Lucas 6

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs BKJ

Sair da comparação
1 Deiw mak ding mak keko, finengdakamin ding Sabat mak kese ding dim kabalak e, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i wit wanin bilal musun mak em mutuk fok unsiliw kale. Unsiliw ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum bi wit sen falit de mayak dako, dakaluko, teing dim kalis keleweko, kal kolewsomi, dem tugul yak e wanen diliko, yak yak unsiliw kale.
1 E sucedeu que, no segundo shabat após o primeiro, ele passou entre os campos de trigo; e os seus discípulos arrancaram espigas de trigo e, esfregando-as nas mãos, as comiam.
2 Kenemeko, unbiliw ding dim bakate, mali Falisi kunum mak i im kanebiliw be yetemeko, bokoyemomeliw: “Wee kawtiw yutaka! Nimtew angom ete yu finengdakamin ding Sabat kaleem kukuw gelewinba keko, sak sakok kuw kebiliw a?”, yangsiliw kale.
2 E alguns dos fariseus lhes disseram: Por que fazeis o que não é lícito fazer nos dias do shabat?
3 Yangiwi, Yesus e ilo yan weng bokoyemomele: “Yute kilele kililina! Yu Debit em sua em kemale sang be fut tem teing bokoko, ateminba kebiliw sako? Deiw mak ding mak kabalak e, eso, akalem awkunum kumel iso, i yemen tew teineko,
3 E Jesus, respondendo-lhes, disse: Não lestes o que fez Davi quando estava com fome, ele e os que estavam com ele?
4 Sunbin-Got em am yol kawtem uniwi, e am yol beem belet wanin ayem be kuluko, waneko, akalem eso biliw kunum ikati yemense kale. Kate, Sunbin-Got em belet wanin ayem be akalem am yol em kunum ayem bikalem ete kuw te.”, yangse kale.
4 Como ele entrou na casa de Deus, e tomou e comeu os pães da proposição, e deu também aos que estavam com ele, dos quais não é lícito comer senão aos sacerdotes?
5 Yangeko, weng makso bokoyemomele: “Nakalem ete Kawtiw Aul kasike, ne kamok fian keko, finengdakamin ding Sabat em kukuyemin weng be bakilewkabi te.”, yangse kale.
5 E dizia-lhes: O Filho do homem é o Senhor também do shabat.
6 Beli, iti finengdakamin ding Sabat ding mak kelei, Yesus e Suda kunum waneng im wensankabiliw am mak kawtem elo uneko, ka biliw kawtiw ilo Sunbin-Got em weng bokoyemse kale. Beem ding dim bakate, yuk teing kuan fom yout kese kunum mak belei, e atemse kale.
6 E aconteceu também em outro shabat, que ele entrou na sinagoga e ensinava; e havia ali um homem que tinha a mão direita atrofiada.
7 Atemei, Falisi kunum so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi Yesus elo kiin kiin fian keleweko, “Teing kuan fom yout so kunum beelo finengdakamin ding Sabat kabalak be, okmino koleweko, ken kelewoke sako?”, angeko, atemsiliw kale. Nimtew angom? I elo geelewko, alomin mongom em deiw mak fensiliw kasike.
7 E os escribas e fariseus observavam-no, se ele o curaria no dia do shabat, para que eles pudessem encontrar uma acusação contra ele.
8 Kate, Yesus e ikalem ibolow fukunin be kal keko, teing yout so kunum beelo bokolewomele: “Kutaka! Ku alik num mutuk dim kale kel tala!”, dangei, kunum be fokfok moko, im mit mewso talse kale.
8 Mas ele conhecia os seus pensamentos, e disse ao homem que tinha a mão atrofiada: Levanta-te, e fica em pé no meio. E ele levantando-se, ficou em pé.
9 Telei, Yesus e ka biliw kawtiw biilo bokoyemomele: “Yulo dakalakamin mak dakalali te! Yu kililina! Mali kawtiw mak i mali kawtiw ilo ken kukuw so, im finik ilo dokoyemkemin kukuw so, keyemiw tewe, kawtiw bi finengdakamin ding Sabat em kukuyemin weng beelo ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e sen so banim kawtiw kelokoliw sako? Bani, mali kawtiw mak i mali kawtiw ilo wa kukuw so, yenomin kukuw so, keyemiw tewe, kawtiw bi Sabat em kukuyemin weng beelo ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e sen so banim kawtiw kelokoliw sako?”, yangse kale.
9 Então, Jesus lhes disse: Eu quero vos perguntar uma coisa: É lícito no dia do shabat fazer bem, ou fazer mal? Salvar a vida ou destruí-la?
10 Yangesomelei, Yesus e ka biliw kawtiw biilo fubelet kale yetem kale yetem kebomi, teing yout so kunum beelo bokolewomele: “Kom teing be dila!”, dangse kale. Dangei, kunum beem teing be fein ken kese kale.
10 E, olhando para todos em redor, ele disse ao homem: Estende a tua mão. E ele assim o fez, e a sua mão foi restaurada, sã como a outra.
11 Kelei, Falisi kunum so, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi kanelewse be atemeko, digaka kelewsomi, ibolow wa keleweko, ikalem kuw bokolew bokolew kesomeliw: “Nu Yesus kaleelo nono kelewokoluw a?”, ange ange keko, bokosiliw kale.
11 E eles ficaram cheios de furor, e uns com os outros conversavam sobre o que eles poderiam fazer a Jesus.
12 Beem ding dim bakate, Yesus e kutiliw mutuk kabalak e, amgu tikin elo Sunbin-Got eso weng bokolomin unse kale.
12 E aconteceu que, naqueles dias ele subiu ao monte para orar, e ele passou a noite toda orando a Deus.
13 Ka kel belei, aneng iti danse ding dim bakate, e akalem gelewkabiliw kunum ilo gaayemei, i em mit mewso teliwi, e kalun kel kunum mak galmoko, “Kalan Kunum” yangse kale.
13 E quando já era dia, ele chamou a si os seus discípulos; e escolheu doze deles, a quem também deu o nome de apóstolos:
14 Kunum biim wiin e kanekote:
14 Simão (a quem ele também chamou Pedro), e André, seu irmão, Tiago e João, Filipe e Bartolomeu,
15 mak e Matyu e,
15 Mateus e Tomé, Tiago, filho de Alfeu, e Simão, chamado Zelote,
16 Mak e Sudas e — Sekow em min ete kale.
16 e Judas, irmão de Tiago, e Judas Iscariotes, que também foi o traidor.
17 Beli, im amgu dim koleweko, bit aneng elo unsiliw ding dim bakate, i Yesus elo gelewkabiliw kawtiw banban mak biliwi, i yetemsiliw kale. Kawtiw bi Sudia aneng fian em abiw abiw angom so, Selusalem abiw mutuk fian so, okmun fian em benggew biliw abiw mutuk fian alew Tail so Saidon so beem aneng so, ikalem abiw abiw be koleweko, ka kel wensansiliw kale.
17 E, descendo com eles, parou em uma planície, na companhia de seus discípulos, e uma grande multidão de povo de toda a Judeia e Jerusalém, e do litoral de Tiro e de Sidom, que tinham vindo para ouvi-lo, e para serem curados das suas enfermidades,
18 I Yesus em weng kililomin beem dulum so, im dim alakabe kal wanin auk be kilelyemomin beem dulum so, Yesus elo atebam talsiliw kale. Teliwi, e kawtiw im dim biliw aneng matil mali mak akati takala koyemse kale.
18 e os que eram atormentados por espíritos imundos, e eles eram curados.
19 Sunbin-Got em auk so kitil so be Yesus em dim gekse kasike, kawtiw alik alik bi elo melelewomin telesomi, “Nukalem wakamin be kilelyemoka!”, angsiliw kale.
19 E toda a multidão procurava tocar-lhe; porque saía virtude dele, e curava a todos.
20 Angsomeliwi, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele:
20 E ele levantando os olhos para os seus discípulos, disse: Abençoados sois vós, os pobres; porque vosso é o reino de Deus.
21 Kame yu wanin banim yemen tew tein kebiliw kawtiw yu kalfongeko, kakatemoliwka!
21 Abençoados sois vós, que agora tendes fome; porque sereis fartos. Abençoados sois vós, que agora chorais; porque haveis de rir.
22 Feinka! Yu Kawtiw Aul nelo, ‘Fein!’, nangeko, nelo nenggelewbiliw kawtiw kebiliw kasike, i yulo ibolow kaim alel kuw keyemeko, yulo ikalem wensankabiliw am dakaleko, weng miyemsomi, yom wiin wa keyembiw tewe, yu kalfongeko, kakatemoliwka!
22 Abençoados sereis quando os homens vos odiarem, e quando eles vos separarem da sua companhia, e vos insultarem, e rejeitarem o vosso nome como mau, por causa do Filho do homem.
23 Nimtew angom? Sua kel akate, ikalem aliwol fasel kumel ikati Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ilo yulo kaneyemkabiliw kukuw emdiw keyemaliw kasike. Feinka! Abiil tikin katiw kel, yu yan fian mak kulukoliw kasike, kakateko, wimoliwka!
23 Regozijai-vos nesse dia, e salteis de alegria, porque eis que é grande a vossa recompensa no céu; porque de maneira semelhante faziam os seus pais aos profetas.
24 Kate on kisol wiin fian so kawtiw yutaka! Yu kilelbiko, boliwka!
24 Mas ai de vós que sois ricos! Porque já recebestes a vossa consolação.
25 Kame wanin wanbomi, atin kuw ki kebiliw kawtiw yukati kilelbiko, boliwka!
25 Ai de vós que estais fartos! Porque tereis fome. Ai de vós que agora rides! Porque haveis de lamentar e chorar.
26 Yom wiin daokabiliw kawtiw yu kilelbiko, boliwka!
26 Ai de vós quando todos os homens falarem bem de vós! Porque assim faziam seus pais aos falsos profetas.
27 Yu nem yulo bokoyembi weng kale kilele kililina!
27 Mas a vós que ouvis, eu digo: Amai aos vossos inimigos, fazei bem aos que vos odeiam;
28 Yulo yakok weng bokoyemiw kawtiw ilo yusik bamki so weng bakayemboliwka!
28 abençoai os que vos amaldiçoam, e orai pelos que vos maltratam.
29 Kuleng baka keyeme kunum beelo yom kuleng mali akal kaleyemboliwka!
29 Ao que te ferir em uma face, oferece-lhe também a outra; e ao que te tomar a capa, não o proíba de tirar-te a túnica também.
30 Mesesem eisneng mak genyembiliw kawtiw ilo yusik mesesem eisneng be fein dukayemboliwka!
30 Dá para cada homem que te pedir; e aquele que levar os teus bens, não lhe exijas que os devolva.
31 Yom ibolow tem em fukunomeliw: ‘Kawtiw i nulo kaneyemoliwka!’, angbiliw beemdiw yusik mali ilo kaneyemboliwka!
31 E assim como quereis que os homens vos façam, fazei-lhes igualmente.
32 — ausente —
32 Porque, se amardes aos que vos amam, qual é o vosso reconhecimento? Pois os pecadores também amam os que os amam.
33 — ausente —
33 E se fizerdes bem aos que vos fazem bem, qual é o vosso reconhecimento? Pois os pecadores também fazem o mesmo.
34 Kom teing dim tum win mak kuluko, yulo kulusiliw yan be iti duyemsiliw kawtiw ilo iti tum win makso duyemiw tewe, Sunbin-Got e yulo beem mongom ete ‘Nem angin ken ati te!’, yangoke sako?
34 E se emprestardes àqueles de quem esperais receber, qual é o vosso reconhecimento? Pois os pecadores também emprestam aos pecadores, para receberem novamente outro tanto.
35 Yu kililina! Yulo maka keyembiliw kawtiw ilo ibolow fian duyemoliwka!
35 Amai, pois, a vossos inimigos, e fazei bem, e emprestai, sem nada esperardes de volta, e será grande a vossa recompensa, e sereis filhos do Altíssimo; porque ele é bondoso para com os ingratos e para com os maus.
36 Yukalem Kalew emdiw yukati mali kawtiw ilo kinkin ibolow kaleyemboliwka!
36 Sede, pois, misericordiosos, assim como vosso Pai também é misericordioso.
37 Yu kanelom mali kawtiw ilo diwyemokoliw te!
37 Não julgueis, e não sereis julgados; não condeneis, e não sereis condenados; perdoai, e sereis perdoados;
38 Yu mali kawtiw ilo mesesem mesesem eisneng mak duyemiw tewe, yukati mesesem mesesem mak kulokoliw te.
38 dai, e vos será dado, boa medida, prensada, sacudida e transbordante, os homens vos darão no vosso regaço; porque com a mesma medida com que medirdes vos medirão novamente.
39 Yangeko, e fakam weng mak bokoyemomele: “Yute nomin ibolow fukunbiliw a? Kiin sukul so kunum mak ki keko, iti kiin sukul so kunum elo deiw kukulewoke sako? Itel bate! Kukulewe tewe, aso i makuw alue alue keko, tenggew galung mit unokoliw kasike!
39 E falou-lhes uma parábola: Pode um cego conduzir um cego? Não cairão ambos na cova?
40 Kal kulomin kunum waneng im kal e ikalem kal duyemin kunum im afak kebiliw kate, i kitil keliw tewe, im kal e ikalem kukuyemin kunum im kal atew kelokoliw te.
40 O discípulo não está acima do seu mestre; mas todo o que for perfeito será como o seu mestre.
41 Kukun mak e yom kawkunum kumel im kiin net keyembe tewe, yu im kiin kukun be fein kuw ateyembiliw kate, yukalem kiin kasi koyemkabe am mili sel atew eisneng be yu ibolow fukuninba kebiliw sako?
41 E por que tu reparas no cisco que está no olho de teu irmão, e não reparas na viga que está no teu próprio olho?
42 Fimdi fomde kawtiw yutaka! Yu yukalem kawkunum kumel ilo bokoyemomeliw: “Nakunum yutaka! Yom kiin net keyembe ais kukun be nu kulu kolewokoluw te!”, angbiliw kate, yukalem kiin kasi koyemkabe am mili eisneng atew be yu ateminba kebiliw te! Feinka! Emisik e yu yukalem kiin kasi koyemkabe am mili be kulu kolewsomi, iti kiin ken kebiliw ding dim bakate, yom kawkunum kumel im ais kukun gel bakati kulu koyem kemoliwka!
42 Ou como podes dizer a teu irmão: Irmão, deixa-me tirar o cisco que está no teu olho, não reparando tu mesmo na viga que está no teu próprio olho? Hipócrita, tira primeiro a viga do teu próprio olho, e, então, verás claramente para tirar o cisco que está no olho de teu irmão.
43 Yu kililina! Ais ken mak dem wa nam gilabe beemdiw, ais wa mak akati dem ken nam gilakabe te.
43 Porque não há árvore boa que produza mau fruto, nem árvore má que produza bom fruto.
44 Alet em dem e nam sum keko, gilakabe te. Beemdiw, titiw em dem e nam togi keko, gilakabe te. Kate, ais alik alik i dem amen kuw amen kuw gilakabiliw te.
44 Porque toda árvore é reconhecida pelo seu próprio fruto. Porque dos espinheiros o homem não colhe figos, nem de um arbusto se colhe uvas.
45 Beemdiw, ken kunum waneng i ikalem ibolow mutuk tem em ken kukuw beem mongom ete ken kukuw kuw kekabiliw te. Kate, ibolow wa so kawtiw i ikalem ibolow mutuk tem em wa kukuw beem mongom ete wa kukuw kuw kekabiliw te. Nimtew angom? Kawtiw im ibolow mutuk tem em alakabe kukuw beem dem e fein kaim dim fitewoke kasike.
45 O homem bom, do bom tesouro do seu coração tira o que é bom, e o homem mau, do mau tesouro do seu coração tira o que é mau; porque da abundância do seu coração fala a boca.
46 Nimtew angom ete yu nelo gaanemeko, bokonemomeliw: ‘Kamok Fian kutaka! Kamok Fian kutaka!’, nangakabiliw kate, yu nem weng afak elo kakaminba biliw a?
46 E por que me chamais, Senhor, Senhor, e não fazeis as coisas que eu digo?
47 Mali nem mit mewso teleko, nem weng kiliko, gelewbiliw kawtiw i fakam weng beem kunum emdiw te.
47 Todo aquele que vem a mim, e ouve as minhas palavras, e as pratica, eu vos mostrarei a quem ele é semelhante;
48 E kawin kitil nam dim elo fenem uneko, atemeko, ilkun kuluko, am kun moko, am kun kitil nam mak gese kale. Gese kasike, suuk inim fian kese ding dim bakate, am be fokfok kelinba kese kale.
48 ele é semelhante a um homem que edificou uma casa, e cavou fundo, e pôs os alicerces sobre a rocha; e, vindo a enchente, a corrente batia veementemente sobre aquela casa, e não a pôde abalar, pois esta estava fundada sobre a rocha.
49 Kate, mali nem weng kililiw kate, kilele gelewinba keliw kawtiw i kanekabe kunum beemdiw te. Kunum be ok ais am kun kuw kuluko, akalem am e tawal kom dim kel sak moko, gese kale. Gese kasike, suuk inim fian kese ding dim bakate, am be atin kuw fokfok kelewse kale.”, yangse kale.
49 Mas o que ouve e não pratica é semelhante a um homem que edificou uma casa sobre a terra, sem alicerces; na qual a corrente batia veementemente, e imediatamente desabou; e foi grande a ruína daquela casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.