João 9
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Yesus em ka kel kakabise ding dim bakate, e kiin sukul so kunum mak atemse kale. Auk dak dukusu ding dim akate, e kiin sukul so keko, fitewse kunum kese kale.
1 Orot matan fim auman tufuw ma’am Jesu remor inan itin.
2 Keko beli, Yesus em gelewkabiliw kunum i elo dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Kante ibolow sili sili nam kukuw keliw kasike, kunum kale kiin sukul so kunum kese ye? Akalem ete sako? Bani auk so alew so im sen ete sako?”, dangsiliw kale.
2 Ana bai’ufununayah Jesu hibatiy, “Bai’obaiyenayan, yait ana kakafinamaim iwa’an iti orot matan fim auman tufuw? I taiyuwin ana kakafin o i hinah tamat hai kakafinamaim?”
3 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Akalem so, auk so alew so, alik alik biim sen ete bate. Kate, em dulum elo kanese eisneng be Sunbin-Got em auk so kitil so be kilele kaim dim daloka!
3 Jesu eo, “Orot matan fim i men anabowabow kakafinamaim iwa’an matan ifimemih o i hinah tamah hai kakafinamaim, baise i ana fimemaim God ana fair iti orot biyanamaim nirerereb hina’itin.
4 Yu kililina! Sukum ding kuw keko, mililiw ding telei, aluwbamin be alik alik net angeko, banimoke te. Kasike, kameem taw ding kabalak akate, alik alik nu nelo namdase Sunbin-Got em nulo duyemse aluwbamin be fongate akate aluwbamuma!
4 Iti ana veya’amaim yait ayu iyunu anan i ana bowabow tanabow, gugumin i enan men karam yait ta nabow.
5 Yu kililina! Nem kale kel alakabi ding dim bakate, nakalem ete kawin dim kaleem taw ding dim em fein ailbin dong nete te.”, yangse kale.
5 Ayu boun iti tafaramamaim ama’am, ayu i tafaram ana marakaw.”
6 Yangeko, weng banimse ding dim bakate, akalem kasuk tuw kawin dim dako, tawal so fangsingileko, fakalat kuluko, kiin sukul so kunum beem kiin dim ulit ulit keleweko,
6 Iti tur eo ufunamaim, Jesu kwei me yan re naatu iyuriyur bai bora’ah orot matan idadawir.
7 bokolewomele: “Ku ok kuamin ok Siloam elo uneko, kukalem kiinguen gingem una!”, dangse kale. (Kibulu em weng sin e “Siloam”, angbiliw beem mongom ete “Yemdakamin” ete te.) Beli, kunum be dangse weng be kiliko, geleweko, ka kel kiinguen gingen unse kale. Kaneko, kiin sukul kese be kiin golewei, e am elo unse kale.|alt="Blind man" src="IB04130.tif" size="col" ref="Sion 9:7"
7 Naatu iu, “Kwen harew Siloam kukuf (nati wab anayabin iyafar) imaim kururub.” Imih orot in rurub naatu matan nuw sawar itah auman matabir au bar in.
8 Unei, akalem angin so, mali kawtiw akalem tum win geense kukuw beelo kal kebiliw kawtiw iso, alik alik bi elo atemeko, bokolomeliw: “Diwkuw diwkuw geenin fian keko, ‘On kisol tum win dunemina! Dunemina!’, angakabe kunum bete sako? Bani, nimin kunum ete ya?”, ange ange kesiliw kale.
8 Orot tain tuwan naatu sabuw afa marasika hi’i’itin ma fefefeyan, hibatiy, “Iti orot ta’imon mar etei ema efefefeyanaban i iti?”
9 Angbiwi, mali kawtiw i bokolomeliw: “Fein! E kunum bakate te!”, angbiliw kate, mali i bokolomeliw: “Babo! E akatetew kunum mak ete te!”, ange ange kesiliw kale. Kebiliwi, akalem ete bokolomele: “Babo! Nakalem bo!”, yangse kale.
9 Sabuw afa hi’o, “Orot i nati.” Afa hi’o, “En nati i ana yumatabe.”
10 Yangei, i bokolewomeliw: “Nono kelew ete, kom kiin be ken kembelew a?”, dangsiliw kale.
10 Sabuw hibatiy, “Mi’itube o mat igewasin kunuwanuw?”
11 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “‘Yesus’, dangakabiliw kunum be tawal fokoluko, kasuk tuw kelewsomi, nem kiin dim dukunemeko, namdako, bokonemomele: ‘Ku kuamin ok Siloam elo uneko, kukalem kiinguen gingem unolewka!’, nange kembe te. Nem uneko, kiinguen ging kembi ding dim bakate, kiin sukul kenemse be kiin golnemei, mesesem kiin so atebabi te.”, yangse kale.
11 Orot iyafutih eo, “Orot wabin te’o Jesu i yur bai matou idadawir naatu na Siloam harew kukufamaim rurubamih iuwu. Imih ayu an arurub, naatu matou to iwa’an anuwanuw.”
12 Yangei, i dakalalomeliw: “Kunum be nal kel be ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Nakal akokow so. Nal kel be yake?”, yangse kale.
12 Sabuw hibatiy, “Bo iti orot i menamaim ema’am?”
13 Yangei, i kunum beelo Falisi kunum im fukun debele unsiliw kale.
13 Nati orot Jesu biyawas hibai hina Pharisee biyah hitit.
14 Yesus e kanelewse eisneng be Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat ding kel kelewse kale.
14 Baiyarir ana veya’amaim Jesu nati orot matan fim yuramaim idawir matan igewasin nuw.
15 Keko beli, Falisi kunum i kiin golse kunum beelo em dim kanese beem mongom e dakalasiliw kale. Dakalamiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kunum be nem kiin dim tawal dukunemei, ne kiinguen gingen unii, kiin e golse te.”, yangse kale.
15 Isan imih Pharisee ibanak maiye orot hibatiy mi’itube matan igewasin. Orot hai tur eowen eo, “I yuramaim matou idadawir uwu harewamaim arurub naatu boun i anuwanuw.”
16 Yangei, mali Falisi kunum i bokolomeliw: “Sunbin-Got e Yesus elo dabalalinba kese te. Nimtew angom? E finengdakamin ding Sabat ding akate aluwkabe kasike!”, angsiliw kale. Angsiliw kate, mali Falisi kunum i bokolomeliw: “Kunum sili sili nam kukuw so kele tewe, e ki keko, kunum beemdiw auk so kitil so eisneng mak nam kele tew te!”, ange ange kesiliw kale. Ange ange keko, im ibolow fukunin e amen amen kuw dolo dolo kesiliw kale.
16 Pharisee afa hi’o, “Iti orot i men Godane na, anayabin Baiyarir ana ofafar i men ekakaif.”
17 Keko kasike, i kiin golse kunum elo iti dakalalomeliw: “Ku kunum beem dulum elote nimtew ibolow fukunew a? Kunum kiin kilelse kunum be nimin kunum ete ya?”, dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “E Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ete te!”, yangse kale.
17 Imih Pharisee hitatabir orot ibanak hibatiy maiye, “Iti orot o mata iwa’an bigewasin isan o boro mi’itube inao?”
18 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i kiin golse kunum beelo atemsiliw kate, “Dil akate, e kiin sukul kunum kele kembe sako?”, yangeko, “Fein!”, danginba kesiliw kasike, i kunum bem auk so alew so gaaneko,
18 Jew hai ukwarih men kafa’imo hititumatum iti orot matan fim ma’am naatu bounabo matan nuw, naatu orot hinah tamah isah hi’af hina, imaibo hibatiyih.
19 ilo dakalalomeliw: “Kunum kale yukalem bakayembiliw: ‘Auk dukusu ding akate, e kiin sukulse te!’, yangakabiliw kunum ete sako? Kunum bakate tewe, nono keko, kiin goleko, atebabe ya?”, yangsiliw kale.
19 “Iti orot i kwa natu? Kwa kwa’o’o i matan fim auman tutufuw kekeban iti? Naatu boun i mi’itube enuwanuw?”
20 Yangiwi, i yan weng bokoyemomeliw: “Feinka! E nukalem kiin sukul so aul dukusuluw min ete te.
20 Hinah tamah hiyafutih hi’o, “Aki aso’ob iti kek i aki natu, naatu matan fim auman tufuw.
21 Kate, kante em kiin gol kolewse yake? E nono kelete, kiin golse yake? Alik alik be nukati akokow so te. Akalem ete tanbel kese kasike, yu elo dakalalina!”, yangsiliw kale.
21 Baise aki men aso’ob, boun i mi’itube enuwanuw, o yait matan iwa’an igewasin, kwaibatiy i sanaman, karam taiyuwin isan boro nao.”
22 Beem ding dim bakate, kak yetebiliw kunum i weng kitil weng mak bokolomeliw: “Nimin kawtiw ite mak bokolomeliw: ‘Yesus e Mesaya te!’, angiw tewe, nu ilo nukalem wensankabuluw am dim ka em dulum elo yenbakalaluwi, i iti kawtem elo nam teliw te.”, angsiliw kasike, kiin golse kunum beem auk so alew so bi Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum biim angan finganeko, kilele fitew kaim dim weng bokoyeminba keko, weng okiw dasiliw kale.
22 Hinah tamah iti tur hi’o, i Jew sabuw isah hibir, anayabin iti tur i marasika Jew ukwa’ukwarih hi’o hibasit, yait Jesu isan naorereb Keriso nararauw boro kou’ay barene hinabotait ufun nama.
23 Beem mongom ete auk so alew so bi yan weng bokoyemomeliw: “Akalem ete dakalalina! Tanbelse kasike.”, yangsiliw kale.
23 Iti isan imih i hinah tamah hi’o, “Kwa taiyuw kwaibatiy kwa’itin, i sanaman.”
24 Kaneko beli, Falisi kunum bi kiin golse kunum be iti gaalewiwi, e telei, i bokolewomeliw: “Sunbin-Got em kiin dim e weng fawtuk weng ayem mak bokoko, kilele bokoyema! Nu kilele kal keluwete: Kunum be ibolow sili sili nam kunum ete kasike.”, dangsiliw kale.
24 Mar bairu’abin orot matan fim nuwanuw isan hi’af na, naatu hibatiy maiye, “Turobe God nanamaim ai tur ina’owen! Aki aso’ob orot yait o biyawasi i bowabow kakafin wairafin.”
25 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Kunum be ibolow sili sili nam kunum yake, mani ba yake? Nakati akokow so te. Kate, nakalem ete kilele kal kelite: Sua kel akate, ne kiin sukul so kebisi kate kame, kiin golnemei, atebabi kunum nete te.”, yangse kale.
25 Orot iyafutih eo “Ayu men aso’ob i bowabow kakafin wairafin o en? Ayu sawar ta’imonamo asoso’ob i ayu matou fim ama’am naatu boun i anuw a’i’itah.”
26 Yangei, i dakalalomeliw: “Kasike, e nono kekemse ye? E nono deiw ete kom kiin sukul be kilekemse ya?”, dangiwi,
26 Naatu orot hibatiy, “Abistanawat o isa sinaf? Mi’itube sinaf o mata botawiy?”
27 e yan weng bokoyemomele: “Sua kel akate, ne kilele bokoyemsi kate, yu nimtew angom ete wosulinba keko, itit dakala dakala kebiliw a? Nimtew angom ete yu nem yangi weng be iti kililomin ibolow kelewbiliw a? Yukati akalem gelewkabiliw kunum kelomin ibolow kebiliw sako?”, yangeko, dakalase kale.
27 Orot iyafutih eo, “Ayu marasika kwa isa aoka naatu kwa men kwanowar. Aisim kwakokok anao maiye kwananowar? Ta’itin kwa auman kwakokok i ana bai’ufununayah kwanamatar?”
28 Dakalalei, i elo weng milewsomi, bokolewomeliw: “Kukalem ete kaleem gelewkabelew kunum ka! Kate, alik alik numi e Moses em gelewkabuluw kunum nute te.
28 Hi’obaibiyab naatu hi’o, “O i nati orot ana bai’ufununayan, baise aki i Moses ana bai’ufununayah.
29 Ku kilele kilila! Nu kilele kal keluwete: Sunbin-Got e fein Moses eso bokolewse kate, kunum beem dulum elote ‘Nal ete talse yake?’, angeko, atin kuw akokow kebuluw te.”, dangsiliw kale.
29 Aki aso’ob God mutufor Moses hairi hi’o, baise orot nati Jesu tibiwab, aki men kafa’imo aso’ob i menane na?”
30 Dangiwi, e bokoyemomele: “Yakai, kunum min yutaka! Ibo! E nem kiin sukul golnemse kate, yu ‘Nal ete talese yake!’, angeko, akokow kebiliw sako?
30 Orot matan fim bigewasin iyafutih eo, “Abifofofor men kafaita! I menane nan kwa men kwaso’ob, baise i ayu matu fim iwa’an anuwanuw.
31 Feinka! Sunbin-Got e ibolow sili sili nam kawtiw im geenin fian be wosulinba kekabe kate, nimin kunum waneng ite mak em wiin daoko, em ibolow fukunin be gelewbiw tewe, e kunum waneng biim geenin fian be fein wosulewkabe te.
31 It Taso’ob bowabow kakafih wairafih God hai tur men enonowar. God ana sabuw i ana kok tesisinaf naatu isan tekakakaf i hai tur enonowar.
32 Kawin dim kaleem talfut kese ding dim elote, kameem ding bakate, auk dukusu ding dim kabalak e, kiin sukul so kese kunum mak em kiin golse sang gel mak beemdiw nu kililinba kekabuluw te.
32 Men yait ta tafaram wanawanan orot matan fim auman tufuw ma’am matan botawiy nuwanuw ana tur nowaramih.
33 Sunbin-Got e kunum kale dabalalinba kese tewe, e ki keko, kanelewse eisneng mak kanelinba kese tew te. Feinka! Sunbin-Got e kunum be kaleelo dabalase te.”, yangse kale.
33 Iti orot men Godane tanan na’at, i boro men karam iti bowabow tasinaf.”
34 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ai kutaka! Kauk dukusu dak akate, sili sili nam e kulo atin kuw kasi kokembelei, kuso kait be kate kame, ku nulo kukuyembelew a? Babo!”, dangeko, elo ikalem wensankabiliw am dim kalo anbakalaliwi, e ki keko, iti kawtem elo nam une te.
34 Iti isan hi’o, “O bowabow kakafin wanawanan itufuw ira’at iyey, i boun aki ini’obaiyi!” Naatu kou’ay barene hibotait tit ufun ma.
35 Kaneko beli, Yesus e kililete: “Falisi kunum i kiin golse kunum beelo ikalem wensankabiliw am dim ka em dulum elo anbakalaliwi, e ki keko, iti kawtem elo nam une te!”, dangiwi, e kilise kale. Em kilise ding dim bakate, e kunum beelo fenem unse kale. Fenem uneko, elo atemse ding dim bakate, e bokolewomele: “Ku Kawtiw Aul nelo ‘Fein!’, nangbelew a?”, dangei,
35 Jesu orot hinun tit ufun ma’am ana tur nowar, naatu titita’ur anamaramaim ibatiy, “O Orot Natun kubitumitum?”
36 kunum be yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kawtiw Aul be kante a? Kunum be nelo kukunemew tewe, ne elo ibolow ‘Fein!’, dangoki te!”, dangse kale.
36 Orot Jesu ibatiy, “Regah, iti orot i menatan ku’o anowar saise i anitumitum!”
37 Dangei, e yan weng bokolewomele: “Kaso ateme ateme keko, weng bakabuluw kunum nete bikale te!”, dangse kale.
37 Jesu orot isan eo, “Orot i iti kwi’i’itin, boun iti airi kwa’o’o.”
38 Dangei, e bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne kulo ‘Fein!’, kangi te!”, dangeko, katin bukbuk angeko, em wiin fian daolewse kale.
38 Naatu orot eo, “Regah, Ayu abitumatum.” Naatu Jesu nanamaim sun yowen kwafir.
39 Daolewei, Yesus e bokolewomele: “Ne kawtiw ilo diweko, geeyemomin beem mongom ete kawin dim kaleelo telesi te. Kasike, kawtiw kiin so ateminba kawtiw im kiin e gol koyemi kate, kawtiw kiin so atekabiliw kawtiw im kiin e kasi koyemi te.”, dangse kale.
39 Jesu eo, “Ayu ana iti tafaramaim atitit anayabin i sabuw ana kusibih, saise iyab mata fim boro hinanuw, naatu iyab tenuwanuw boro matah fimabe hinamatar.”
40 Dangei, mali mewso kel mobiliw Falisi kunum i em yangse weng be kiliko, dakalalomeliw: “Ku num dulum elo ‘Yukati kiin sukul so biliw te!’, yangbelew sako?”, dangiwi,
40 Pharisee afa nati’imaim bairi hima’am iti tur eo’o hinowar, naatu hibatiy, “Nati tur ku’o’o, aki auman matai fim?”
41 e yan weng bokoyemomele: “Yu kiin sukul so kawtiw keliw tewe, yom sili sili nam ibolow bakal banim kebe kate kame, yu bokolomeliw: ‘Kiin so bomi, atemkabuluw kunum nute te!’, angakabiliw kasike, yom sili sili nam ibolow bakati yom dim kait boke te.”, yangse kale.
41 Jesu iyafutih eo, “Kwa mata fim na’at, kwa boro men kakafimih. Baise boun kwa kwa’o’o aki matai anuwanuw, kwa a kakafih i tema’am.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.