João 10
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH
1 Kaem ding dim bakate, Yesus e weng mak so bokoyemomele: “Yu nem fakam weng kale kilele kililoliwka!
1 Jesus disse:
2 Nimtew angom? Abisom dim unakabe kunum bete kuw fein siwsiw biim yetebin kunum ete kasike.
2 Mas quem entra pela porta é o pastor do rebanho.
3 Fein! Siwsiw yetebin kunum beem tolomin ding dim bakate, abisom atebin kunum be abisom busulei, e uneko, akalem siwsiw im wiin bokoko, gaayemei, i akalem weng kuw kiliko, elo geleweko, eso kut elo unokoliw te.
3 O porteiro abre a porta para ele. As ovelhas reconhecem a sua voz quando ele as chama pelo nome, e ele as leva para fora do curral.
4 Im kut elo unokoliw ding dim bakate, yetebin kunum be emisik keko, unbelei, siwsiw i akalem weng kiliko, kal keleweko, elo anggelewemokoliw te.
4 Quando todas estão do lado de fora, ele vai na frente delas, e elas o seguem porque conhecem a voz dele.
5 Kate, siwsiw bi kokow kawtiw mak im weng be akokow keliw kasike, i kiliko, ilo yenggelew uninba kesomi, sak fon unokoliw te.”, yangse kale.
5 Mas de jeito nenhum seguirão um estranho! Pelo contrário, elas fugirão, pois não conhecem a voz de estranhos.
6 Em yangse ding dim bakate, kawtiw i Yesus em fakam weng be kilisiliw kate, i weng beem mongom e dolon kelinba kesiliw kale.
6 Jesus fez esta comparação, mas ninguém entendeu o que ele queria dizer.
7 Keliw Yesus e iti bokoyemomele: “Yu kilele kililina!
7 Então Jesus continuou:
8 Mali imisik talsiliw kawtiw i yakut kawtiw keko, yenomin talsiliw te. Kate, siwsiw bi im yangsiliw weng be kililinba kesiliw te.
8 Todos os que vieram antes de mim são ladrões e bandidos, mas as ovelhas não deram atenção à voz deles.
9 Feinka! Nakalem ete wati beem abisom nete te. Nimin kawtiw ite mak abisom kawtem elo uniw tewe, Sunbin-Got e ilo akalem finik so kulomin deiw ka kel mo koyemei, i ka kel kakamokoliw te. Kakamsomi, kut une am tele kebomi, wanin ken wanbomi, bókoliw te.
9 Eu sou a porta. Quem entrar por mim será salvo; poderá entrar e sair e achará comida.
10 Kate, yakut kunum i siwsiw ilo yakut keko, ‘Yensomi, wanbuma!’, angeko, mali im dulum elote ‘Ilo sak yenuw kano, i kuanoliwka!’, angomi, talakabiliw kate, nem talsi beem mongom e kanekote: Ne siwsiw ilo sunsun finik so bin duyemi kano, ikati bamki fian so, sunsun finik so bin so, kuluko, ken abin kuw teineko, bókoliw te.
10 O ladrão só vem para roubar, matar e destruir; mas eu vim para que as ovelhas tenham vida, a vida completa.
11 Alik alik yu kilele kililoliwka!
11 — Eu sou o bom pastor; o bom pastor dá a vida pelas ovelhas.
12 — ausente —
12 Um empregado trabalha somente por dinheiro; ele não é pastor, e as ovelhas não são dele. Por isso, quando vê um lobo chegando, ele abandona as ovelhas e foge. Então o lobo ataca e espalha as ovelhas.
13 — ausente —
13 O empregado foge porque trabalha somente por dinheiro e não se importa com as ovelhas. Eu sou o bom pastor. Assim como o Pai me conhece, e eu conheço o Pai, assim também conheço as minhas ovelhas, e elas me conhecem. E estou pronto para morrer por elas.
16 Keko beli, mali wati beem kut biliw siwsiw mak ikati nakalem weng kilisomeliwi, ne ilo bongguko, alik alik ilo angin makmak keyemoki te. Keyemsomi, im siwsiw yetebin kunum akati makmak kunum kuw keko, ilo yeteboki te.
16 Tenho outras ovelhas que não estão neste curral. Eu preciso trazer essas também, e elas ouvirão a minha voz. Então elas se tornarão um só rebanho com um só pastor.
17 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! ‘Nakalem ibolow deng dasomi, kuanoki te’, angbi kate ibik kabalak e, nem finik so bin be iti kuloki te. Beem mongom ete Aatim e nelo ibolow mutuk fian kenembe kasike.
17 — O Pai me ama porque eu dou a minha vida para recebê-la outra vez.
18 Feinka! Mak kawtiw mak ite keko, nelo neniwi, ne atin kuw kuaninba keloki te. Kate, ne auk so kitil so kebi kasike, nakalem ibolow fukunin be geleweko, kuansomi, iti finik so bin kuluko, baba teinoki te. Aatim akalem ete nelo ‘Kaneloka!’, nangse kasike.”, yangse kale.
18 Ninguém tira a minha vida de mim, mas eu a dou por minha própria vontade. Tenho o direito de dá-la e de tornar a recebê-la, pois foi isso o que o meu Pai me mandou fazer.
19 Yangei, ka biliw Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum alik alik i em yange weng beem dulum elo ibolow amen amen kuw kesomeliwi,
19 Quando ouviu isso, o povo se dividiu outra vez. Muitos diziam:
20 demdem kunum mali mak i bokolomeliw: “Aneng matil mak em mutuk bomelei, teifulubin ibolow kelewkabe te! Nimtew angom ete yu kentem busuko, em yangakabe weng be kililew kebiliw a?”, angsiliw kate,
20 — Ele está dominado por um demônio! Está louco! Por que é que vocês escutam o que ele diz?
21 mali mak i bokolomeliw: “Em yangakabe weng be aneng matil im bontem dim bakamin weng bate! Aneng matil i kiin sukul so kawtiw im kiin golyeminba kekabiliw kasike!”, ange ange kesiliw kale.
21 Outros afirmavam: — Quem está dominado por um demônio não fala assim! Será que um demônio pode dar vista aos cegos?
22 Beli, aneng asolow ding kese ding dim bakate, Selusalem abiw mutuk fian ka kel, Sunbin-Got em am yol geko, akimsiliw em kalfong kelewsiliw em ding ibolow fukuneko, finengdako, teinkabiliw em ding dim kese kale.
22 Era inverno, e em Jerusalém estavam comemorando a Festa da Dedicação .
23 Beem ding bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol aneng beem wati mutuk uneko, suaem emisik kamok fian Solomon em wati mamyak gese am dim ka kel kakabise kale.
23 Jesus estava andando pelo pátio do Templo, perto da entrada chamada “ Alpendre de Salomão ”.
24 Kakamele ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i teleko, elo falal mutuk da koleweko, dakalalomeliw: “Nalem ding ete ku nulo dolon keyemeko, num ibolow fukunin be ki keyemokolew a? Kukalem ete Mesaya kute sako? Bew tewe, fein kaim dim bokoyemew kano, nu kal keko, kilele dolon keluw kasike!”, dangsiliw kale.
24 Então o povo se ajuntou em volta dele e perguntou: — Até quando você vai nos deixar na dúvida? Diga com franqueza: você é ou não é o
25 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Ne makuw bakayembi bakate! Kate yu nem yangbi weng be ‘Fein!’, nanginba kebiliw te. Kate, yu kilele ibolow fukunemoliwka! Nem Aatim em wiin dim aluwbabi aluwbamin be alik alik makuw kilele kaleyembe bakate.
25 Jesus respondeu:
26 Kate yu nem siwsiw kelinba kebiliw kasike, yu nem yangbi weng kalakati kilele kilisomi, nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw te.
26 mas vocês não creem porque não são minhas ovelhas.
27 Nakalem siwsiw i nakalem weng be kiliko, nakalem bontem kuw neggelewsomeliwi, nakati ilo kilele kal kebi te.
27 As minhas ovelhas escutam a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 Kal kesomi, ilo sunsun finik so bin duyemii, i diwkuw diwkuw nam sakiw te. Maka kawtiw mak teleko, ki keko, nem teing dim biliw siwsiw bi takas keyemeko, nam yemde uniw te.
28 Eu lhes dou a vida eterna, e por isso elas nunca morrerão. Ninguém poderá arrancá-las da minha mão.
29 Feinka! Nem teing dim dunemse Aatim e emisik kamok fian keko, mesesem mesesem eisneng alik alik em afak kuw kasike, maka mak ki keko, ilo Aatim akalem teing dim takas keyemeko, nam yemde uniw te.
29 O poder que o Pai me deu é maior do que tudo, e ninguém pode arrancá-las da mão dele.
30 Yu kilele kililina! Nakalem so, Aatim so, nulum nu makmak kebuluw te.”, yangse kale.
30 Eu e o Pai somos um.
31 Em yangse ding dim bakate, Suda kawtiw im kak yetebiliw kunum i em yangse weng be kiliko, tum kulusomi, “Tum so kisi kuse kelewko, aluw kano, e kuanoka!”, angsiliw kale.
31 Então eles tornaram a pegar pedras para matar Jesus.
32 Angiwi, Yesus e ilo dakalako, bokoyemomele: “Ne Aatim em wiin dim e aluwbamin ken ati banban mak kaleyem kebi kate, nalem eisneng ete yulo dokoyeminba kelei, yu nelo ‘Tum so nenuma!, angomi, kanebiliw a?”, yangse kale.
32 E ele disse:
33 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Kom ken kebelew aluwbamin mak beem mongom ete nu kulo ‘Tum so kenuma!’, anginba kebuluw te. Babo! Kate, kom Sunbin-Got em wiin de mit kalak da kolew keko, kun so kal so kunum akate ‘Ne Sunbin-Got nete te!’, angbelew beem mongom ete nu kulo ‘Tum so kenuma!’, angbuluw te.”, dangsiliw kale.
33 Eles responderam: — Não é por causa de nenhuma coisa boa que queremos matá-lo, mas porque, ao dizer isso, você está
34 Dangiwi, Yesus e bokoyemomele: “Yu yom kukuyemin fut tem beem weng kilele teing bokoko, atemoliwka! Fut tem kawyak e, Sunbin-Got e bokolomele:
34 Então Jesus afirmou:
35 Alik nu kal keluwete: Sunbin-Got em weng fut be alwol kelinba kekabe te. Keko kasike, e weng be kulusiliw kawtiw biim dulum elo ‘Yukati got yute te!’, yange tewe,
35 Sabemos que as
36 akalem wiin fian so amkoko, namdalei, ne kawin dim kaleelo talsi kunum nem dulum elo yu ‘Ku Sunbin-Got em wiin de mit dakabelew kunum kute te!’, nangbiliw sako? Nimtew angom? Ne bokoyemomeli: ‘Ne Sunbin-Got em Min nete te!’, yangakabi kasike.
36 Quanto a mim, o Pai me escolheu e me enviou ao mundo. Então por que vocês dizem que blasfemo contra Deus quando afirmo que sou Filho dele?
37 Yu kilele ibolow fukunemoliwka! Ne Aatim em aluwbamin kale aluwbaminba keli tew tewe, yu nelo ‘Fein!’, nam nangiw te.
37 Se não faço o que o meu Pai manda, não creiam em mim.
38 Kate, ne Aatim em aluwbamin fein aluwbabi kate, yu nelo ‘Fein!’, nanginba keliw tewe, yu nem aluwbamin ken be atemeko, beem dulum elote kuw nelo ‘Fein!’, nangboliwka! Nangesomeliwi, yu kilele kal keliwete: Neso, Aatim so, nulum nu fewtokoko, makuw bongguko buluwi, yu kal keko, atemokoliw te.”, yangse kale.
38 Mas, se eu faço, e vocês não creem em mim, então creiam pelo menos nas coisas que faço. E isso para que vocês fiquem sabendo de uma vez por todas que o Pai vive em mim e que eu vivo no Pai.
39 Yangei, i elo iti ‘Elo net aluwuma!’, angsiliw kate, e ilo bakiyemeko, unse kale.
39 A essa altura tentaram novamente prendê-lo, mas Jesus escapou das mãos deles.
40 Uneko, iti Yoldan bang dikeko, Sion em sua kel ok da koyem kemale dim kalo uneko, ka kel alenale kale.
40 Ele voltou de novo para o lado leste do rio Jordão, foi para o lugar onde João Batista tinha batizado antes e ficou lá.
41 Ka belei, kawtiw demdem fian mak telesomi, bokolewomeliw: “Sua kel akate, Sion e auk so kitil so eisneng mak dukulei, nu ateminba kesuluw kate, em Yesus kaleem dulum elo angse weng be alik alik fein kuw dem so kebe kai!”, ange ange kesiliw kale.
41 E muita gente ia vê-lo, dizendo: — João não fez nenhum milagre, mas tudo o que ele disse sobre Jesus é verdade.
42 Keko beli, ka biliw kawtiw demdem bi elo “Fein!”, dangsiliw kale.
42 E naquele lugar muita gente creu em Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.