Lucas 16
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Yangeko, akalem gelewkabiliw kunum ilo iti fakam weng mak bokoyemomele:
1 Jesus disse também aos seus discípulos:
2 Dangiwi, on kisol so kamok be akalem mesesem eisneng alik alik be atelebe kunum beelo gaalewei, e em mit mewso telei, e elo bokolewomele: ‘Ku nono kebelew ete, i teleko, nelo bakanembiliw a? Kame kulo atin kuw kokemi te. Ku fongate akate nem on kisol mesesem beem dulum elo kilele weng bokonemomin memen kela!’, dangse te.
2 Então, chamando-o, lhe disse: “Que é isto que ouço a seu respeito? Preste contas da sua administração, porque você não pode mais ser o meu administrador.”
3 Dangei, kunum be ibolow fukunomele: ‘Ebo! Kame ne nono keloki ye? Nakalem kamok e nelo sak koneme kasike. Nem kitil e fong kasike, ne ki keko, mak kunum mak em sak musun aluwbabi kunum akati nam keli te. Beemdiw, mali kawtiw ilo tum win genomin weng bokoyemomin beem dulum elo inkal keko, gal kelewi te.
3 — O administrador, então, se pôs a pensar: “Que farei, agora que estou sendo demitido pelo meu patrão? Trabalhar na terra, não posso. De mendigar, tenho vergonha.
4 Kate, fein! Kame kal kelika! Ne beemdiw kaneli tewe, nem kamok em nelo kut elote da konemoke ding dim kabalak e, kawtiw i nelo kalfongnemeko, ikalem am kawtem elo nemde unokoliw te.’, angeko, ibolow fukunse te.
4 Já sei o que vou fazer, para que, quando for demitido, as pessoas me recebam em suas casas.”
5 Fukunsomi, kamok em mesesem mesesem eisneng yan kelewkabiliw kunum ilo gaayemei, i teliwi, e emisik tele kunum beelo dakalalomele: ‘Ku kamok elo nomin yan kelewbelew a?’, dangse te.
5 — Tendo chamado cada um dos devedores do seu patrão, perguntou ao primeiro: “Quanto você deve ao meu patrão?”
6 Dangei, kunum be yan weng bokolewomele: ‘Oliw dem ok sen beem fufu e 100 kel yan kelewsi kai.’, dangse te. Dangei, kunum be elo bokolewomele: ‘Ku fongate akate teineko, kom yan bosiliw fut tem kel 50 kel kuw bola!’, dangse te.
6 Ele respondeu: “Cem barris de azeite.” Então o administrador disse: “Pegue a sua conta, sente-se depressa e escreva cinquenta.”
7 Dangeko, mali kunum mak elo dakalalomele: ‘Ku nomin yan mak kelewbelew a?’, dangse te. Dangei, e yan weng bokolewomele: ‘Wit men fian em fufu e 100 kel yan kelewsi kai.’, dangse te. Dangei, e bokolewomele: ‘Ku fongate akate teineko, kom yan bosiliw fut tem kel 80 kel kuw bola!’, dangse te.
7 Depois, perguntou a outro: “E você, quanto deve?” Ele respondeu: “Cem sacos de trigo.” O administrador lhe disse: “Pegue a sua conta e escreva oitenta.”
8 Beli, kamok beem akalem on kisol alik alik be ateleweko, wa kelewse kunum beem kanele kukuw be kili atemse ding dim bakate, e kunum beem wiin daolewse kale. Nimtew angom? E kawtiw ibolow fukunin so kawtiw imdiw kanse kasike.
8 E o patrão elogiou o administrador infiel por sua esperteza. Porque os filhos do mundo são mais espertos na sua própria geração do que os filhos da luz.
9 Yu nem weng kale kilele kiliko, kililoliwka! Yu on kisol mamow so mali kawtiw ilo kalfongyemoliwka! Kaneliw tewe, i yulo ‘Num nakunum ken ati te!’, yangbokoliw kasike, on kisol alik alik banimoke ding dim kabalak e, Sunbin-Got e yulo yemde unei, yu em sunsun bin aneng ka kel bokoliw te.
9 — E eu recomendo a vocês: usem a riqueza injusta para fazer amigos, para que, quando a riqueza faltar, vocês sejam recebidos nos tabernáculos eternos.
10 Kate, yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak fong gel eisneng beem dulum elote kiol kuw kukuw gelewiw tewe, i fian eisneng beem dulum akati kiol kuw kukuw gelewkabiliw te. Beemdiw, nimin kawtiw ite mak fong gel eisneng beem dulum elote kiol kuw kukuw gelewinba keliw tewe, i fian eisneng beem dulum akati kiol kuw kukuw gelewinba kekabiliw te.
10 — Quem é fiel no pouco também é fiel no muito; e quem é injusto no pouco também é injusto no muito.
11 Kaneko kasike, yu kawin dim kaleem sen so on kisol beem dulum elote kilele kiol kuw kukuw gelewinba keliw tewe, Sunbin-Got e abiil tikin em fein sunsun boke on kisol be yulo duyemeko, ‘Yu elo kuteboliwka!’, yangoke sako? Itel bate!
11 Portanto, se vocês não forem fiéis na aplicação da riqueza injusta, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Beemdiw, yu mali kawtiw im eisneng be kilele kutelinba keliw tewe, Sunbin-Got e yulo yukalem ‘Yu kulokoliw te!’, yangse eisneng bakati nam duyeme te.
12 Se vocês não são fiéis na aplicação do que é dos outros, quem lhes dará o que é de vocês?
13 Weng afak kunum makmak ki keko, kamok alew mak im weng be kilele afak kakaminba kekabe te. Nimtew angom? E kamok mak elo ibolow kelinba keko, em weng sakalaw keko, weng bo bo kelewsomi, mak elo ibolow keleweko, em weng fein afak kemoke kasike. Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Yu kanelom Sunbin-Got so, on kisol mamow so, aso makuw im weng afak kebokoliw te!”, yangse kale.
13 Nenhum servo pode servir a dois senhores; porque irá odiar um e amar o outro ou irá se dedicar a um e desprezar o outro. Vocês não podem servir a Deus e à riqueza.
14 Beem ding dim bakate, mali on kisol tum win elo ibolow fian kelewsiliw Falisi kunum mak Yesus em weng be kiliko, minin weng bokolewsiliw kale.
14 Os fariseus, que eram avarentos, ouviam tudo isto e zombavam de Jesus.
15 Kaneko kasike, Yesus e ilo weng mak bokoyemomele: “Yu bukeko, kawtiw im kiin dim e ‘Nu sen banim so kunum nute te!’, angbiliw kate, Sunbin-Got e yom sokyan emdiw kekabiliw ibolow tem be kilele kal kebe te. Feinka! Sunbin-Got e kawtiw im kiin dim sen banim so eisneng mali mak atemsomi, em kiin dim e kaing wasan mian wasan emdiw kebe te.
15 Mas Jesus lhes disse:
16 Sua kel akate, Moses em kukuyemse weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im yangsiliw weng so, alik alik biim weng be yulo sunsun bin kulomin em deiw kukuyemse kate kame, ok da koyem kemale kunum Sion em talse ding dim elote, yu Sunbin-Got em gawman ding dim em Weng Kal Ken Ati be kilikabiliw te. Kilisomeliwi, alik alik i kun kuluko, bukesomi, Sunbin-Got em gawman ding dim elo unomin ibolow fian kekabiliw te.
16 — A Lei e os Profetas duraram até João; desde esse tempo o evangelho do Reino de Deus vem sendo anunciado, e todos se esforçam para entrar nele.
17 Abiil so kawin so kale i banimokoliw kate, Sunbin-Got em kukuyemin weng beem anung fong gel mak itel nam banime te.
17 E é mais fácil passar o céu e a terra do que cair um til sequer da Lei.
18 Nimin kunum ite mak ikalem kalel kumel ilo koyemeko, nanew waneng mak kuliw tewe, i osow kunum kekabiliw te. Beemdiw, nimin kunum ite mak mali koyemsiliw waneng mak kuliw tewe, ikati osow kunum kebiliw te.”, yangse kale.
18 — Quem repudiar a sua mulher e casar com outra comete adultério; e aquele que casa com a mulher repudiada pelo marido também comete adultério.
19 Yangeko, iti fakam weng mak bokoyemomele:
19 — Ora, havia certo homem rico que se vestia de púrpura e de linho finíssimo e que se alegrava todos os dias com grande ostentação.
20 — ausente —
20 Havia também certo mendigo, chamado Lázaro, coberto de feridas, que ficava deitado à porta da casa do rico.
21 — ausente —
21 Ele desejava alimentar-se das migalhas que caíam da mesa do rico, e até os cães vinham lamber-lhe as feridas.
22 Deiw mak ding mak kabalak e, baluw kunum be kuanse kasike, Sunbin-Got em yemdakamin finik i teleko, elo Abalakam em mit debele unsiliw te. Debele unsiliw ding dim bakate, on kisol so kunum bakati kuanei, kawtiw i em fom beelo fomkamin tem ka kel dawkusiliw te.
22 E aconteceu que o mendigo morreu e foi levado pelos anjos para junto de Abraão. Morreu também o rico e foi sepultado.
23 Dawkuliwi, e weing dong dim kalak elo uneko, bomi, betbet fian mak kuluse te. Kulusomelei, e singam kiin elote Alasalus elo Abalakam em mit mewso teinbelei, e atemse kale.
23 — No inferno, estando em tormentos, o rico levantou os olhos e viu ao longe Abraão, e Lázaro junto dele.
24 Atemeko, gaanomele: ‘Aatim Abalakam kutaka! Ku nelo kinkin kenema o! Kenemsomi, ku Alasalus elo bokolewomelew: ‘Teing min ok dim dako, teleko, nem foong mamin dim abonemok o!’, dangolewka! Nimtew angom? Ne ais dong kainbe dim kale kel betbet fian mak kulabi kasike.’, dangeko, olse te.
24 Então, gritando, disse: “Pai Abraão, tenha misericórdia de mim! E mande que Lázaro molhe a ponta do dedo em água e me refresque a língua, porque estou atormentado neste fogo.”
25 Olei, Abalakam e elo yan weng bokolewomele: ‘Min kutaka! Ku kom kuaninba keko, finik so biselew ding dim beem ken eisneng alik alik beelo ibolow fukunemolewka! Sua kel akate, Alasalus be wa eisneng kuw kuluse kate kame, esik ken eisneng kulabe te. Beemdiw, sua kel, ku ken eisneng kulamelew kate kame, ku wa eisneng kulabomelewi, betbet fian kekembe te.
25 Mas Abraão disse: “Filho, lembre-se de que você recebeu os seus bens durante a sua vida, enquanto Lázaro só teve males. Agora, porém, ele está consolado aqui, enquanto você está em tormentos.
26 Mak eisneng mak akal kal kemolewka! Sunbin-Got e memget dakaw sel yom tele, num tele ka kel dukuse kasike, yukal num mit mewso, nukati yom mit mewso nam tuluw te.’, dangse kale.
26 E, além de tudo, há um grande abismo entre nós e vocês, de modo que os que querem passar daqui até vocês não podem, nem os de lá passar para cá.”
27 Dangei, on kisol so kunum be Abalakam elo bokolewomele: ‘Ibo! Aatim a! Ne kulo kitil weng dakalako, bokokemomeli: Ku Alasalus elo num aatim kumel im am dim elo dabalalolewka!
27 Então o rico disse: “Pai, eu peço que mande Lázaro à minha casa paterna,
28 Dabalalewi, e nakalem ka kel biliw teingabi kel nakunum kumel biilo kitil weng mak bokoyemoka! Bokoyemei, i kilele ibolow fukuneko, ikalem kakabiliw deiw wa be koleweko, kanelom abiw wa kaleelo tolokoliw te!’, dangse te.
28 porque tenho cinco irmãos; para que lhes dê testemunho, a fim de que não venham também para este lugar de tormento.”
29 Dangei, Abalakam e yan weng bokolewomele: ‘Babo! Kom kawkunum kusel i Moses em kukuyemin weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng so, alik alik be kal keko, beelo kilele gelewemoliwka!’, dangse te.
29 Abraão respondeu: “Eles têm Moisés e os Profetas; ouçam-nos.”
30 Dangei, e bokolewomele: ‘Babo! Aatim Abalakam o! Kuankemin kunum be im mit mewso telei, i elo atemiw tewe, i ibolow famdeko, sunbin kulomin deiwkim ka kel fein kakamokoliw te.’, dangse te.
30 Mas ele insistiu: “Não, pai Abraão; se alguém dentre os mortos for até lá, eles irão se arrepender.”
31 Dangse kate, e bokolewomele: ‘Kawkunum kumel i Moses em kukuyemin weng so, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im weng so, alik alik biim weng be kiliko, gelewinba keliw tewe, kuanse kunum beem iti baba teineko, ilo weng bokoyemoke ding dim kabalak e, i em weng bakati nam ‘Fein!’, dangiw te!’, dangse te.”,
31 Abraão, porém, lhe respondeu: “Se não ouvem Moisés e os Profetas, também não se deixarão convencer, mesmo que ressuscite alguém dentre os mortos.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.