Gênesis 43

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Beli, beem ding kabalak e, olfut fian fian kuw kese kale.
1 A fome continuava muito grande em Canaã.
2 Kese kasike, Sekow em angin i sua kel em Isiw aneng fian kel em wesiliw wit wanin alik alik be wanbiliwi, wanin be banimse kale. Banimei, Sekow e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Yu uneko, iti Isiw aneng fian elo wanin wem unoliwka!”, yangse kale.
2 Quando as famílias de Jacó e dos seus filhos comeram todo o mantimento que tinha sido trazido do Egito, Jacó disse aos filhos: — Voltem ao Egito e comprem mais um pouco de alimento para nós.
3 Yangei, Suda e alew elo bokolewomele: “Aatim kutaka! Nu sua kel akal bokokemsuluw te. Isiw aneng fian em kamok fian be nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele telinba keliw tewe, yu nelo kanelom netemokoliw te!’, yangse te.
3 Mas Judá lembrou: — Aquele homem deixou bem claro que, se o nosso irmão não fosse junto com a gente, ele não nos receberia.
4 Yangse kasike, ku nukalem ning beem dulum elote ‘E yuso makuw unoka!’, angew tewe, nu fein wanin wem unokoluw te.
4 Se o senhor deixar que ele vá, nós iremos comprar mantimentos para o senhor.
5 Kate, ku nulo ‘Bayo!’, angew tewe, nu nam unuw te. Nimtew angom? Kamok kunum be nulo bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele telinba keliw tewe, yu nelo kanelom netemokoliw te!’, yangse kasike.”, dangse kale.
5 Se o senhor não deixar, não iremos. Aquele homem disse assim: “Eu só os receberei se vocês trouxerem o seu irmão mais novo.”
6 Dangei, alew Isalael e akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Ibo! Yutaka! Nimtew angom ete yu kamok beelo bokolewomeliw: ‘Ning mak alew eso kolew teluw te.’, dangesiliw, a? Dangsiliw beem mongom ete yu kame nelo ilum fian mak dunemkabiliw kasike!”, yangse kale.
6 Jacó disse: — Por que vocês fizeram cair tamanha desgraça sobre mim? Por que foram dizer ao tal homem que tinham outro irmão?
7 Yangei, awkunum kumel i alew elo yan weng bokolewomeliw: “Kamok kunum be nulo dakalakamin fian mak dakalakakabe te. E dakalalomele: ‘Yom kalew e kait be yako? Yom kawkunum akati kait be yako?’, yangeko, nulo dakalakamin fian kuw dakalakakabe te. Nukati dakalakamin beem mongom akokow so kesomi, kaim dim kuw yan weng bokolewsuluw te. Bokolewuwi, e nulo bokoyemomele: ‘Yom ning afung be debele tololiwka!’, yangse te.”, dangsiliw kale.
7 Eles responderam: — Aquele homem fez muitas perguntas a respeito de nós e da nossa família. Ele perguntou: “O pai de vocês ainda está vivo? Vocês têm mais um irmão?” Nós tivemos de responder às perguntas dele. Por acaso podíamos adivinhar que ele ia pedir que levássemos o nosso irmão?
8 Dangiwi, Suda e alew Isalael elo bokolewomele: “Ku nukalem ning afung Benyamin beelo nem teing dim elo kolewewi, nu unuw tewe, kuso, nuso, alik num aul waneng iso, alik alik nu nu yemen tew kesomi, nam kuanuw te.
8 Aí Judá disse ao pai: — Deixe o rapaz por minha conta. Nós partiremos agora mesmo, e assim ninguém morrerá: nem nós, nem o senhor, nem os nossos filhinhos.
9 Nakalem ete aul beelo fein kuw kilele atemeko, debele unoki te. Ne elo debele teleko, iti kilele kom kiin dim kel mo kolewinba keli tewe, nakalem ete sen beem ilum e diwkuw diwkuw daoko, unbi unbi somelii, kuanoki te.
9 Eu fico responsável por Benjamim. Se eu não o trouxer de volta são e salvo, o senhor poderá pôr a culpa em mim. Serei culpado diante do senhor pelo resto da minha vida.
10 Ku fein num weng kiliko, nulo fongate akate yamdalew tewe, nu kame alew ding mak unesomi, iti telesuluw te. Kom sen ete te.”, dangse kale.
10 Se não tivéssemos demorado tanto, já teríamos ido e voltado duas vezes.
11 Dangei, alew Isalael e ibolow tem tem neknek kebisomi, ilo yan weng bokoyemomele: “Kenka. Nu wanin kulomin deiw mak fensuluw kate, nanew deiw banime kasike, yu nakalem afung min beelo Isiw aneng fian beem kamok em mit mewso debele unia! Kate, aneng kaleem on kisol mesesem mesesem eisneng mak akati de uneko, kamok beelo yan banim sak kuw dulewoliwka! Dulewokoliw eisneng be kanekote: Ais gom kamge so, mong tugul abal so, mali ais dem gelgel fif nam so, alik alik be de uneko, kamok fian beelo sak yan banim dulewoliwka!
11 Então o pai disse: — Já que não existe outro jeito, façam o seguinte: ponham nos sacos alguns presentes para aquele homem. Levem os melhores produtos desta terra: um pouco de bálsamo, um pouco de mel,
12 Dulewsomi, iti wanin wenomin on kisol so, suaem de unsiliw on kisol ming beso, alew bongguko, de unoliwka! Mesik esik suaem on kisol iti abuyemsiliw kunum i kawkaineko, ibolow teifulusiliw kasike.
12 Levem também o dinheiro em dobro, pois vocês precisam devolver a quantia que foi encontrada na boca dos sacos de mantimentos que vocês trouxeram. Deve ter havido algum engano.
13 Kate kame, yu yukalem ning be fongate akate debele uneko, Isiw aneng fian em kak kunum beem mit mewso debele unina!
13 Levem o irmão de vocês e vão depressa encontrar-se outra vez com aquele homem.
14 Nakalem Auk so Sunbin-Got e yulo kinkin ibolow keyemsomi, kak kunum beem ibolow tem alwol kelewoke te. Kelewoke kasike, e yulo ibolow menew kukuw kuw kukuyemsomi, awkunum Simeon so, ning Benyamin so, aso ilo koyemei, alik alik yu bongguko, makuw kesomi, iti kale kel tolokoliw te. Kate, nakalem muluwel alik alik yu banimiw tewe, bakati ken kuw. Ki.”, yangse kale.
14 Que o Deus Todo-Poderoso faça com que ele tenha pena de vocês e deixe que o seu outro irmão e Benjamim voltem para casa. Quanto a mim, se tenho de perder os meus filhos, o que é que eu posso fazer?
15 Yangei, muluwel yangmel bi mesesem sak yan banim on kisol kak kunum elo dulewomin ibolow kesiliw eisneng beso, wanin wenomin on kisol so, suaem de unsiliw on kisol ming so, alik alik eisneng be bongguko, memen kesomi, ikalem ning Benyamin akati kulusomeliwi, yangmel alik alik i Isiw aneng fian kalo Yosew em fukun gulili unsiliw kale.
15 Assim, os filhos de Jacó pegaram os presentes e o dinheiro em dobro e foram para o Egito, levando Benjamim. Logo que chegaram, foram falar com José.
16 Keko beli, yangmel i Isiw aneng fian mindak baku angiwi, Yosew em Benyamin eso akalem awkunum kumel iso teliwi, yetemse ding dim e, e akalem weng afak kak kunum elo bokolewomele: “Kutaka! Ku fongate akate uneko, kunum min biilo nem am kaleelo yemde una! Yemde uneko, samal mak aneko, wanin memen kela! Ne kunum biso makuw bonggu teineko, wanin wanoki kasike.”, dangse kale.
16 Quando José viu que Benjamim estava com eles, disse ao funcionário administrador da sua casa: — Leve esses homens até a minha casa. Mate um animal e prepare tudo, pois eles vão almoçar comigo hoje, ao meio-dia.
17 Dangei, kunum be em dangse weng be kiliko, geleweko, kunum min biilo yemdeko, Yosew em am elo yemde unse kale.
17 O administrador cumpriu a ordem e levou os irmãos até a casa de José.
18 Yemde unei, Yosew em awkunum i atemiwete: “E nulo kak kunum beem am elo yemde unomin kebe kai!”, angeko, ibolow tiaktiak kesomi, finganeko, dumdum keko, fukunomeliw: “Yake! Yake! Mesik esik num dil em tuluwi, i on kisol iti num men tem dasiliw beem mongom ete kaneyembiliw sake? Kame, wonuk so kunum i nulo kuiaw tom yebomi, nulo ikalem sak weng afak kunum keyemokoliw te. Keko, num donki bakati deyem unokoliw sako!”, ange ange kesomi, olsiliw kale.
18 Quando chegaram lá, eles ficaram com medo e disseram uns aos outros: — Trouxeram a gente para cá por causa do dinheiro que da outra vez foi colocado de volta nos sacos de mantimentos. Com certeza eles vão nos atacar, vão tomar de nós os nossos jumentos e obrigar a gente a trabalhar como escravos.
19 Keko beli, im Yosew em am abisom dim mosiliw em ding dim e, i kalo yemde unse kunum beelo bokolewomeliw:
19 Assim que chegaram à porta da casa, disseram ao administrador:
20 “Kamok a! Ku nukalem weng kale kilele kilia! Num emisik ding Isiw aneng fian kalote wanin wem talsuluw ding dim kabalak,
20 — Por favor, senhor! Já viemos aqui uma vez para comprar mantimentos.
21 nu wanin mak weneko, iti unsuluw te. Num uneko, deiw am mak akalsuluw ding dim kabalak e, nu nukalem men tem bamtak silel kesomi, atemuwete: Nukalem wanin wesuluw on kisol so, wanin so, bongguko, men tem kel belei, atemsuluw te. Kasike kame, nu emisik mikmik dim de talsuluw on kisol beelo iti de tuluw te.
21 Porém, quando chegamos ao lugar onde íamos passar a noite, abrimos os sacos de mantimentos, e na boca dos sacos cada um encontrou o seu dinheiro, sem faltar nada. Trouxemos esse dinheiro de volta
22 Kante kisol be num men tem iti dayemko, abuyemse be nu akokow so te. Kame, nu iti wanin wenomin beem on kisol tikin de tuluw te.”, dangsiliw kale.
22 e também temos mais dinheiro aqui para comprar mantimentos. Nós não sabemos quem colocou o dinheiro nos sacos de mantimentos.
23 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Yu kanelom finganemokoliw te! Yukalem so, kalew so, yelim yom Sunbin-Got e on kisol be iti yom men tem dase te. Yukalem wanin wesiliw yan on kisol be ne fein kuw kulusi te.”, yangse kale. Yangeko, im sok am da kolewsiliw awkunum Simeon akati matem dako, mali awkunum kumel im dim mewso kolewse kale.
23 Aí o administrador respondeu: — Fiquem tranquilos, não tenham medo. O Deus de vocês e do seu pai deve ter posto o dinheiro nos sacos de mantimentos para vocês, pois eu recebi o dinheiro que pagaram. O administrador trouxe Simeão ao lugar onde eles estavam.
24 Koleweko, ikalem yan gingenomin ok sen duyemeko, ikalem donki akal wanin kaabom duyemse kale.
24 Depois os levou para dentro da casa, deu água para lavarem os pés e também deu de comer aos jumentos.
25 Kuyemsomelei, awkunum kumel bi Yosew em toloke ding fenbomi, mesesem on kisol elo sak yan banim dulewomin ibolow keseiliw eisneng be memen kesomi, bisiliw kale. Nimtew angom? I kililiwete: “Ataan mutuk doung keloke ding dim bakate, Isiw aneng fian kaleem kak kunum be akalem am kale telei, eso yuso, alik yu makuw wanin wanokoliw te!”, yangiwi, i kilisiliw kasike.
25 Os irmãos prepararam os presentes que iam entregar a José quando ele viesse ao meio-dia, pois já sabiam que iam almoçar ali.
26 Keko beli, Yosew em akalem aluwbamin dim koleweko, akalem am elo talse ding kabalak e, i elo sak dulewomin on kisol mesesem mesesem eisneng be akalem teing dim daleweko, em mit elo katin bukbuk angeko, gatak wakas angsiliw kale.
26 Quando José chegou à sua casa, eles lhe entregaram os presentes que haviam trazido, se ajoelharam na frente dele e encostaram o rosto no chão.
27 Angiwi, e ilo bokoyemomele: “Yukati ken kuw biliw yako? Yom nelo bokonemsiliw kalew fasel akati ken kuw be yako? E kuanse sako?”, yangei,
27 José perguntou como iam passando e depois disse: — E como vai o pai de vocês, aquele velho de quem me falaram? Ele ainda vive?
28 i yan weng bokolewomeliw: “No! Kukalem weng afak kunum keko, num aatim bakati ken kuw bomi, kait be te.”, dangeko, iti em mit kel katin bukbuk angeko, gatak wakas angsiliw kale.
28 Eles responderam: — O seu humilde criado, o nosso pai, ainda está vivo e vai passando bem.
29 Angiwi, e akalem auk diw afung ning Benyamin elo atemeko, mali awkunum kumel ilo dakalalomele: “Yom dil teleko, em sang bokonemsiliw ning e kale be ye?”, yangeko, elo bokolewomele: “Aul kutaka! Sunbin-Got e kulo ibolow folok so kukuw kekemoka!”, dangse kale.
29 José olhou em volta e, quando viu Benjamim, o seu irmão por parte de pai e mãe, disse: — É esse o irmão mais moço de vocês, de quem me falaram? Que Deus o abençoe, meu filho!
30 Dangse ding dim kabalak e, e akalem ning beelo kilele atemeko, kalfongdeweko, ibolow mutuk fian kuw dulewsomi, amemomin ibolow kelewse kasike, e im ka biliw dim be koleweko, fokong am mak elo kawtem uneko, emikel kuw bomi, amese kale.
30 Ao ver o seu irmão, José ficou tão emocionado, que teve vontade de chorar. Então foi para o seu quarto e ali chorou.
31 Ame koleweko, kiinguen ok so ging kolewsomi, kitil keko, gui ange kolewsomelei, matem teleko, akalem weng afak kunum ilo bokoyemomele: “Yutaka! Kame wanin fongate kuw de telina!”, yangse kale.
31 Quando conseguiu se controlar, lavou o rosto e saiu. E disse: — Sirvam o almoço.
32 Yangei, i fein wanin de teleko, Yosew emikel amen, awkunum kumel imikel amen, alik alik biim wanin amen amen yak yak deyem teleko, duyemsiliw kale. Nimtew angom? Isiw kawtiw i Kibulu kawtiw iso diw ke waninba kesomi, “Be inkal so, wa eisneng ete te!”, angakabiliw kasike.
32 Serviram o almoço a José numa mesa e aos seus irmãos em outra. E havia ainda outra mesa para os egípcios que estavam ali, pois estes, por motivos religiosos, eram proibidos de comer junto com os israelitas.
33 Keko beli, Yosew akalem ete akalem awkunum kumel alik alik biim teinomin dim kukuyemse kale. Kukuyemsomelei, e auk kumel im yangmel biim kail koyemsiliw sang bete kuw gelewse kale. Emisik dukusu min Uluben emisik teinkemin abin kukuleweko, tein fakalam uneko, ning afung Benyamin em fefe teinkemin abin kukulewse kale. Kaneyemse kasike, awkunum kumel i kanelewse eisneng be atemeko, yol ange ange kesiliw kale.
33 Os irmãos se sentaram de frente para José. Eles foram colocados por ordem de idade, desde o mais velho até o mais moço. Quando viram isso, eles começaram a olhar uns para os outros, muito admirados.
34 Kesomeliwi, Yosew e akalem weng afak kunum ilo gaayemei, i akalem wanin anung mak kulusomi, awkunum kumel ilo dukuyem yak yak amen amen keyemsiliw kale. Keyemsomi, awkunum kumel alik biilo anung makmak kuw keyemsiliw kate, Yosew em auk diw ning Benyamin elo wanin anung teingabi kel dulewsiliw kale.
34 Serviram a eles da mesma comida que foi servida a José e deram a Benjamim cinco vezes mais comida do que aos outros. E eles beberam com José até ficarem alegres.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 43, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.