João 12
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Beli, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding e gung kel ding kelinba selei, Yesus e iti Betani abiw mutuk kalo unse kale. Ka kel e, dawkalfolse kunum Alasalus beem am dim kese kale.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Ka unse ding dim bakate, Malta yenggdel i Yesus eli kalfongdewsomi, wanin fusiliw kale. Fusomeliwi, Malta u wanin memen keko, amen amen keyembu kate, Alasalus e Yesus so, eso kakabiliw kawtiw iso, ka teinsomelei, alik alik i wanin wansiliw kale.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Beem ding dim bakate, Malia u sen gel mak kamge eisneng on kisol fian so wenkabiliw eisneng mak kulu de telesomi, Yesus em yan dim busel keleweko, ulit ulit keleweko, ukalem kak kon so yewel yewel kelewui, yan singgel be tiow kangse kale. Kaneko beli, kamge eisneng be im wensanbiliw am be abuko, atin kuw kamge fian fian gekse kale.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Kaem ding dim bakate, iso makuw wanin waneko, Yesus elo gelewkabe kunum mak nutnut weng mak bokose kale. Kunum be Iskaliot abiw kayak keko, em wiin e Sudas ete kale. Ibik kabalak e, e Yesus elo maka im teing dim daloke te. Kame e bokolomele:
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Ai, nimtew angom ete on kisol fian kulomin eisneng kale sak tutulu ye? Mali iso on kisol fian 300 mak wesomi, tum win be kuluko, ki keko, em banim kebiliw kawtiw ilo dokoyemuw tew kai!”, angse kale.
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Kate, Sudas be Yesus em angin im on kisol atebomi, yakut kekabe kunum kekabe kasike, e em banim kawtiw im ibolow elo kilele fukuninba kese kale.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Keko beli, Yesus e elo bokolewomele: “Koumselew kano! U nelo kamge eisneng beso fomkamin elo unomin memen kenemu kasike!
7 Então Jesus respondeu:
8 Feinka! Em banim kawtiw i diwkuw diwkuw yu so bomeliwi, yu ki keko, ilo dakayemboliwka! Kate, nakalem ete sukum ding kuw yuso bi kasike.”, dangse kale.
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Beli, Suda kawtiw banban mak “Yesus e Betani abiw ka be kai!”, angomi, elo atebam talsiliw kate, i sak elo atebamomin telinba kesiliw kale. I iti fomkamin dim dawkalfolse kunum Alasalus elo akati atebamomin talsiliw kale.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 — ausente —
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 — ausente —
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Iti aneng danse ding dim bakate, Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding em dulum elo Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo talsiliw kawtiw i kililiwete: “Yesus e Selusalem abiw mutuk fian kalo tolomin kebe kai!” angiwi, i kilisiliw kale.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Im kilisiliw ding dim bakate, i ais teing fokolu aluwsomi, Yesus em fukun deiw dililewkem uneko, gaanomeliw:
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Keko beli, Yesus e Sunbin-Got em fut angse weng mak geleweko, donki men manmon mak em dim tein unse kale. Fut tem bosiliw weng e kanekote:
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Saion abiw mutuk fian kasel yu kanelom finganemokoliw te!
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Kanese ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i kanele beem mongom e kilele dolon keko, kal kelinba kesiliw kate, Yesus em wiin fian kuluko, katem elo unse ding dim bakate, i kilele dolon keko, kal keliwete: “Fut tem bosiliw weng be Yesus em dulum elo fut tem boko, em elo kanesiliw beem dulum elo angsiliw kai!”, angeko, kal kesiliw kale.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Kaem ding dim bakate, Alasalus em kuaneko, iti fomkamin dim dawkalfolse eisneng be atemsiliw kawtiw banban i Yesus em kanese eisneng be bakayem yak yak unsiliw kale.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Bakayem yak yak unsiliw kasike, kawtiw banban mak Yesus em kitil so auk so aluwse eisneng beem sang kilisomi, elo atebam unsiliw kale.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Unesomeliwi, Falisi kunum ikalem akate bokolew bokolew kelomeliw: “Ebo! Num ‘Kaneluma!’, anguw deiw be banime kate! Aneng aneng angom im kasel alik alik i elo anggelewiw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Abanggayemse Ding ibolow fukunkabiliw ding dim bakate, kalo talsiliw kawtiw biim mutuk e mali Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw ikati iso makuw Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo uneko, Sunbin-Got em wiin fian daolewomin ibolow keko, kalo unsiliw kale.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Keko beli, mali talsiliw kawtiw i Yesus em gelewkabe kunum Filiw em mit mewso uneko, elo weng mak bokolewsiliw kale. Filiw e Galili aneng fian em abiw fong gel Betsaida em kayak ete kale. Kame, i elo bokolewomeliw: “Kamok kutaka! Nu Yesus elo atemomin talbuluw te!”, dangsiliw kale.
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Dangiwi, e uneko, Andulu elo bokolewei, aso i uneko, Yesus elo weng kal be de unsiliw kale.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 De uniwi, e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kawtiw Aul nem wiin fian kulomin ding kame bakalete!
23 Então ele respondeu:
24 Yu nem fakam weng kale kilele kililoliwka! Kunum mak wit ais dem mak kawin dim kailei, ais dem be kuaninba kele tewe, ais dem be dem banban nam gilako, emikel kuw bóke te.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Yu kilele ibolow fukunina! Nimin kunum waneng ite mak ikalem kal folok keko, ibolow fian dulewbiw tewe, ikalem finik so fein banimokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak ikalem kawin dim kaleem kal folok kelinba keko, deng dako, ibik kuliw tewe, ikalem finik bete, sunsun kuw aluweko, bókoliw te.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Kom weng afak kunum waneng keluma!’, nangiw tewe, i nelo nenggeleweko, nem bi dim ka kel akati nem weng afak kunum waneng keko, neso boliwka! Bomeliwi, i nem weng afak kunum waneng keliw tewe, Aatim e ilo wiin fian mak duyemoke te.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Ebo! Kame, ne kal ilum fian mak kululomin mewso kebomi, ibolow tiaktiak kebi kasike, ne Aatim elo bokolewomeli: ‘Ku nem kal ilum kale dokonemew kano, bakinemoka!’, dangoki sako? Bayo! Ne nam dangi te! Nimtew angom? Kaneloke kal ilum be kulomin beem mongom ete kuw talsi kasike.”, yangesomi,
27 Jesus continuou:
28 akalem Alew elo bokolewomele: “Nem Aatim kutaka! Kukalem auk so kitil so be kukuyemeko, wiin fian keboka!”, dangse kale.
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Angei, mali ka biliw kawtiw i weng be kiliko, bokolomeliw: “Kiman bikine sako?”, angiwi, mali mak bokolomeliw: “Babo! Sunbin-Got em dabalakamin finik mak weng fian mak bakalewbe kai!”, ange ange kesiliw kale.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Ange ange kemiwi, Yesus e bokoyemomele: “Nem ibolow kitil kelomin beem dulum elo weng be kililinba keliw kate, yulo dokoyemomin beem dulum elo weng be kilisiliw te.
30 Mas ele disse:
31 Feinka! Kame akate, kawin dim kaleem kasel im diwyemomin ding kele kasike, kawin dim kaleem emisik kamok fian Seten-Ataanim em anbakalalomin ding akati kele te.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Ibik kel em nelo nemdeko, nem kal kawin dim kale dao konemokoliw ding dim kabalak e, ne kunum waneng demdem mak nem dim elo kuw sok so giko, bing tew keyemoki te.”, yangse kale.
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Yesus em bokoyemomele: “I nelo nemdeko, nem kal kawin dim kale dao konemokoliw kai!”, angse weng be akalem ais dim da kolewiwi, e kuanoke em kiskiw weng ete kale.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Keko beli, ka biliw kawtiw i bokolewomeliw: “Moses em kukuyemse weng e nulo bokoyemomele: ‘Mesaya e teleko, diwkuw diwkuw kale kel boke te!’, angse kate, ku nimtew angom ete bokolomelew: ‘I Kawtiw Aul nelo daoko, kolewokoliw te!’, angbelew a? Kawtiw Aul be kante kate?”, dangsiliw kale.
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Fong sukum ding gel mak ailbin e yuso be te. Em ailbe dim ding bakate, yu ailbin dim kel kakamoliwka! Mesik esik kutiliw em kitil e yulo kasi koyemoke kasike. Yu kutiliw mutuk kakamiw tewe, yu deiw kawkeineko, teifulu unokoliw kasike.
35 Jesus respondeu:
36 Ailbin beem yuso be ding dim bakate, yu ailbin elo ‘Fein kai!’, dangoliwka! Dangesomi, yukal ailbin dim em muluwel kebokoliw te!”, yangse kale.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Feinka! Yesus e kitil so auk so aluwbamin banso banso aluwse kate, kawtiw banban mak elo “Fein!”, danginba kelewsiliw kale.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Kanese beem mongom ete sua kel akate Sunbin-Got em bontem dim kunum Aisaya e weng mak fut tem boko, bokolomele:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Sua kel akate, Aisaya be iti weng mak bokose kasike, kawtiw i ki keko, Yesus elo ‘Fein!’, danginba kelewsiliw te. E fut tem boko, bokolomele:
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Sunbin-Got e kunum waneng im kiin e kasi koyemei,
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Sua sua kel akate, Aisaya e Yesus em kaneloke auk so wiin so fian keloke eisneng atemse kasike, e weng be fut tem boko, bokoyemse kale.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Feinka! Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum im mutuk e kunum banban ikati Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kate, i Falisi kunum im weng bokolomeliw: “Nimin kunum waneng mak Yesus elo ‘Fein!’, dangiw tewe, nu ilo nukalem wensankabuluw am dim kae yenbakala koyemeko, kut elo da koyemokoluw te!”, angsiliw weng beem awan fingansiliw kale. Fingansiliw kasike, i ikalem fein ibolow e fitew kaim dim dalinba kesiliw kale.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Feinka! I sak kawtiw im weng “Yu wiin so kunum keko, biliw te!”, yangiw weng beelo ibolow fukuneko, “Be fian eisneng!”, angeko, kalfongsiliw kate, i Sunbin-Got em weng “Yu wiin so kunum te!”, yange weng beelo ibolow fukuninba kesomi, “Fong weng kai”, angsiliw kasike.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Kaem ding dim bakate, Yesus e gaaneko, bokoyemomele: “Yu nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, yu namdase Sunbin-Got elo akati ‘Fein!’, dangbiliw te.
44 Jesus disse bem alto:
45 Beedmiw, yu nelo netemeko, fein kal keliw tewe, yu namdase Sunbin-Got elo akati atemiw te.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Ne ailbin keko, kawin kaleelo ail kolomin talsi kasike, nimin kunum waneng ite mak nelo ‘Fein!’, nangiw tewe, i kawin kaleem mililiw tem nam kakamiw te.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Kate nimin kawtiw ite mak nem yangbi weng be kiliko, geleweminba keliw tewe, nakalem ete ilo diwyemeko, nam geeyemi te. Nimtew angom? Kawtiw ilo geeyemomin em mongom ete ne kawin dim kaleelo telinba keli kasike. Kate, kawin dim kaleem kunum waneng im kuankemin kakabiliw deiw beelo bul gewsi okileweko, Sunbin-Got em finik so deiw mit da koyem kemin beem mongom ete kuw ne kaleelo talsi te.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Kate, fefe ding dim kabalak e, nimin kawtiw ite mak kame akate nem yangbi weng be kiliko, ibik kuw kolewiw tewe, nem fein yangbi weng kalakate ilo geeyemoke te.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Yu kililina! Ne nakalem wiin dim ete kuw telinba kebi kate, nelo namdase Aatim e nelo kitil weng mak bokonemei, ne em nangse weng be geleweko, alik alik yulo em bontem dim bakayem talbi te.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Feinka! Ne kilele kal kelite: Aatim em nangse weng be finik so sunsun bin duyemkabe weng ete kasike, ne akalem nangse weng be yulo bakayem talbi te.”, yangse kale.
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.