João 7
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Beli, Yesus e kal kelete: Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i elo alomin ibolow kebiliw kasike, e Sudia aneng fian ka uninba keko, Galili aneng fian ka kel kuw kakabise kale.
1 Passadas essas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava andar pela Judeia, visto que os judeus queriam matá-lo.
2 Beem ding dim bakate, Suda kawtiw im finengdako, teinkabiliw ding fian mak mewso kese kale. Ding beem wiin e Deiw Am Dinge ete te.
2 E a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 Keko beli, Yesus em nenggelel i elo bokolewomeliw: “Kae kutaka! Kame mewso Deiw Am Ding kele kasike, kukati Sudia aneng fian elo unolewka! Nimtew angom? Kanelew tewe, kom kenggelewkabiliw kawtiw i kom auk so kitil so aluwokolew eisneng be fein atekemokoliw kasike.
3 Então os irmãos de Jesus se dirigiram a ele e disseram: — Deixe este lugar e vá para a Judeia, para que também os seus discípulos vejam as obras que você faz.
4 Ku ‘Kaim dim kunum kelo yo!’, angew tewe, ku kanelom auk so kitil so eisneng be wokmobe dim kuw aluwbamokolew te! Ku auk so kitil so eisneng mak aluwbew tewe, kawin dim kaleem kasel angom alik alik biim kiin dim kel kilele kukuyemolewka!”, dangsiliw kale.
4 Porque, se alguém quer ser conhecido, não pode realizar os seus feitos em segredo. Já que você faz essas coisas, manifeste-se ao mundo.
5 Nimtew angom? Akalem nenggelel ikati elo “Fein!”, danginba kesiliw kasike.
5 Acontece que nem mesmo os irmãos de Jesus criam nele.
6 Keko beli, e ilo yan weng bokoyemomele: “Yukalem dulum elo ‘Kemuma!’, angiw tewe, yu kanelina! Be ken kate, nem dulum elo nem ding e kame telinba be te.
6 Então Jesus lhes disse:
7 Kawin dim kaleem kasel i yulo ibolow kaim alel keyeminba kebiliw kate, i nelo ibolow kaim alel kenemeko, maka kenembiliw kasike. Nimtew angom? Ne ikalem wa kukuw be atemeko, kaim dim bokoyemkabi kasike.
7 O mundo não pode odiar vocês, mas a mim ele odeia, porque eu dou testemunho a respeito dele, dizendo que as suas obras são más.
8 Yukalem ete kawtem elo unina! Nakalem ding e kamemelo kebe kasike, nam teli te.”, yangse kale.
8 Vão vocês para a festa. Eu não vou, porque o meu tempo ainda não se cumpriu.
9 Yangei, i fein unsiliw kate, e Galili aneng fian ka kel ding fense kale.
9 Tendo dito isso, Jesus continuou na Galileia.
10 Beli, em nenggelel im unsiliw ding bakate, Yesus e kawtiw im kiin dim e fitewinba keko, wokmo wokmo keko, akati Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo unse kale.
10 Depois que seus irmãos tinham ido à festa, Jesus também foi, não publicamente, mas em segredo.
11 Fingendakamin Deiw Am Ding kese ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i Yesus elo fen anung anung kesomi, elo ateminba keko, “Kunum be nal kel be ya?”, ange ange keko, dakalasiliw kale.
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde estará ele?
12 Dakalasomeliwi, kawtiw banban mali mak i ikalem mutuk dim ka kel weng tiak tiak bokolew bokolew kesomi, bokolomeliw: “Ete kunum ken ati te!”, ange ange kesiliw kate, mali mak i bokolomeliw: “Babo! E kawtiw nulo dasuw dasuw kuw keyemei, ibolow teifuluko, koyemkabe kunum ete te!”, ange ange kesiliw kale.
12 E havia grande murmuração a respeito de Jesus entre as multidões. Uns diziam: — Ele é bom. E outros afirmavam: — Não, não é! Ele engana o povo.
13 Kesiliw kate, alik alik i Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im awan fingansiliw kasike, i kaim dim weng mak bokolinba kesiliw kale.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Finengdakamin Deiw Am Ding beem ben kel ding em mutuk ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng kawtem elo uneko, kawtiw ilo kukuyemse kale.
14 Quando a festa já estava na metade, Jesus foi ao templo e começou a ensinar.
15 Kukuyemei, Suda kawtiw i em kukuyemse weng be kiliko, yol angeko, bokolew bokolew kelomeliw: “Mak kukuyemin kunum mak kunum beelo kilele kukulewinba kesiliw kate, nimtew angom ete kunum be Sunbin-Got em fut tem alik alik be kilele kal keko, nulo kilele kukuyemkabe a?”, ange ange kesiliw kale.
15 Então os judeus se maravilhavam e diziam: — Como é que ele pode ser letrado, se não chegou a estudar?
16 Kesomeliwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Nem yulo kukuyemkabi weng kale nakalem weng bate. Kukuyemin weng kale namdase Sunbin-Got em kukuyemin weng kasike!
16 Jesus lhes respondeu:
17 Nimin kunum waneng ite mak ‘Nu Sunbin-Got em ibolow fukunin be gelewemuma!’, angiw tewe, i nem yange kembi weng be kilele diweko, atemiwete: ‘Weng be Sunbin-Got em weng ete sako? Bani, nakalem ibolow fukunin em weng ete sako?’, nangeko, kal keliw te.
17 Se alguém quiser fazer a vontade de Deus, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Feinka! Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nimin kawtiw ite mak ikalem fukunin kuw bakayembiw tewe, ikalem wiin ete kuw daoko, bókoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak ‘Nulo yemdase Sunbin-Got em wiin daoluma!’, angiw tewe, kunum waneng biim kukuyemin weng be fein kiol kuw weng kebomi, dasuw mak im dim e banim te.
18 Quem fala por si mesmo está buscando a sua própria glória; mas o que busca a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há falsidade.
19 Yu kilele kililina! Sua kel akate, Moses e yulo Sunbin-Got em kukuyemin weng be duyemse kate, yu em yangse weng be kilele gelewinba kebiliw te. Kasike kame, nimtew angom ete yu nelo kaisuw kenemeko, nenomin ibolow kebiliw a?”, yangse kale.
19 Não é fato que Moisés deu a Lei para vocês? Contudo, nenhum de vocês a cumpre. Por que estão querendo me matar?
20 Yangei, ka biliw kawtiw i elo yan weng bokolewomeliw: “Aneng matil mak kom mutuk be sako? Kante kenomin ibolow kebe ya?”, dangiwi,
20 A multidão respondeu: — Você tem demônio. Quem é que está querendo matá-lo?
21 e bokoyemomele: “Ne finengdakamin ding Sabat em ding kale, kitil so auk so eisneng makmak ete kuw kesi te. Kelii, yu atemeko, yol angeko, ibolow tiaktiak kebiliw kate,
21 Jesus respondeu:
22 yu kilele ibolow fukunemoliwka! Sua kel akate, Sunbin-Got e kal okilew kemin kukuw be nukalem awalik kumel ilo duyemei, Moses e beem kukuw deiw e yulo kilele kukuyemse te. Kukuyemei, yu em kukuyemse weng be fein gelewkabiliw kasike, aluwbamin mak ‘Ayem!’, angse finengdakamin ding Sabat beem ding akati aul im kal okilewkabiliw bakate.
22 Moisés lhes deu a circuncisão — se bem que ela não vem de Moisés, mas dos patriarcas —, e vocês fazem a circuncisão de um menino até mesmo no sábado.
23 Kasike kame, yu Moses em kukuyemse kukuw be fein geleweko, finengdakamin ding Sabat akati, aluwko, aul im kal okilew kebiliw kukuw gelewiw tewe, nimtew angom ete yu nem kunum atin kuw kilelsi beem dulum elote nelo kaisuw kenemeko, ‘Ku kanelom finengdakamin ding Sabat kel, aluwko, kunum mak dokolokolew te!’, nangbiliw a?
23 E, se um menino pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a Lei de Moisés não seja desrespeitada, por que vocês ficam indignados contra mim, pelo fato de eu ter curado por completo um homem num sábado?
24 Yu kanelom kal dim kuw atemeko, diwemokoliw te! Babo! Yu kilele diw atemeko, fein geelewina!”, yangse kale.
24 Não julguem segundo a aparência, mas julguem pela reta justiça.
25 Yangeko beli, mali Selusalem abiw mutuk fian em kasel i bokolew bokolew kelomeliw: “Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum i kunum beem dulum elo ‘Aluw kano, kuanoka!’, ange kembiliw kunum bete sako?
25 Alguns de Jerusalém diziam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Kate kame, nu atemuwete: Ete kaim dim kuw moko, kukuyemkabe kate, num kak yetebiliw kunum im mutuk kunum makmak elo nam weng gel mak bokolewe te! Mesik esik kak kunum ikati elo kilele diweko, kal keliwete: ‘Kunum be Mesaya ete te!’, angbiliw sako?
26 Eis que ele fala abertamente, e ninguém lhe diz nada. Será que as autoridades reconhecem de fato que este é o Cristo?
27 Kate, nu kunum beem am dim em am kasel ilo kilele kal kebuluw kate, kunum waneng alik alik nu toloke kunum Mesaya em am dim em am kasel ilo atin kuw akokow so kebuluw kae!”, ange ange kesiliw kale.
27 Mas nós sabemos de onde este homem vem. Quando, porém, o Cristo vier, ninguém saberá de onde ele é.
28 Keko beli, Yesus em Sunbin-Got em am yol aneng ka kel kukuyemse ding dim bakate, e kitil kuw gaaneko, bokolomele: “Yu nelo kal kenemeko, nem am dim em am kasel ikati dolon kekabiliw kate, nakalem ete nakalem ibolow geleweko, telinba kesi te. Babo! Nelo namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin ete kuw geleweko, telesi kate, yu elo kilele dolon kelinba kebiliw te.
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus disse em voz alta:
29 Feinka! Nakalem ete Sunbin-Got em mit mewso somelii, e nelo namdalei, ne em dim be koleweko, kalote telesi kasike, ne elo kilele kal kebi te.”, yangse kale.
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e ele me enviou.
30 Yangei, i em yange weng be kiliko, kaisuw kelewsomi, sok nit net kelewomin ibolow kesiliw kate, akalem beem kanelomin ding e kamemelo kebe kasike, mak kunum mak teleko, elo net kelinba kelewsiliw kale.
30 Então quiseram prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos, porque a sua hora ainda não havia chegado.
31 Kate, ka biliw kawtiw im mutuk kabalak e kunum waneng banban mak elo “Fein!”, dangeko, bokolomeliw: “Feinka! Kunum be Mesaya ete te! Nimtew angom? Nanew kunum mak ki keko, em auk so kitil so aluwbamin be bakilewoke ye? Babo!”, ange ange kesiliw kasike.
31 Porém muitos dentre a multidão creram nele e diziam: — Quando o Cristo vier, será que vai fazer maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Ange ange kesiliw ding dim bakate, Falisi kunum i ka biliw kawtiw im tiaktiak bakabiliw weng be kilisiliw kasike, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, mali Falisi kunum iso, alik alik bi ikalem weng afak kunum ilo yamdeko, “Kunum beelo sok so nit net kelewoliwka!”, yangsiliw kale.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar essas coisas a respeito de Jesus, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prender.
33 Yangeko beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Sukum ding kuw ne yuso bomi, kale kel koleweko, nelo namdase em fukun iti unoki te.
33 Jesus disse:
34 Unoki kate, yu kalo unomin ki kelinba kebiliw kasike, yu nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw te.”, yangse kale.
34 Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou.
35 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i bokolew bokolew kelomeliw: “E nal elo unoke ye? Mesik e kukum aneng elo uneko, ilo weng kale kukuyemoke sako?
35 Então os judeus disseram uns aos outros: — Para onde ele irá que não o possamos achar? Será que pretende ir para a diáspora entre os gregos, a fim de ensinar os gregos?
36 Nimtew angom ete e bokolomele: ‘Nem unoki dim ka e, yu unomin ki kelinba kelokoliw kasike, yu nelo fen anung anung kenemeko, neteminba kelokoliw kai!’, angeko, bokoyemse ya?”, ange ange kesiliw kale.
36 Que significa isso que ele diz: “Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou?”
37 Finengdakamin Deiw Am Ding beem fefe wiin fian so ding dim bakate, Yesus e moko, gaanomele: “Nimin kunum waneng ite mak ok tew so keyeme tewe, i nem fukun teleko, ok wanoliwka!
37 No último dia, o grande dia da festa, Jesus se levantou e disse em voz alta:
38 Yu kililina! Nimin kunum waneng ite mak Sunbin-Got em fut tem bosiliw em weng geleweko, nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, kunum waneng biim mutuk elote finik so duyemkabe ok mak talfut keko, ok miktem emdiw matem toloke te.”, yangeko, gaanse kale.
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Em gaaneko, yangse weng be Yesus e Sunbin-Finik em dulum elote bokose kale. Ibik kabalak e, Yesus elo “Fein!”, dangiw kunum waneng i Sunbin-Finik beelo kulokoliw te. Kate kaem ding dim bakate, Yesus e kuaneko, dawkalfoleko, abiil tikin elo uninba keko, wiin fian akal kulinba kese kasike, Sunbin-Finik akati telinba kese kale.
39 Isso ele disse a respeito do Espírito que os que nele cressem haviam de receber; pois o Espírito até aquele momento não tinha sido dado, porque Jesus ainda não havia sido glorificado.
40 Keko beli, mali ka biliw kawtiw i Yesus em gaaneko, bokoyemse weng be kiliko, bokolomeliw: “Feinka! Kunum kale Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ete kai!”, angsiliw kale.
40 Quando ouviram essas palavras, alguns do meio do povo diziam: — Este é verdadeiramente o profeta.
41 Angiwi, mali mak bokolomeliw: “E Mesaya ete kai!”, angsiliw kate, iti mali mak bokolomeliw: “Babo! Mesaya e nam Galili aneng fian em sen kayak keloke te!
41 Outros diziam: — Ele é o Cristo. Outros, porém, perguntavam: — Por acaso o Cristo virá da Galileia?
42 Nimtew angom? Nu Sunbin-Got em akalem fut tem ka kel bose weng be kal keluwete: Mesaya e emisik kamok fian Debit em mulkis keko, Debit emdiw Sudia aneng fian em Betelekem abiw mutuk fian em sen kayak keloke kasike.”, angsiliw kale.
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, de onde era Davi?
43 Beli, Yesus em dulum elote kawtiw ka biliw kawtiw alik alik i ibolow amen kuw amen kuw kesomeliwi,
43 Assim, houve divisão entre o povo por causa dele.
44 mali kawtiw i elo sok nit net kelomin ibolow kesiliw kate, mak kawtiw mak i elo aluwinba kesiliw kale.
44 Alguns queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Beli, Yesus em mit yamdasiliw weng afak kunum im Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Falisi iso, alik alik biim dim iti talsiliw ding dim bakate, i ilo bokoyemomeliw: “Nimtew angom ete yu kunum beelo debele telinba kebiliw a?”, yangsiliw kale.
45 Os guardas voltaram à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: — Por que vocês não o trouxeram?
46 Yangiwi, i yan weng bokoyemomeliw: “Beem bakayemkabe kunum mak emdiw banim kasike!”, yangsiliw kale.
46 Eles responderam: — Jamais alguém falou como este homem.
47 Yangiwi, i bokoyemomeliw: “Yukalem ibolow fukunin akati teifuluko, yemde une kembe sako?
47 Os fariseus disseram aos guardas: — Será que também vocês foram enganados?
48 Yu kilele ibolow fukunina! Kak yetebiliw kunum so, Falisi kunum so, alik alik nu kunum beelo ‘Fein!’, danginba kekabuluw te.
48 Por acaso alguma das autoridades ou algum dos fariseus creu nele?
49 Kate, yakok mak im dim alakabe sak kawtiw bi Sunbin-Got em kukuyemin weng kilele akokow kebiliw kasike, ite kuw elo ‘Fein!’, dangbiliw te.”, yangsiliw kale.
49 Mas esse povo que nada sabe da lei é maldito.
50 Yangiwi, kak yetebiliw kunum biim kunum mak moko, weng mak bokoyemse kale. Kunum beem wiin e Nikodemus ete kale. Sua kel akate, e Yesus em fukun uneko, aso weng bokosiliw kunum ete kale. Kame e bokoyemomele:
50 Nicodemos, um deles, que antes tinha ido conversar com Jesus, perguntou-lhes:
51 “Nukalem sawa em kukuw e kanekote: Nu kanelom kunum mak sak geelewbokoluw te! Kate nu kunum beem bakabe weng be kilele kiliko, diweko, fe e, elo geelewokoluw te.”, yangse kale.
51 — Será que a nossa lei condena um homem sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Yangei, i elo dakalalomeliw: “Kukati ku Galili aneng fian em kayak ete sako? Ku uneko, Sunbin-Got em fut tem kilele teing bokoko, atemolewka! Atemew tewe, ku kilele kal kelewete: ‘Fein! Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum fian mak Galili aneng fian em kayak kelinba keloke te!’, angolewka!”, dangsiliw kale.
52 Eles responderam: — Por acaso também você é da Galileia? Examine e verá que da Galileia não se levanta profeta.
53 Dangiwi, alik alik i amen kuw keko, ikalem am elo unsiliw kale.
53 E cada um foi para a sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.