Gênesis 43
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVI
1 Beli, beem ding kabalak e, olfut fian fian kuw kese kale.
1 A fome continuava rigorosa na terra.
2 Kese kasike, Sekow em angin i sua kel em Isiw aneng fian kel em wesiliw wit wanin alik alik be wanbiliwi, wanin be banimse kale. Banimei, Sekow e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Yu uneko, iti Isiw aneng fian elo wanin wem unoliwka!”, yangse kale.
2 Assim, quando acabou todo o trigo que os filhos de Jacó tinham trazido do Egito, seu pai lhes disse: "Voltem e comprem um pouco mais de comida para nós".
3 Yangei, Suda e alew elo bokolewomele: “Aatim kutaka! Nu sua kel akal bokokemsuluw te. Isiw aneng fian em kamok fian be nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele telinba keliw tewe, yu nelo kanelom netemokoliw te!’, yangse te.
3 Mas Judá lhe disse: "O homem nos advertiu severamente: ‘Não voltem à minha presença, a não ser que tragam o seu irmão’.
4 Yangse kasike, ku nukalem ning beem dulum elote ‘E yuso makuw unoka!’, angew tewe, nu fein wanin wem unokoluw te.
4 Se enviares o nosso irmão conosco, desceremos e compraremos comida para ti.
5 Kate, ku nulo ‘Bayo!’, angew tewe, nu nam unuw te. Nimtew angom? Kamok kunum be nulo bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele telinba keliw tewe, yu nelo kanelom netemokoliw te!’, yangse kasike.”, dangse kale.
5 Mas se não o enviares conosco, não iremos, porque foi assim que o homem falou: ‘Não voltem à minha presença, a não ser que tragam o seu irmão’ ".
6 Dangei, alew Isalael e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Ibo! Yutaka! Nimtew angom ete yu kamok beelo bokolewomeliw: ‘Ning mak alew eso kolew teluw te.’, dangesiliw, a? Dangsiliw beem mongom ete yu kame nelo ilum fian mak dunemkabiliw kasike!”, yangse kale.
6 Israel perguntou: "Por que me causaram esse mal, contando àquele homem que tinham outro irmão? "
7 Yangei, awkunum kumel i alew elo yan weng bokolewomeliw: “Kamok kunum be nulo dakalakamin fian mak dakalakakabe te. E dakalalomele: ‘Yom kalew e kait be yako? Yom kawkunum akati kait be yako?’, yangeko, nulo dakalakamin fian kuw dakalakakabe te. Nukati dakalakamin beem mongom akokow so kesomi, kaim dim kuw yan weng bokolewsuluw te. Bokolewuwi, e nulo bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele tololiwka!’, yangse te.”, dangsiliw kale.
7 E lhe responderam: "Ele nos interrogou sobre nós e sobre nossa família. E também nos perguntou: ‘O pai de vocês ainda está vivo? Vocês têm outro irmão? ’ Nós simplesmente respondemos ao que ele nos perguntou. Como poderíamos saber que ele exigiria que levássemos o nosso irmão? "
8 Dangiwi, Suda e alew Isalael elo bokolewomele: “Ku nukalem ning afung Benyamin beelo nem teing dim elo kolewewi, nu unuw tewe, kuso, nuso, alik num aul waneng iso, alik alik nu nu yemen tew kesomi, nam kuanuw te.
8 Então disse Judá a Israel, seu pai: "Deixa o jovem ir comigo e partiremos imediatamente, a fim de que tu, nós e nossas crianças sobrevivamos e não venhamos a morrer.
9 Nakalem ete aul beelo fein kuw kilele atemeko, debele unoki te. Ne elo debele teleko, iti kilele kom kiin dim kel mo kolewinba keli tewe, nakalem ete sen beem ilum e diwkuw diwkuw daoko, unbi unbi somelii, kuanoki te.
9 Eu me comprometo pessoalmente pela segurança dele; podes me considerar responsável por ele. Se eu não o trouxer de volta e não o colocar bem aqui na tua presença, serei culpado diante de ti pelo resto da minha vida.
10 Ku fein num weng kiliko, nulo fongate akate yamdalew tewe, nu kame alew ding mak unesomi, iti telesuluw te. Kom sen ete te.”, dangse kale.
10 Como se vê, se não tivéssemos demorado tanto, já teríamos ido e voltado duas vezes".
11 Dangei, alew Isalael e ibolow tem tem neknek kebisomi, ilo yan weng bokoyemomele: “Kenka. Nu wanin kulomin deiw mak fensuluw kate, nanew deiw banime kasike, yu nakalem afung min beelo Isiw aneng fian beem kamok em mit mewso debele unia! Kate, aneng kaleem on kisol mesesem mesesem eisneng mak akati de uneko, kamok beelo yan banim sak kuw dulewoliwka! Dulewokoliw eisneng be kanekote: Ais gom kamge so, mong tugul abal so, mali ais dem gelgel fif nam so, alik alik be de uneko, kamok fian beelo sak yan banim dulewoliwka!
11 Então Israel, seu pai, lhes disse: "Se tem que ser assim, que seja! Coloquem alguns dos melhores produtos da nossa terra na bagagem e levem-nos como presente ao tal homem: um pouco de bálsamo, um pouco de mel, algumas especiarias e mirra, algumas nozes de pistache e amêndoas.
12 Dulewsomi, iti wanin wenomin on kisol so, suaem de unsiliw on kisol ming beso, alew bongguko, de unoliwka! Mesik esik suaem on kisol iti abuyemsiliw kunum i kawkaineko, ibolow teifulusiliw kasike.
12 Levem prata em dobro, e devolvam a prata que foi colocada de volta na boca da bagagem de vocês. Talvez isso tenha acontecido por engano.
13 Kate kame, yu yukalem ning be fongate akate debele uneko, Isiw aneng fian em kak kunum beem mit mewso debele unina!
13 Peguem também o seu irmão e voltem àquele homem.
14 Nakalem Auk so Sunbin-Got e yulo kinkin ibolow keyemsomi, kak kunum beem ibolow tem alwol kelewoke te. Kelewoke kasike, e yulo ibolow menew kukuw kuw kukuyemsomi, awkunum Simeon so, ning Benyamin so, aso ilo koyemei, alik alik yu bongguko, makuw kesomi, iti kale kel tolokoliw te. Kate, nakalem muluwel alik alik yu banimiw tewe, bakati ken kuw. Ki.”, yangse kale.
14 Que o Deus Todo-poderoso lhes conceda misericórdia diante daquele homem, para que ele permita que o seu outro irmão e Benjamim voltem com vocês. Quanto a mim, se ficar sem filhos, sem filhos ficarei".
15 Yangei, muluwel yangmel bi mesesem sak yan banim on kisol kak kunum elo dulewomin ibolow kesiliw eisneng beso, wanin wenomin on kisol so, suaem de unsiliw on kisol ming so, alik alik eisneng be bongguko, memen kesomi, ikalem ning Benyamin akati kulusomeliwi, yangmel alik alik i Isiw aneng fian kalo Yosew em fukun gulili unsiliw kale.
15 Então os homens desceram ao Egito, levando o presente, prata em dobro e Benjamim, e foram à presença de José.
16 Keko beli, yangmel i Isiw aneng fian mindak baku angiwi, Yosew em Benyamin eso akalem awkunum kumel iso teliwi, yetemse ding dim e, e akalem weng afak kak kunum elo bokolewomele: “Kutaka! Ku fongate akate uneko, kunum min biilo nem am kaleelo yemde una! Yemde uneko, samal mak aneko, wanin memen kela! Ne kunum biso makuw bonggu teineko, wanin wanoki kasike.”, dangse kale.
16 Quando José viu Benjamim junto com eles, disse ao administrador de sua casa: "Leve estes homens à minha casa, mate um animal e prepare-o; eles almoçarão comigo ao meio-dia".
17 Dangei, kunum be em dangse weng be kiliko, geleweko, kunum min biilo yemdeko, Yosew em am elo yemde unse kale.
17 Ele fez o que lhe fora ordenado e levou-os à casa de José.
18 Yemde unei, Yosew em awkunum i atemiwete: “E nulo kak kunum beem am elo yemde unomin kebe kai!”, angeko, ibolow tiaktiak kesomi, finganeko, dumdum keko, fukunomeliw: “Yake! Yake! Mesik esik num dil em tuluwi, i on kisol iti num men tem dasiliw beem mongom ete kaneyembiliw sake? Kame, wonuk so kunum i nulo kuiaw tom yebomi, nulo ikalem sak weng afak kunum keyemokoliw te. Keko, num donki bakati deyem unokoliw sako!”, ange ange kesomi, olsiliw kale.
18 Eles ficaram com medo quando foram levados à casa de José, e pensaram: "Trouxeram-nos aqui por causa da prata que foi devolvida às nossas bagagens na primeira vez. Ele quer atacar-nos, subjugar-nos, tornar-nos escravos e tomar de nós os nossos jumentos".
19 Keko beli, im Yosew em am abisom dim mosiliw em ding dim e, i kalo yemde unse kunum beelo bokolewomeliw:
19 Por isso, dirigiram-se ao administrador da casa de José e lhe disseram à entrada da casa:
20 “Kamok a! Ku nukalem weng kale kilele kilia! Num emisik ding Isiw aneng fian kalote wanin wem talsuluw ding dim kabalak,
20 "Ouça, senhor! A primeira vez que viemos aqui foi realmente para comprar comida.
21 nu wanin mak weneko, iti unsuluw te. Num uneko, deiw am mak akalsuluw ding dim kabalak e, nu nukalem men tem bamtak silel kesomi, atemuwete: Nukalem wanin wesuluw on kisol so, wanin so, bongguko, men tem kel belei, atemsuluw te. Kasike kame, nu emisik mikmik dim de talsuluw on kisol beelo iti de tuluw te.
21 Mas no lugar em que paramos para pernoitar, abrimos nossas bagagens e cada um de nós encontrou sua prata, na quantia exata. Por isso a trouxemos de volta conosco,
22 Kante kisol be num men tem iti dayemko, abuyemse be nu akokow so te. Kame, nu iti wanin wenomin beem on kisol tikin de tuluw te.”, dangsiliw kale.
22 além de mais prata, para comprar comida. Não sabemos quem pôs a prata em nossa bagagem".
23 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kanelom finganemokoliw te! Yukalem so, kalew so, yelim yom Sunbin-Got e on kisol be iti yom men tem dase te. Yukalem wanin wesiliw yan on kisol be ne fein kuw kulusi te.”, yangse kale. Yangeko, im sok am da kolewsiliw awkunum Simeon akati matem dako, mali awkunum kumel im dim mewso kolewse kale.
23 "Fiquem tranqüilos", disse o administrador. "Não tenham medo. O seu Deus, o Deus de seu pai, foi quem lhes deu um tesouro em suas bagagens, porque a prata de vocês eu recebi. " Então soltou Simeão e o levou à presença deles.
24 Koleweko, ikalem yan gingenomin ok sen duyemeko, ikalem donki akal wanin kaabom duyemse kale.
24 Em seguida os levou à casa de José, deu-lhes água para lavarem os pés e forragem para os seus jumentos.
25 Kuyemsomelei, awkunum kumel bi Yosew em toloke ding fenbomi, mesesem on kisol elo sak yan banim dulewomin ibolow keseiliw eisneng be memen kesomi, bisiliw kale. Nimtew angom? I kililiwete: “Ataan mutuk doung keloke ding dim bakate, Isiw aneng fian kaleem kak kunum be akalem am kale telei, eso yuso, alik yu makuw wanin wanokoliw te!”, yangiwi, i kilisiliw kasike.
25 Eles então prepararam o presente para a chegada de José ao meio-dia, porque ficaram sabendo que iriam almoçar ali.
26 Keko beli, Yosew em akalem aluwbamin dim koleweko, akalem am elo talse ding kabalak e, i elo sak dulewomin on kisol mesesem mesesem eisneng be akalem teing dim daleweko, em mit elo katin bukbuk angeko, gatak wakas angsiliw kale.
26 Quando José chegou, eles o presentearam com o que tinham trazido e curvaram-se diante dele até o chão.
27 Angiwi, e ilo bokoyemomele: “Yukati ken kuw biliw yako? Yom nelo bokonemsiliw kalew fasel akati ken kuw be yako? E kuanse sako?”, yangei,
27 Ele então lhes perguntou como passavam e disse em seguida: "Como vai o pai de vocês, o homem idoso de quem me falaram? Ainda está vivo? "
28 i yan weng bokolewomeliw: “No! Kukalem weng afak kunum keko, num aatim bakati ken kuw bomi, kait be te.”, dangeko, iti em mit kel katin bukbuk angeko, gatak wakas angsiliw kale.
28 Eles responderam: "Teu servo, nosso pai, ainda vive e passa bem". E se curvaram para prestar-lhe honra.
29 Angiwi, e akalem auk diw afung ning Benyamin elo atemeko, mali awkunum kumel ilo dakalalomele: “Yom dil teleko, em sang bokonemsiliw ning e kale be ye?”, yangeko, elo bokolewomele: “Aul kutaka! Sunbin-Got e kulo ibolow folok so kukuw kekemoka!”, dangse kale.
29 Olhando ao redor e vendo seu irmão Benjamim, filho de sua mãe, José perguntou: "É este o irmão caçula de quem me falaram? " E acrescentou: "Deus lhe conceda graça, meu filho".
30 Dangse ding dim kabalak e, e akalem ning beelo kilele atemeko, kalfongdeweko, ibolow mutuk fian kuw dulewsomi, amemomin ibolow kelewse kasike, e im ka biliw dim be koleweko, fokong am mak elo kawtem uneko, emikel kuw bomi, amese kale.
30 Profundamente emocionado por causa de seu irmão, José apressou-se em sair à procura de um lugar para chorar, e entrando em seu quarto, chorou.
31 Ame koleweko, kiinguen ok so ging kolewsomi, kitil keko, gui ange kolewsomelei, matem teleko, akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: “Yutaka! Kame wanin fongate kuw de telina!”, yangse kale.
31 Depois de lavar o rosto, saiu e, controlando-se, disse: "Sirvam a comida".
32 Yangei, i fein wanin de teleko, Yosew emikel amen, awkunum kumel imikel amen, alik alik biim wanin amen amen yak yak deyem teleko, duyemsiliw kale. Nimtew angom? Isiw kawtiw i Kibulu kawtiw iso diw ke waninba kesomi, “Be inkal so, wa eisneng ete te!”, angakabiliw kasike.
32 Serviram a ele em separado dos seus irmãos e também dos egípcios que comiam com ele, porque os egípcios não podiam comer com os hebreus, pois isso era sacrilégio para eles.
33 Keko beli, Yosew akalem ete akalem awkunum kumel alik alik biim teinomin dim kukuyemse kale. Kukuyemsomelei, e auk kumel im yangmel biim kail koyemsiliw sang bete kuw gelewse kale. Emisik dukusu min Uluben emisik teinkemin abin kukuleweko, tein fakalam uneko, ning afung Benyamin em fefe teinkemin abin kukulewse kale. Kaneyemse kasike, awkunum kumel i kanelewse eisneng be atemeko, yol ange ange kesiliw kale.
33 Seus irmãos foram colocados à mesa perante ele por ordem de idade, do mais velho ao mais moço, e olhavam perplexos uns para os outros.
34 Kesomeliwi, Yosew e akalem weng afak kunum ilo gaayemei, i akalem wanin anung mak kulusomi, awkunum kumel ilo dukuyem yak yak amen amen keyemsiliw kale. Keyemsomi, awkunum kumel alik biilo anung makmak kuw keyemsiliw kate, Yosew em auk diw ning Benyamin elo wanin anung teingabi kel dulewsiliw kale.
34 Então lhes serviram da comida da mesa de José, e a porção de Benjamim era cinco vezes maior que a dos outros. E eles festejaram e beberam à vontade.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 43, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.