Lucas 22

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kaem ding dim bakate, Isalael kawtiw i belet wanin fasulinba wanakabiliw em kukuw gelewkabiliw ding dim mewso kese kale. (Ding beem wiin mak e Abanggayemse Ding ete te.)
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, kunum alik alik bi Yesus elo alomin deiw fensiliw kate, i ka biliw kawtiw banso biim awan fingansiliw kale.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 Keko beli, Yesus em kalun kel gelewkabiliw kunum biim mutuk e kunum mak em wiin Sudas bise kale. E Iskaliot abiw kunum ete kale. Beem ding dim bakate, Seten-Ataanim e Sudas em ibolow tem kawtem uneko, aluwei,
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 e unei, eso, kunum ayem sel so, beem weng afak kebiliw wonuk so kunum im kak kunum biso, kunum alik alik bi weng bokolew bokolew kesomeliwi, “Nomin deiw ete keko, Sudas e Yesus elo maka im teing dim daloke ya?”, ange ange kesiliw kale.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Kesomi, i Sudas em “Kaneloki te!”, yange weng be kiliko, kalfong fian kelewsomi, “Tum win wekemokoluw te!”, dangsiliw kale.
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 Dangiwi, Sudas e “Kenka!”, yangeko, kawtiw banban Yesus eso binba ding mak fense kale. Feneko, ateme tewe, e Yesus elo maka im teing dim dalomin ibolow kese kale.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 Beli, beem ding dim bakate, Isalael kawtiw im belet wanin fasulinba wanakabiliw em kukuw gelewkabiliw ding em emisik ding kese kale. Beem ding dim bakate, Isalael kawtiw i Abanggayemse Ding beelo ibolow fukuneko, siwsiw men asomi, wanin wanakabiliw kale.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Keko beli, Yesus e Fita so, Sion so, aso ilo yamdako, bokoyemomele: “Kaso yu uneko, Abanggayemse Ding wanin wanomin dim memen kelomin unina!”, yangse kale.
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Yangei, i dakalalomeliw: “Aso nu uneko, nal em am ete wanin memen kelokoluw a?”, dangsiliw kale.
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kaso yu uneko, abiw mutuk fian kalo unoliwka! Uneko, ok sen mak king ti unbe kunum mak atemokoliw te. Atemeko, elo geleweko, em unoke am kalo kaso yukati unoliwka!
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 Uneko, am kayak beelo bokolewomeliw: ‘Aso num kukuyemin kunum be kulo dakalalomele: ‘Nakalem angin iso wanin wanoki abin be nal kel a?’, dangoliwka!’, yangeko, aso nu kulo dakalakam tuluw te.’,
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 dangoliwka! Dangiwi, e kaso yulo tikin so min so am beem tikin abin dolon fian so mak kukuyemoke te. Kukuyemei, kaso yu ka kel wanin wanomin em mesesem mesesem eisneng alik alik memen keloliwka!”, yangse kale.
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Yangei, aso i uneko, Yesus em yange weng be fein kelei, aso i wanomin em mesesem mesesem eisneng alik alik be fein memen kelewsiliw kale.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Kesomeliwi, wanin wanomin ding kese ding dim bakate, Yesus so, akalem kalan kunum biso, alik alik i makuw abin ka kel teinsomi, wanin wanomin kesiliw kale.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Kesomeliwi, Yesus e bokoyemomele: “Yuso Abanggayemse Ding beem wanin wanomin ibolow fian keko, danong danong kenembe te. Nimtew angom? Ibik e, ne betbet fian mak kuloki kasike.
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 Yu kililina! Nem yuso makuw wanin wanbi kale, fefe wanin kele kasike. Kate, sow ete, Sunbin-Got em gawman ding dim be fein fitewoke ding dim kabalak e, neso yuso iti wanin wanbokoluw te.”, yangse kale.
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Yangeko, wain ok sen mak kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, ilo bokoyemomele: “Kale kuluko, yukalem amen amen kelina!
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 Yu kililoliwka! Kame, ne yuso iti teineko, wain ok mak so nam wanoki te. Kate, ibik keko, Sunbin-Got em gawman ding dim fein fitewoke ding dim kabalak e, neso yuso iti teineko, makuw wain ok mak wanokoluw te.”, yangse kale.
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Yangeko, belet wanin mak kuluko, Sunbin-Got elo iti “Weso! Seyo!”, dangeko, fakal fakal keleweko, akalem gelewkabiliw kunum biilo duyemsomi, bokoyemomele: “Kale nakalem kal em kiskiw te. Ne yom abin kuluko, kuanoki kasike, yukati belet wanin kuluko, fakal fakal kelewsomi, nem yulo dokoyemoki ibolow be fukuneko, wanboliwka!”, yangse kale.
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 Yangeko, wain ok sen akati kuluko, duyemsomi, bokoyemomele: “Wain ok sen kale nakalem kitakamin weng keko, ‘Yom abin kulusomi, kaim buseleko, kuanoki te!’ em kiskiw ete te.”, yangse kale.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 Yangeko, iti weng mak bokoyemomele: “Num teinbuluw mutuk kale, mak kunum mak nelo nemdeko, maka im teing dim da konemoke te.
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Sunbin-Got akalem ibolow geleweko, ‘Kaneloke te!’, angse kasike, kawtiw i beem angse weng emdiw keko, Kawtiw Aul nelo nenokoliw te. Kate, nelo nemdeko, maka im teing dim daloke kunum be kal ilum fian inkalso mak kuloke te.”, yangse kale.
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum i em yange weng be kiliko, yol angesomi, ikalem kuw dakalale dakalale kesomi, bokolomeliw: “Kante? Kante ya?”, ange ange kesiliw kale.
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Beem ding dim bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum ikalem kuw weng duko, bokolomeliw: “Kante mali im kiin dim e emisik kak kunum kebe ya?”, angomi, bonge bonge kesiliw kale.
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Kesomeliwi, Yesus e ilo bokoyemomele: “Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw im imisik kakmok i kawin dim kaleem kukuw geleweko, kamok atul nam kesomi, mali im afak biliw kawtiw i biim awan finganeko, biim wiin e ‘Ken ati kunum yute te!’, yangenkabiliw te.
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Kate, yukal biimdiw kanelom kanemokoliw te! Yu ibolow keko, ‘Nute numisik kak kunum keluma!’, angiw tewe, yu sak wiin banim weng afak kunum keko, boliwka!
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 Yu kilele diweko, ibolow fukunoliwka! Kante kak kunum kebe a? Teinbomi, wanin wanbe kunum ete yako? Bani, wanin delew tele kunum ete yako? Feinka! Teineko, wanin wanbe kunum ete kuw kak kunum kebe te! Kate, yu kilele ibolow fukunoliwka! Nakalem yom mutuk kale kakawkabi ding dim kabalak e, ne sak wiin banim keko, weng afak kunum ke alakabi kasike.
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 Nakalem nakunum kumel yutaka! Mesesem mesesem eisneng nelo kak kenembise ding dim kabalak e, yu nelo koneminba keko, neso kuw alakabiliw te.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 Alakabiliw kasike, Sunbin-Got e nelo nemisik kamok kenemeko, yulo yetebin kunum kenemse te. Beemdiw, kame nakati yulo kamok keyemeko, mali im yetebin kunum keyemi te.
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 Kaneyembi kasike, nem gawman keloke ding dim kabalak e, yukal teleko, yuso neso makuw wanin wanokoluw te. Wanbomeluwi, yu emisik kamok fian im teinkemin abin ayem dim ka kel teineko, Isalael kawtiw num kalun kel kunum mongom biim angin im diwyemin kunum kesomi, ilo kilele yetebokoliw te.
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Kate, nakunum Saimon kutaka! Ku kilelbiko, bolewka! Seten-Ataanim e Sunbin-Got elo alik yulo atin kuw kitil kuw kak keyemomin beem dulum elote dakalase kasike.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Dakalase kasike, ne Sunbin-Got elo bokolewomeli: ‘Ku Saimon elo dokolewei, em fein ibolow be kanelom atin kuw kuminoke te!’, dangbi te. Kame ku kilele kililolewka! Kom iti ibolow famdes kelokolew ding dim kabalak e, ku mali komdiw ‘Fein!’, nangbiliw kunum waneng im fein ibolow be kitil keyembolewka!”, dangse kale.
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Dangei, Fita e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne memen keko, kaso makuw sok am tem kalo akal unokoluw te. Kuanew tewe, nakati kaso makuw kuanokoluw te.”, dangse kale.
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Dangei, Yesus e Fita elo bokolewomele: “Ku kilele kilila! Kame akati, kakaluk awon e gaaninba selei, ku fingansomi, alemsal ding keko, nem wiin wokiw dalokolew te.”, dangse kale.
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Dangeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Nem yulo yamdalii, yu uneko, nakalem weng so deeko, unsiliw ding dim bakate, yu tum win abumin bitong a, men a, yan aum a, kuluko, uninba kesiliw kate, beem ding dim kabalak e, yu mesesem mesesem eisneng sukum kesiliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Bayo! Nu mesesem mak sukuminba kesuluw te!”, dangsiliw kale.
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Dangiwi, e ilo iti bokoyemomele: “Kate kameem ding dim bakate, nimin kunum ite mak tum win abumin bitong so, men so biw tewe, i beelo kuluko, de unemoliwka! Nimin kunum ite mak on balam banim keliw tewe, i ikalem asolow ilim mali mak kawtiw iso weneko, tum win kuluko, on balam wemoliwka!
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Nimtew angom? Sunbin-Got em fut tem bose weng e nem dulum elo bokolomele:
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Yangei, i elo bokolewomeliw: “Kamok Fian kuataka! Ku nulo yetema! Nu on balam alew mak aluwkabuluw kasike!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Ki ka! Weng banimaka!”, yangse kale.
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Beli, Yesus e akalem kukuw geleweko, iti abiw mutuk fian be kolewei, eso akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i Oliw amgu tikin kalo unsiliw kale.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 Ka uneko, talsiliw ding dim bakate, e ilo bokoyemomele: “Yukati Sunbin-Got eso weng bakamoliwka! E yulo dokoyeme kano, Seten-Ataanim e yulo nam kak keyemoke kasike.”, yangse kale.
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 Yangeko, ilo koyemeko, iti anung gel mak kalo uneko, ka kel katin bukbuk angeko, kiinguen kau kawin dim dak teinsomi, Sunbin-Got elo bokolewomele:
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 “Aatim kutaka! Nem kuanomin, betbet ilum kulomin kemi kale, ku kuluko, konema! Kate, ku kanelom nem ibolow bete kuw gelewokolew te! Kukalem ibolow ete kuw gelewolewka!”, dangse kale.
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Dangei, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak abiil tikin elote fiteweko, elo dawkitilmose kale.
43 — ausente —
44 Dawkitilmosomelei, Yesus em atin kuw kal ilum fian fian mak kesomi, Sunbin-Got eso weng bokolewse ding dim bakate, akalem douw e kaim busele emdiw keko, mit mit kese kale.
44 — ausente —
45 Kesomelei, e iti akalem gelewkabiliw kunum im mit mewso uneko, yetemete: I kal ilum fian mak kesomi, kiin ok ilum fian keko, akal fakalibiliwi, e yetemse kale.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 Yetemeko, ilo bokoyemomele: “Yu kiin ok ilum kuw keko, kanelom akalbokoliw te! Yu fongate akate teinko, Sunbin-Got eso weng bokolewoliwka! Mesik esik ibolow kak keyemin mak teleko, yulo de mit da koyemoke kasike!”, yangse kale.
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Em yangse ding dim bakate, Yesus em kalun kel gelewkabiliw kunum biim kunum mak Sudas be mali kawtiw banso mak yemde teleko, Yesus elo “Falal kelewo!”, angeko, em mit mewso talse kale.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Telesomelei, Yesus e elo dakalalomele: “Sudas kutaka! Ku Kawtiw Aul nelo falal kenemeko, beem deiw elo maka im teing dim da konemomin kemew a?”, dangse kale.
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Dangei, akalem mali gelewkabiliw kunum biim kaneloke eisneng be atemsiliw ding dim bakate, i elo dakalalomeliw: “Kamok Fian kutaka! Nu ilo on balam so yenokoluw a?”, dangsiliw kale.
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Im dangbiliw ding dim bakate, akalem gelewkabe kunum mak be Sunbin-Got em am yol kunum ayem sel beem weng afak kunum mak em yuk mali em kalun kak takas kelewse kale.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Kelewei, Yesus e kanele be atemeko, alik ilo bokoyemomele: “Ai, yu kanemokoliw te! Koyemina!”, yangse kale. Yangeko, em teing deeko, kalun takas ange kunum beem kalun dim melelewei, e iti ken kese kale.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Kelei, Yesus e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, beem angin iso, Sunbin-Got em am yol em wonuk so yetebin kunum iso, Suda angin im kak yetebiliw kunum iso, alik alik biilo kiin so yetemsomi, elo kulam teliw kunum biilo bokoyemomele: “Ne ganbin kunum kebi sako? Bani, yakut mamtel kunum kebi sako? Nimtew angom ete yu on balam so teleko, nelo ‘Naluumo!’, angeko, teliw a?
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 Kate, nem Sunbin-Got em am yol aneng kalo uneko, mali kawtiw ilo kukuyemkabi ding dim kabalak e, yu teleko, nelo ‘Naluuma!’, anginba kekabiliw te! Kate kame, yukalem ding so, wa mililiw mutuk em kitil em ding so, alik alik yom ding kebe kasike, yomisik keyembiliw te.”, yangse kale.
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 Yangei, i elo nit net aluwko, debele unesomi, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik biim am kalo debele unsiliw kale. Debele unesomeliwi, Fita akati yawal keko, emikel kuw ibik elote awkol kuw ilo yenggelew unse kale.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Yenggelew unse ding dim bakate, e am wati beem mutuk dim ka kel asolow ais abuleko, teinsiliw kawtiw mali mak yetemeko, akati yaksin teinse kale.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Fita em weing mit teinse ding dim bakate, ka bisu weng afak waneng mak elo kilele kiin doung doung atemeko, bokolewomelu: “Kutaka! Kukati Yesus em gelewkabelew kunum kute te!”, dangsu kale.|alt="Peter's Denial" src="IB04158.tif" size="col" ref="Iluk 22:56"
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Dangui, e dasuw weng bokoumomele: “Nete bate! Ne elo akokow te!”, wangse kale.
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Wangeko, duk tew kele ding dim kabalak e, mak kunum mak iti bokolewomele: “Feinka! Ku Yesus em gelewkabelew kunum kute te!”, dangse kale. Dangei, Fita e yan weng bokolewomele: “Nete bate! Ne nanew kunum nete te!”, dangse kale.
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Dangei, tiak ding gel tew kese ding dim bakate, mak kunum mak kitil weng mak bokolomele: “Itel fein te! Kunum be Yesus emdiw Galili aneng fian em kasel ete te! E Yesus em fein gelewkabe kunum ete te.”, angse kale.
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Angei, Fita e bokolomele: “Kunum kutaka! Kom nangew weng be ne atin kuw akokow te.”, dangse kale. Em dange ding dim bakate, fongate akate, awon kakaluk mak gaanse kale.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Em gaane ding dim bakate, Yesus e famdes angeko, Fita elo kiin doung atemse kale. Keko beli, Fita e Yesus em “Kame akati, awon kakaluk e gaaninba selei, ku nem wiin alemsal ding kel wokiw dalokolew te!”, dangse weng beelo ibolow fukunsomi,
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 yol angeko, inkal keko, sakik kulusomi, kut elo fon uneko, amemin fian mak amese kale.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 Beli, Yesus elo atebiliw kunum bi elo weng milewsomi, an feiwsomi,
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 ilim mak kuluko, em kiinguen kasi kolewko, feiwsomi, elo dakalalomeliw: “Kante kulo ken feiw kokeme a? Ku nulo bokoyema!”, dangsiliw kale.
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Dangesomi, elo weng wa banso mak milewsiliw kale.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Keko beli, kutim dane ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, Sudia aneng im kak yetebiliw kunum iso, kunum alik alik bi teleko, am ka kel wensansiliw kale. Wensansomi, Yesus elo debele teleko, kak diwyemin kunum biim kiin dim mo kolewsiliw kale.
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 Mo kolewsomi, elo bokolewomeliw: “Ku fein Mesaya tewe, nulo kaim weng akate bokoyema!”, dangsiliw kale. Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne bokoyemi tewe, yu nem yangoki weng be nam ‘Fein!’, nangiw te!
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 Kate, ne yulo dakalamin weng mak dakalali tewe, yu nelo yan weng mak nam bokonemiw te.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Kate yu kilele kililoliwka! Kame akal, ibik akal, yu Kawtiw Aul nelo Sunbin-Got em kitil so yuk teing dim ka kel teinbilii, netemokoliw te.”, yangse kale.
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Em yangse ding dim bakate, alik alik ka biliw kunum i elo dakalalomeliw: “Ku Sunbin-Got em Min kute sako?”, dangeko, dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Yukalem angiw kasike, feinka!”, yangse kale.
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Yangei, i bokolomeliw: “Ai! Nu mali kawtiw mak so gaayemuwi, i teleko, Yesus em wa angse weng mak elo “Nu kilele kililuwka!”, angbiliw kawtiw mak nam fenuw te. Akalem wa bokoyem kembe weng bakate nukati kililuw kasike.”, angsiliw kale.
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.