João 6

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 — ausente —
1 Depois destas coisas, atravessou Jesus o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 — ausente —
2 Seguia-o numerosa multidão, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 — ausente —
3 Então, subiu Jesus ao monte e assentou-se ali com os seus discípulos.
4 — ausente —
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 Teiniwi, Yesus e em fukun talsiliw kawtiw banban ilo yetemeko, Filiw elo bokolewomele: “Nalem abiw elote nu wanin wem unesomi, kawtiw biilo yemenokoluw a?” dangeko, dakalase kale.
5 Então, Jesus, erguendo os olhos e vendo que grande multidão vinha ter com ele, disse a Filipe: Onde compraremos pães para lhes dar a comer?
6 Dakalase kate, Yesus e akalem kaneloke eisneng be kal kebe kate, e Filiw em ibolow fukunin ateleweko, kiskiseko, dakalase kasike.
6 Mas dizia isto para o experimentar; porque ele bem sabia o que estava para fazer.
7 Keko beli, Filiw e yan weng bokolewomele: “Nu on kisol fian banso banso kuluko, belet wanin wenuw tewe, ka biliw kawtiw banban bi fong gel gel kuw yemenuwi, i wanokoliw te!”, dangse kale.
7 Respondeu-lhe Filipe: Não lhes bastariam duzentos denários de pão, para receber cada um o seu pedaço.
8 Dangei, Saimon Fita em awkunum Andulu e Yesus elo bokolewomele:
8 Um de seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, informou a Jesus:
9 “Aul mak kale kel be te. E teingabi kel bali belet wanin o, takam alew mak o, wanin gel be aluwkabe kate, wanin be fong gel kuw kasike, nam ki keliw te!”, dangse kale.
9 Está aí um rapaz que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos; mas isto que é para tanta gente?
10 Dangei, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Ka biliw kawtiw alik alik ilo ‘Alik alik yu teinoliwka!”, yangina!”, yangse kale. Yangei, i kilisomi, yangiwi, kawtiw alik alik i kawin balasal dim ka kel tein fakalasiliw kale. (Kunum ite kuw fufu banban teingabi kel tausen emdiw (5'000) kesiliw kale.)
10 Disse Jesus: Fazei o povo assentar-se; pois havia naquele lugar muita relva. Assentaram-se, pois, os homens em número de quase cinco mil.
11 Keko beli, Yesus e aul beem teingabi kel belet wanin be kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, kawtiw ilo amen amen kuw keyemeko, yemense kale. Yemeneko, takam alew bi akati kuluko, belet em kanelewse emdiw keko, duyemse kale. Duyemei, alik alik wansomi, ki kesomi, wanin em atuk e gal keko, anung anung kolewsiliw kale.
11 Então, Jesus tomou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, quanto queriam.
12 Kolewiwi, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Mesik esik im kolew kembiliw wanin anung be tutuliw tewe, yu kame uneko, wanin anung angung angom be kubuleko, men abulina!”, yangse kale.
12 E, quando já estavam fartos, disse Jesus aos seus discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Yangei, i em yange weng be gelewsomi, teingabi kel belet wanin fong gel beem kawtiw i waneko, ki kesomeliwi, kolewsiliw anung anung be kuluko, kalun kel men fian mak gekeko, wen dukusiliw kale.
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram aos que haviam comido.
14 Keko beli, kawtiw bi Yesus em auk so kitil so eisneng be atemeko, yol angeko, gaanomeliw: “Feinka! Kunum bakale Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum ‘E yom dim elo fein toloke kai!’, yangenaliw kunum ete te! Nu em toloke ding fenemkabuluw te!”, ange ange kesiliw kale.
14 Vendo, pois, os homens o sinal que Jesus fizera, disseram: Este é, verdadeiramente, o profeta que devia vir ao mundo.
15 Kesomeliwi, Yesus e atemete: Mewso akate kawtiw kali kitil keko, teleko, “Nelo ikalem emisik kamok fian kenemomin kemiw kai!”, angeko, emikel kuw uneko, amgu dim elo unse kale.
15 Sabendo, pois, Jesus que estavam para vir com o intuito de arrebatá-lo para o proclamarem rei, retirou-se novamente, sozinho, para o monte.
16 Unesomelei, aneng kuinse ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i amgu muk tikin be koleweko, uneko, okmun beem benggew dim unsiliw kale.
16 Ao descambar o dia, os seus discípulos desceram para o mar.
17 Uniwi, Yesus em telinba selei, mililiw kese ding dim bakate, i kunuw tem uneko, okmun mali elo uneko, Kafelneam abiw mutuk fian kalo unomin memen keko, unsiliw kale.
17 E, tomando um barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já se fazia escuro, e Jesus ainda não viera ter com eles.
18 Im okmun dim kakabiliw ding dim bakate, inim fian mak kelei, ok e fian fasuko, matem talse kale.|alt="walking on the water" src="IB04126.tif" size="col" ref="Sion 6:18"
18 E o mar começava a empolar-se, agitado por vento rijo que soprava.
19 Telei, kunuw dim kel singam tew uneko, kakasiliw ding dim bakate, Yesus e okmun dim moko, im fukun talbelei, i elo atemsiliw kale. Atemsomi, finganin fian mak kulusiliw kate,
19 Tendo navegado uns vinte e cinco a trinta estádios, eis que viram Jesus andando por sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram possuídos de temor.
20 Yesus e gaaneko, bokoyemomele: “Yu kanelom finganemokoliw te! Nakalem telbi kasike!”, yangse kale.
20 Mas Jesus lhes disse: Sou eu. Não temais!
21 Yangei, i kiliko, kalfongdeweko, “Num kunuw tem buluw kaleelo tala o!”, dangeko, gaaneko, bokolewsiliw kale. Bokolewsomeliwi, fongate akate kuw im kunuw be im unbiliw dim ka kel fein teinse kale.
21 Então, eles, de bom grado, o receberam, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Beli, iti aneng danse ding dim bakate, sin em wanin wansiliw kawtiw i Yesus em ding feneko, alsiliw kale. Bomeliwi, i kal keliwete: Yesus em gelewkabiliw kunum imikel kuw teleko, kunuw tem uneko, okmun mali elo unsiliw kate, Yesus e iso makuw uninba kelei, kal kesiliw kale. ‘Nanew kunuw tem akati kalo uninba kele kai’, angeko, kal kesiliw kale.
22 No dia seguinte, a multidão que ficara do outro lado do mar notou que ali não havia senão um pequeno barco e que Jesus não embarcara nele com seus discípulos, tendo estes partido sós.
23 Beem ding dim bakate, mali Taibelias abiw mutuk fian em kasel i kunuw tem teleko, Yesus em belet wanin bamki keleweko, yemense beem dim kokmen mewso talsiliw kale.
23 Entretanto, outros barquinhos chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde comeram o pão, tendo o Senhor dado graças.
24 Talsiliw kasike, Yesus elo fen kolewsiliw kawtiw i atemiwete: “Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i im aneng ka biliw be koleweko, unsiliw kai!”, angsiliw kasike, i tele kunuw beem tem uneko, teineko, okmun dikeko, Kafelneam abiw mutuk fian ka kel Yesus elo fenem unsiliw kale.
24 Quando, pois, viu a multidão que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, tomaram os barcos e partiram para Cafarnaum à sua procura.
25 Unsomeliwi, okmun benggew mali ka kel, i Yesus elo fein atemeko, dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku nal em tit ete kale kel telew a?”, dangeko, dakalasiliw kale.
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Dakalaliwi, e bokoyemomele: “Feinka! Yu wanin em ibolow ete kuw ibolow fukuneko, nelo netebam talbiliw te. Yu nem auk so kitil so eisneng kanesi be atem kembiliw kate, nem kaneli beem mongom ete yu kilele kal keko, fein ateminba kekabiliw te.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: vós me procurais, não porque vistes sinais, mas porque comestes dos pães e vos fartastes.
27 Yu kililina! Yu kanelom kawin kaleem wanin eisneng ete kuw ibolow fukunemokoliw te! Kate, yu kun kuluko, finik so bin duyemkabe belet wanin beelo feneko, ‘Nu atemuma!’, angoliwka! Finik so belet wanin be Kawtiw Aul nete kuw ki keko, fein duyemoki te! Nimtew angom? Aatim Sunbin-Got e nelo akalem wiin so amkoko, beem mongom angom namdalei, ne talsi kasike.”, yangse kale.
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que subsiste para a vida eterna, a qual o Filho do Homem vos dará; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 Yangei, i bokolewomeliw: “Nu nono keko, Sunbin-Got em aluwbamin be fein aluwokoluw a?”, dangiwi,
28 Dirigiram-se, pois, a ele, perguntando: Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 e yan weng bokoyemomele: “Sunbin-Got em fein aluwbamin e kanekote: Yu akalem dabalase kunum beelo ‘Fein!’, dangoliwka!”, yangse kale.
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que por ele foi enviado.
30 Yangei, i iti bokolewomeliw: “Kunum kutaka! Ku auk so kitil so eisneng mak num kiin dim kame akate kelew kano, nu atemeko, kilele kal keluwete: Feinka! Ku nulo yangbelew kunum belew kasike, nu kulo ‘Fein!’, kangokoluw te.
30 Então, lhe disseram eles: Que sinal fazes para que o vejamos e creiamos em ti? Quais são os teus feitos?
31 Alik alik nu kal keluwete: Kawtiw banim dim kakameliw ding kabalak e, num awalik kumel i Mana wanin wanenaliw kale. Sunbin-Got em fut tem e kanese beem dulum elo bokolomele:
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: Deu-lhes a comer pão do céu.
32 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kilele kililina! Kawalik Moses e abiil tikin beem belet wanin yemeninba kemale kate, Aatim ete kuw fein abiil tikin beem belet wanin be kawalik kumel ilo dukayemale kale.
32 Replicou-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: não foi Moisés quem vos deu o pão do céu; o verdadeiro pão do céu é meu Pai quem vos dá.
33 Nimtew angom? Sunbin-Got em fein finik so bin duyemkabe belet wanin e abiil tikin elote mitei, kawin kaleem kasel ilo finik so bin duyemkabe kasike.”, yangse kale.
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Yangei, i bokolewomeliw: “Kamok Fian kutaka! Ku diwkuw diwkuw nulo belet wanin be yemgiyemolewka!”, dangiwi,
34 Então, lhe disseram: Senhor, dá-nos sempre desse pão.
35 e bokoyemomele: “Nakalem ete finik so duyemkabe belet wanin nete te! Nimin kunum waneng ite mak nem mit mewso teleko, waniw tewe, i nam iti wanin tew so kemiw te! Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, i ok tew akati nam kemiw te!
35 Declarou-lhes, pois, Jesus: Eu sou o pão da vida; o que vem a mim jamais terá fome; e o que crê em mim jamais terá sede.
36 Feinka! Sua e, ne yulo bokoyemsi kate kame, iti bokoyemika. Yu nelo netebabiliw kate, yom ibolow e nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw te!
36 Porém eu já vos disse que, embora me tenhais visto, não credes.
37 Aatim em nelo dunemkabe kunum waneng ilo nam ibik kuyemeko, kut elo yemdali te.
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 Nimtew angom? Ne abiil tikin elote miteko, nakalem ibolow fukunin gelewomin beem dulum elo telinba kebi kate, namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin gelewomin beem dulum elo kuw talbi kasike.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, e sim a vontade daquele que me enviou.
39 Namdase Sunbin-Got em ibolow fukunin e kanekote: Nelo dunemse kunum waneng mali gel mak ilo ne nam koyemi kate, ilo kilele yetemeko, fefe ding kabalak e, iti yemkalfoloki te.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum eu perca de todos os que me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Feinka! Aatim em ibolow fukunin e kanekote: Nimin kunum waneng ite mak Min nelo netemeko, ibolow ‘Fein!’, nangiw tewe, i sunsun finik so bin kulokoliw kasike, fefe ding kabalak e, ne ilo fein yemkalfoloki te.”, yangse kale.
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo homem que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Yangei, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i em “Ne abiil tikin em belet wanin nete te!”, yangse weng be kiliko, beem mongom e gal keleweko, nutnut weng keleweko,
41 Murmuravam, pois, dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 ikalem kuw bokolew bokolew kelomeliw: “Wee! Nu Yesus em alew so auk so ilo kilele kal kebuluw te. Emi e Yosew em min ete te! Nimtew angom ete e bokolomele: ‘Ne abiil tikin elote teli te!’, yange kai!”, ange ange kesiliw kale.
42 E diziam: Não é este Jesus, o filho de José? Acaso, não lhe conhecemos o pai e a mãe? Como, pois, agora diz: Desci do céu?
43 Kesomeliwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Yu kanelom nutnut weng bokolew bokolew kemokoliw te!
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Mesik esik namdase Aatim e kunum waneng mali mak nem mit elo yemdale tewe, i ki keko, nelo nam ‘Fein!’, nangiw te. Kate, fefe ding dim kabalak e, ne nem mit elo yemdase kunum waneng ilo fomkamin dim elote yemkalfoloki te.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Sunbin-Got em fut tem bose weng mak kililoliwka! Akalem bontem dim bakamin kunum i fut tem boko, bokolomeliw:
45 Está escrito nos profetas:
46 Feinka! Mak kunum waneng mak Aatim elo kiin so ateminba kekabiliw kate, Sunbin-Got em mit elote talsi kunum nete kuw Aatim elo fein kiin so atemsi te.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, salvo aquele que vem de Deus; este o tem visto.
47 Feinka! Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, i sunsun finik so bin kame akate kulukabiliw te.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Yu kilele kililina! Nakalem ete finik so duyemkabe belet wanin nete te.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Yom kawalik kumeli i kawtiw banim dim ka kel Mana wanin wanbisiliw kate, alik alik i fein kuansiliw te.
49 Vossos pais comeram o maná no deserto e morreram.
50 Kate, abiil tikin elote mitse belet wanin be elo waniw kunum waneng ilo finik so bin duyemei, i waneko, nam kuaniw te.
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 Feinka! Nakalem ete abiil tikin elote mitsi finik so bin duyembi belet wanin nete te. Nimin kunum waneng ite mak belet wanin be waniw tewe, i diwkuw diwkuw finik so bin kuluko, bókoliw te. Yu kililina! Belet wanin be nakalem kal anggil dim ete te. Ne belet wanin be kawin dim kaleem kasel yulo duyemii, yu waneko, fein finik so bin kulokoliw te.”, yangse kale.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém dele comer, viverá eternamente; e o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 Yangei, ka biliw Suda kawtiw i em yangse weng be kiliko, iti weng nutnut kelew kelew keko, bokolomeliw: “E nono kunum kate ‘Nakalem kal anggil wanoliwka!’, yangbe a? Mak kanem angse kate ya?”, ange ange kesiliw kale.
52 Disputavam, pois, os judeus entre si, dizendo: Como pode este dar-nos a comer a sua própria carne?
53 Kesomeliwi, Yesus e bokoyemomele: “Nem fein weng kale kilele kililina! Mali yu Kawtiw Aul nem kal anggil so kaim so waninba keliw tewe, yu yom ibolow mutuk kawyak e finik so bin nam kuliw te.
53 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem e não beberdes o seu sangue, não tendes vida em vós mesmos.
54 Kate, nimin kunum waneng ite mak nem kal anggil so, kaim so waniw tewe, i diwkuw diwkuw finik so bin kulokoliw kasike, fefe ding kabalak e, ne ilo fomkamin dim elote yemkalfoloki te.
54 Quem comer a minha carne e beber o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Nimtew angom? Nem kal anggil so kaim so be fein wanbin ete kasike.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Nimin kunum waneng ite mak nem kal anggil be waneko, kaim be waneko, waniw tewe, i nem dim fewtokoko, biliwi, nakal iso fewtokoko, boki te.
56 Quem comer a minha carne e beber o meu sangue permanece em mim, e eu, nele.
57 Nelo namdase finik so Aatim e finik so bin em sen kayak keko, nelo finik so bin dunemse te. Kasike kame, nimin kunum waneng ite mak nelo waniw tewe, ne ilo fein finik so bin duyemoki te.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo pelo Pai, também quem de mim se alimenta por mim viverá.
58 Yu kilele kililina! Nakalem ete fein abiil tikin elote mitsi belet wanin nete te. Sua kel kabalak e, yom kawalik kusel i Mana wanin waneko, kuankemaliw kawtiw kesiliw kate, nimin kunum waneng ite mak belet wanin nelo waniw tewe, i sunsun finik so bin finik kulokoliw te.”, yangse kale.
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os vossos pais comeram e, contudo, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 Yangse weng beem ding dim bakate, Yesus e Kafelneam abiw mutuk fian em Suda kawtiw im wensankekabiliw am dim ka kel bomi, weng kale kukuyemse kale.
59 Estas coisas disse Jesus, quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Em kukuyemse ding dim bakate, Yesus elo gelewsiliw kawtiw banban i Yesus em yangse weng be kiliko, gal keleweko, bokolew bokolew kelomeliw: “Yangbe weng bakate ilum keyeme kasike, kante ki keko, em weng be kililoke ya?”, ange ange keko, bokosiliw kale.
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: Duro é este discurso; quem o pode ouvir?
61 Bokosiliw kate, Yesus akalem ete kal kelete: Gelewkabiliw kawtiw i nutnut weng bokolew bokolew kelewbiw kasike, e bokoyemomele: “Wee yutaka! Nem yulo yange kembi weng kale yom fein ibolow beelo de mit da koyem keme sako?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que eles murmuravam a respeito de suas palavras, interpelou-os: Isto vos escandaliza?
62 Kanele tewe, yom Kawtiw Aul nelo iti katiw elo unii, netemokoliw ding dim kabalak e, yom ibolow fukunin beem dulum elo nono kelokoliw a?
62 Que será, pois, se virdes o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Yu kilele ibolow tem tem keko, ibolow fukunoliwka! Sunbin-Finik ete kuw finik so bin duyemkabe kate, kal dim em finik so kulamin deiw mak banim te. Kate nakalem yange kembi weng kale Sunbin-Finik so gekeko, wensomi, finik so bin duyemkabe te.
63 O espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita; as palavras que eu vos tenho dito são espírito e são vida.
64 Kate, mali yu nem yange kembi weng kale ‘Fein!’, nanginba kembiliw te.”, yangse kale. (Sua sua kel akate, Yesus e kilele fein ibolow so kunum waneng ilo kal keyemeko, kante elo maka im teing dim daloke kunum bakati kilele kal kese kale.)
64 Contudo, há descrentes entre vós. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Kaem ding dim bakate, e iti weng mak bokoyemomele: “Beem mongom ete ne bokoyemomeli: ‘Mesik esik Aatim e kunum waneng mali mak nem mit dale tewe, i ki keko, nelo ‘Fein!’, nanginba kelokoliw kai.’, yangi te.”, yangse kale.
65 E prosseguiu: Por causa disto, é que vos tenho dito: ninguém poderá vir a mim, se, pelo Pai, não lhe for concedido.
66 Em yangse ding dim bakate, elo anggelewsiliw kawtiw banban i elo ibik dako, ibiku kolewsiliw kale.
66 À vista disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 Ibiku kolewsomeliwi, Yesus e kalun kel gelewkabiliw kunum biilo dakalako, bokoyemomele: “Yukati konemeko, unokoliw sako?”, yangse kale.
67 Então, perguntou Jesus aos doze: Porventura, quereis também vós outros retirar-vos?
68 Yangei, Saimon Fita e yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nu kulo kokemeko, kanem fukun unokoluw a? Kute kuw finik duyemkabe weng bakabelew kasike!
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, para quem iremos? Tu tens as palavras da vida eterna;
69 Feinka! Nu kulo ‘Fein!’, kangeko, kal keluwete: Kusik Sunbin-Got akalem wiin so amkose Sunbin-Min kute te!”, dangse kale.
69 e nós temos crido e conhecido que tu és o Santo de Deus.
70 Dangei, e kalan kunum biilo bokoyemomele: “Ne yulo nakalem wiin so amkosi kate, yukalem mutuk biliw dim ka e, kunum mak e Seten-Ataanim ete te!”, yangse kale.
70 Replicou-lhes Jesus: Não vos escolhi eu em número de doze? Contudo, um de vós é diabo.
71 Weng kale, e Iskaliot abiw kunum Saimon em min Sudas em dulum elo dangse kale. Nimtew angom? E kal kelete: ‘Nelo maka im teing dim da konemoke kunum ete kai!’, angse kasike.
71 Referia-se ele a Judas, filho de Simão Iscariotes; porque era quem estava para traí-lo, sendo um dos doze.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.