João 9

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Beli, Yesus em ka kel kakabise ding dim bakate, e kiin sukul so kunum mak atemse kale. Auk dak dukusu ding dim akate, e kiin sukul so keko, fitewse kunum kese kale.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Keko beli, Yesus em gelewkabiliw kunum i elo dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kante ibolow sili sili nam kukuw keliw kasike, kunum kale kiin sukul so kunum kese ye? Akalem ete sako? Bani auk so alew so im sen ete sako?”, dangsiliw kale.
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Akalem so, auk so alew so, alik alik biim sen ete bate. Kate, em dulum elo kanese eisneng be Sunbin-Got em auk so kitil so be kilele kaim dim daloka!
3 Jesus respondeu:
4 Yu kililina! Sukum ding kuw keko, mililiw ding telei, aluwbamin be alik alik net angeko, banimoke te. Kasike, kameem taw ding kabalak akate, alik alik nu nelo namdase Sunbin-Got em nulo duyemse aluwbamin be fongate akate aluwbamuma!
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Yu kililina! Nem kale kel alakabi ding dim bakate, nakalem ete kawin dim kaleem taw ding dim em fein ailbin dong nete te.”, yangse kale.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Yangeko, weng banimse ding dim bakate, akalem kasuk tuw kawin dim dako, tawal so fangsingileko, fakalat kuluko, kiin sukul so kunum beem kiin dim ulit ulit keleweko,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 bokolewomele: “Ku ok kuamin ok Siloam elo uneko, kukalem kiinguen gingem una!”, dangse kale. (Kibulu em weng sin e “Siloam”, angbiliw beem mongom ete “Yemdakamin” ete te.) Beli, kunum be dangse weng be kiliko, geleweko, ka kel kiinguen gingen unse kale. Kaneko, kiin sukul kese be kiin golewei, e am elo unse kale.|alt="Blind man" src="IB04130.tif" size="col" ref="Sion 9:7"
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Unei, akalem angin so, mali kawtiw akalem tum win geense kukuw beelo kal kebiliw kawtiw iso, alik alik bi elo atemeko, bokolomeliw: “Diwkuw diwkuw geenin fian keko, ‘On kisol tum win dunemina! Dunemina!’, angakabe kunum bete sako? Bani, nimin kunum ete ya?”, ange ange kesiliw kale.
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Angbiwi, mali kawtiw i bokolomeliw: “Fein! E kunum bakate te!”, angbiliw kate, mali i bokolomeliw: “Babo! E akatetew kunum mak ete te!”, ange ange kesiliw kale. Kebiliwi, akalem ete bokolomele: “Babo! Nakalem bo!”, yangse kale.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Yangei, i bokolewomeliw: “Nono kelew ete, kom kiin be ken kembelew a?”, dangsiliw kale.
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “‘Yesus’, dangakabiliw kunum be tawal fokoluko, kasuk tuw kelewsomi, nem kiin dim dukunemeko, namdako, bokonemomele: ‘Ku kuamin ok Siloam elo uneko, kukalem kiinguen gingem unolewka!’, nange kembe te. Nem uneko, kiinguen ging kembi ding dim bakate, kiin sukul kenemse be kiin golnemei, mesesem kiin so atebabi te.”, yangse kale.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Yangei, i dakalalomeliw: “Kunum be nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakal akokow so. Nal kel be yake?”, yangse kale.
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Yangei, i kunum beelo Falisi kunum im fukun debele unsiliw kale.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Yesus e kanelewse eisneng be Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat ding kel kelewse kale.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Keko beli, Falisi kunum i kiin golse kunum beelo em dim kanese beem mongom e dakalasiliw kale. Dakalamiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kunum be nem kiin dim tawal dukunemei, ne kiinguen gingen unii, kiin e golse te.”, yangse kale.
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Yangei, mali Falisi kunum i bokolomeliw: “Sunbin-Got e Yesus elo dabalalinba kese te. Nimtew angom? E finengdakamin ding Sabat ding akate aluwkabe kasike!”, angsiliw kale. Angsiliw kate, mali Falisi kunum i bokolomeliw: “Kunum sili sili nam kukuw so kele tewe, e ki keko, kunum beemdiw auk so kitil so eisneng mak nam kele tew te!”, ange ange kesiliw kale. Ange ange keko, im ibolow fukunin e amen amen kuw dolo dolo kesiliw kale.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Keko kasike, i kiin golse kunum elo iti dakalalomeliw: “Ku kunum beem dulum elote nimtew ibolow fukunew a? Kunum kiin kilelse kunum be nimin kunum ete ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “E Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ete te!”, yangse kale.
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i kiin golse kunum beelo atemsiliw kate, “Dil akate, e kiin sukul kunum kele kembe sako?”, yangeko, “Fein!”, danginba kesiliw kasike, i kunum bem auk so alew so gaaneko,
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 ilo dakalalomeliw: “Kunum kale yukalem bakayembiliw: ‘Auk dukusu ding akate, e kiin sukulse te!’, yangakabiliw kunum ete sako? Kunum bakate tewe, nono keko, kiin goleko, atebabe ya?”, yangsiliw kale.
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Yangiwi, i yan weng bokoyemomeliw: “Feinka! E nukalem kiin sukul so aul dukusuluw min ete te.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Kate, kante em kiin gol kolewse yake? E nono kelete, kiin golse yake? Alik alik be nukati akokow so te. Akalem ete tanbel kese kasike, yu elo dakalalina!”, yangsiliw kale.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Beem ding dim bakate, kak yetebiliw kunum i weng kitil weng mak bokolomeliw: “Nimin kawtiw ite mak bokolomeliw: ‘Yesus e Mesaya te!’, angiw tewe, nu ilo nukalem wensankabuluw am dim ka em dulum elo yenbakalaluwi, i iti kawtem elo nam teliw te.”, angsiliw kasike, kiin golse kunum beem auk so alew so bi Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum biim angan finganeko, kilele fitew kaim dim weng bokoyeminba keko, weng okiw dasiliw kale.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Beem mongom ete auk so alew so bi yan weng bokoyemomeliw: “Akalem ete dakalalina! Tanbelse kasike.”, yangsiliw kale.
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Kaneko beli, Falisi kunum bi kiin golse kunum be iti gaalewiwi, e telei, i bokolewomeliw: “Sunbin-Got em kiin dim e weng fawtuk weng ayem mak bokoko, kilele bokoyema! Nu kilele kal keluwete: Kunum be ibolow sili sili nam kunum ete kasike.”, dangsiliw kale.
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kunum be ibolow sili sili nam kunum yake, mani ba yake? Nakati akokow so te. Kate, nakalem ete kilele kal kelite: Sua kel akate, ne kiin sukul so kebisi kate kame, kiin golnemei, atebabi kunum nete te.”, yangse kale.
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, e nono kekemse ye? E nono deiw ete kom kiin sukul be kilekemse ya?”, dangiwi,
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 e yan weng bokoyemomele: “Sua kel akate, ne kilele bokoyemsi kate, yu nimtew angom ete wosulinba keko, itit dakala dakala kebiliw a? Nimtew angom ete yu nem yangi weng be iti kililomin ibolow kelewbiliw a? Yukati akalem gelewkabiliw kunum kelomin ibolow kebiliw sako?”, yangeko, dakalase kale.
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Dakalalei, i elo weng milewsomi, bokolewomeliw: “Kukalem ete kaleem gelewkabelew kunum ka! Kate, alik alik numi e Moses em gelewkabuluw kunum nute te.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Ku kilele kilila! Nu kilele kal keluwete: Sunbin-Got e fein Moses eso bokolewse kate, kunum beem dulum elote ‘Nal ete talse yake?’, angeko, atin kuw akokow kebuluw te.”, dangsiliw kale.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Dangiwi, e bokoyemomele: “Yakai, kunum min yutaka! Ibo! E nem kiin sukul golnemse kate, yu ‘Nal ete talese yake!’, angeko, akokow kebiliw sako?
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Feinka! Sunbin-Got e ibolow sili sili nam kawtiw im geenin fian be wosulinba kekabe kate, nimin kunum waneng ite mak em wiin daoko, em ibolow fukunin be gelewbiw tewe, e kunum waneng biim geenin fian be fein wosulewkabe te.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Kawin dim kaleem talfut kese ding dim elote, kameem ding bakate, auk dukusu ding dim kabalak e, kiin sukul so kese kunum mak em kiin golse sang gel mak beemdiw nu kililinba kekabuluw te.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Sunbin-Got e kunum kale dabalalinba kese tewe, e ki keko, kanelewse eisneng mak kanelinba kese tew te. Feinka! Sunbin-Got e kunum be kaleelo dabalase te.”, yangse kale.
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ai kutaka! Kauk dukusu dak akate, sili sili nam e kulo atin kuw kasi kokembelei, kuso kait be kate kame, ku nulo kukuyembelew a? Babo!”, dangeko, elo ikalem wensankabiliw am dim kalo anbakalaliwi, e ki keko, iti kawtem elo nam une te.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Kaneko beli, Yesus e kililete: “Falisi kunum i kiin golse kunum beelo ikalem wensankabiliw am dim ka em dulum elo anbakalaliwi, e ki keko, iti kawtem elo nam une te!”, dangiwi, e kilise kale. Em kilise ding dim bakate, e kunum beelo fenem unse kale. Fenem uneko, elo atemse ding dim bakate, e bokolewomele: “Ku Kawtiw Aul nelo ‘Fein!’, nangbelew a?”, dangei,
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 kunum be yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kawtiw Aul be kante a? Kunum be nelo kukunemew tewe, ne elo ibolow ‘Fein!’, dangoki te!”, dangse kale.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kaso ateme ateme keko, weng bakabuluw kunum nete bikale te!”, dangse kale.
37 E Jesus lhe disse:
38 Dangei, e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne kulo ‘Fein!’, kangi te!”, dangeko, katin bukbuk angeko, em wiin fian daolewse kale.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Daolewei, Yesus e bokolewomele: “Ne kawtiw ilo diweko, geeyemomin beem mongom ete kawin dim kaleelo telesi te. Kasike, kawtiw kiin so ateminba kawtiw im kiin e gol koyemi kate, kawtiw kiin so atekabiliw kawtiw im kiin e kasi koyemi te.”, dangse kale.
39 Jesus continuou: —
40 Dangei, mali mewso kel mobiliw Falisi kunum i em yangse weng be kiliko, dakalalomeliw: “Ku num dulum elo ‘Yukati kiin sukul so biliw te!’, yangbelew sako?”, dangiwi,
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 e yan weng bokoyemomele: “Yu kiin sukul so kawtiw keliw tewe, yom sili sili nam ibolow bakal banim kebe kate kame, yu bokolomeliw: ‘Kiin so bomi, atemkabuluw kunum nute te!’, angakabiliw kasike, yom sili sili nam ibolow bakati yom dim kait boke te.”, yangse kale.
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.