti kiin ken kebiliw ding dim bakate, yom kawkunum kumel im ais kukun gel bakati kulu koyem kemoliwka!
42 Como você poderá dizer a seu irmão: “Deixe, irmão, que eu tire o cisco que está no seu olho”, se você não repara na trave que está no seu próprio olho? Hipócrita! Tire primeiro a trave do seu olho e então você verá claramente para tirar o cisco que está no olho do seu irmão.
43 Yu kililina! Ais ken mak dem wa nam gilabe beemdiw, ais wa mak akati dem ken nam gilakabe te.
43 — Não há árvore boa que dê mau fruto, nem árvore má que dê bom fruto.
44 Alet em dem e nam sum keko, gilakabe te. Beemdiw, titiw em dem e nam togi keko, gilakabe te. Kate, ais alik alik i dem amen kuw amen kuw gilakabiliw te.
44 Porque cada árvore é conhecida pelos frutos que produz. Porque não se colhem figos de ervas daninhas, nem se apanham uvas dos espinheiros.
45 Beemdiw, ken kunum waneng i ikalem ibolow mutuk tem em ken kukuw beem mongom ete ken kukuw kuw kekabiliw te. Kate, ibolow wa so kawtiw i ikalem ibolow mutuk tem em wa kukuw beem mongom ete wa kukuw kuw kekabiliw te. Nimtew angom? Kawtiw im ibolow mutuk tem em alakabe kukuw beem dem e fein kaim dim fitewoke kasike.
45 A pessoa boa tira o bem do bom tesouro do coração, e a pessoa má tira o mal do mau tesouro; porque a boca fala do que está cheio o coração.
46 Nimtew angom ete yu nelo gaanemeko, bokonemomeliw: ‘Kamok Fian kutaka! Kamok Fian kutaka!’, nangakabiliw kate, yu nem weng afak elo kakaminba biliw a?
46 — Por que vocês me chamam “Senhor, Senhor!”, e não fazem o que eu mando?
47 Mali nem mit mewso teleko, nem weng kiliko, gelewbiliw kawtiw i fakam weng beem kunum emdiw te.
47 Eu vou mostrar a vocês a quem é semelhante todo aquele que vem a mim, ouve as minhas palavras e as pratica.
48 E kawin kitil nam dim elo fenem uneko, atemeko, ilkun kuluko, am kun moko, am kun kitil nam mak gese kale. Gese kasike, suuk inim fian kese ding dim bakate, am be fokfok kelinba kese kale.
48 Esse é semelhante a um homem que, ao construir uma casa, cavou, abriu profunda vala e lançou o alicerce sobre a rocha. Quando veio a enchente, as águas bateram contra aquela casa e não a puderam abalar, por ter sido bem-construída.
49 Kate, mali nem weng kililiw kate, kilele gelewinba keliw kawtiw i kanekabe kunum beemdiw te. Kunum be ok ais am kun kuw kuluko, akalem am e tawal kom dim kel sak moko, gese kale. Gese kasike, suuk inim fian kese ding dim bakate, am be atin kuw fokfok kelewse kale.”, yangse kale.
49 Mas o que ouve e não pratica é semelhante a um homem que construiu uma casa sobre a terra, sem alicerces, e, quando as águas bateram contra ela, logo desabou; e aconteceu que foi grande a ruína daquela casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.