Gênesis 42

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Beli, olfut am kese ding dim kabalak e, Sekow e kililete: “Isiw aneng fian be wanin webiliw tako!”, angbiliwi, e kilisomi, akalem muluwel ilo bokoyemomele: “Yutaka! Yukalem kuw ateme ateme keko, sak kuw bin ba?”, yangse kale.
1 Vendo, então, Jacó que havia mantimento no Egito, disse Jacó a seus filhos: Por que estais olhando uns para os outros?
2 Yangeko, bokoyemomele: “Ne kililite: Isiw aneng fian ka kel wit wanin webiliw kasike, yu uneko, wanin wen telina! Mesik esik nu wanin tew so bomi, kuanokoluw kasike!”, yangse kale.
2 Disse mais: Eis que tenho ouvido que há mantimento no Egito; descei até lá e comprai-nos trigo, para que vivamos e não morramos.
3 Yangei, Yosew em king kel awkunum kusel i fein Isiw aneng fian kalo wit wem unsiliw kale.
3 Então, desceram os dez irmãos de José, para comprarem trigo no Egito.
4 Unsiliw kate, Sekow e akalem afung min Benyamin beem dulum elote finganeko, ibolow fukunomele: “Mesik esik e iso unei, maka i elo alokoliw kai!”, angomi, elo dabalalinba kese kale.
4 A Benjamim, porém, irmão de José, não enviou Jacó com os seus irmãos, porque dizia: Para que lhe não suceda, porventura, algum desastre.
5 Keko beli, Sekow em muluwel biso, mali Kenan aneng fian beem kasel iso, alik alik i bongguko, Isiw aneng fian elo wanin wem unsiliw kale. Nimtew angom? Im alakabiliw Kenan aneng fian kel akati olfut am fian mak kese kasike.
5 Assim, vieram os filhos de Israel para comprar, entre os que vinham lá; porque havia fome na terra de Canaã.
6 Keko beli, Yosew e Isiw aneng fian em wanin atebe kak kunum ke alenale kasike, kawtiw angom alik alik i em mit elo teleko, on kisol so em dim wanin wemaliw kale. Webiliwi, Yosew em fik kusel ikati em mit mewso teleko, katin bukbuk angko, gatak wakas kiinguen kawin dim dasomeliwi, Yosew em wiin daolewsiliw kale.
6 José, pois, era o governador daquela terra; ele vendia a todo o povo da terra; e os irmãos de José vieram e inclinaram-se ante ele com a face na terra.
7 Kanelewsomeliwi, Yosew e akalem fik kusel im kanebiliw be yetemse kate, e ilo akokow kunum emdiw keyemsomi, kitil weng makuw bokoyemeko, ilo dakalalomele: “Yutaka! Yu nal em aneng elote teliw a?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu Kenan aneng fian em kasel nute te. Nu kaleelo wanin wem talbuluw te.”, dangsiliw kale.
7 E José, vendo os seus irmãos, conheceu-os; porém mostrou-se estranho para com eles, e falou com eles asperamente, e disse-lhes: Donde vindes? E eles disseram: Da terra de Canaã, para comprarmos mantimento.
8 Dangeko, Yosew elo kal kelinba kesomi, akokow kelewsiliw kate, akalem ete ilo kilele kal keyemse kale.
8 José, pois, conheceu os seus irmãos; mas eles não o conheceram.
9 Fik kusel biim kanelewsiliw ding dim be, e akalem suaem kiin dem seneko, atemse beelo ibolow fukunse kale. Seneko, atemse beem dim be, e akalem awkunum kusel biim akalem mit elo teleko, katin bukbuk kelokoliw kukuw be fein atemse kale. Keko beli, e ilo bokoyemomele: “Maka kiin kiin kunum yutaka! Nem aneng fian kaleelo ‘Nal kel ete kitil kelinba kebiliw yake!’, angomi, maka kiin kiin kem talbiliw te!”, yangse kale.
9 Então, José lembrou-se dos sonhos que havia sonhado deles e disse-lhes: Vós sois espias e viestes para ver a nudez da terra.
10 Yangei, i yol angeko, yan weng bokolewomeliw: “Itel bayo! Kom weng afak kunum nu wanin ete kuw wem talbuluw te.
10 E eles lhe disseram: Não, senhor meu; mas teus servos vieram a comprar mantimento.
11 Alik nukalem aatim e makmak kuw te. Nu kiol kuw fein kukuw kekabuluw kunum kasike, nu maka kiin kiin kunum nute bate.”, dangsiliw kale.
11 Todos nós somos filhos de um varão; somos homens de retidão; os teus servos não são espias.
12 Dangiwi, Yosew e ilo bokoyemomele: “Babo! Yu ‘Nal em dulum elote kitil kelinba kebiliw yake!’, angsomi, maka kiin kiin kem talbiliw te!”, yangse kale.
12 E ele lhes disse: Não; antes, viestes para ver a nudez da terra.
13 Yangei, king kel awkunum i yan weng bokolewomeliw: “Kom weng afak nunggdel nu kalun kel kunum kate, num aatim makmak kuw te. Num ning afung so, aatim so, yelim i makuw nukalem am biliwi, mak e banimse te.”, dangsiliw kale.
13 E eles disseram: Nós, teus servos, somos doze irmãos, filhos de um varão da terra de Canaã; e eis que o mais novo está com nosso pai, hoje; mas um já não existe.
14 Dangiwi, Yosew e iti ilo bokoyemomele: “Feinka! Yu maka kiin kiin kem talbiliw kasike,
14 Então, lhes disse José: Isso é o que vos tenho dito, dizendo que sois espias.
15 — ausente —
15 Nisto sereis provados: pela vida de Faraó, não saireis daqui senão quando vosso irmão mais novo vier aqui.
16 — ausente —
16 Enviai um dentre vós, que traga vosso irmão; mas vós ficareis presos, e vossas palavras serão provadas, se há verdade convosco; e, se não, pela vida de Faraó, vós sois espias.
17 Keko beli, e mali wonuk so kunum mak gaayemei, i teleko, king kel awkunum kumel biilo yemdeko, sok am tem da koyembiliwi, alemsal kel ding banimse kale.
17 E pô-los juntos em guarda três dias.
18 Alemsal kel ding be banimei, Yosew e akalem awkunum kusel ilo bokoyemomele: “Ne Sunbin-Got em weng kiliko, gelewkabi kunum kasike, yu kale teleko, nem weng be kiliko, gelewina! |alt="Joseph's brothers" src="UBSGen42-18.tif" size="span" ref="Talfut Kese 42:18"
18 E, ao terceiro dia, disse-lhes José: Fazei isso e vivereis, porque eu temo a Deus.
19 Yu fein kukuw kuw gelewkabiliw kunum keliw tewe, yom kawkunum makmak kuw kale kel bomelei, teiw kel awkunum kumel yu uneko, yukalem wanin tew so teinbiliw angin biim dulum elote wit dem on kisol so weneko, de unemoliwka!
19 Se sois homens de retidão, que fique um de vossos irmãos preso na casa de vossa prisão; e, vós, ide, levai trigo para a fome de vossa casa.
20 De unesomi, iti teleko, yukalem afung ning beelo bakati debele telina! Yu elo fein debele teliw tewe, ne kilele diw atemeko, yom nangsiliw weng beelo “Fein kai!”, dangomi, yulo nam yenii, kuaniw te.”, yangse kale. Yangei, i em weng be kiliko, gelewsomeliwi,
20 E trazei-me o vosso irmão mais novo, e serão verificadas vossas palavras, e não morrereis. E eles assim fizeram.
21 ikalem kuw weng mak bokolomeliw: “Fein! Sua e, nu nawkunum Yosew em gaayemale weng be kililinba kesomi, em finganin fian be atebamuluw kate, nu elo kinkin ibolow dulewinba kesuluw te. Kame, nu kanesuluw beem yan wa kuluko, buluw te!”, ange ange kesiliw kale.
21 Então, disseram uns aos outros: Na verdade, somos culpados acerca de nosso irmão, pois vimos a angústia de sua alma, quando nos rogava; nós, porém, não ouvimos; por isso, vem sobre nós esta angústia.
22 Angiwi, fik dil Uluben e mali ninggel kumel biilo bokoyemomele: “Sua kel akate, ne yulo bokoyemomeli: ‘Yu kanelom ning beelo wa kukuw mak kelewbokoliw te!’, yangenali kate, yu nem weng kililinba kesiliw kasike kame, nukati emdiw kuanokoluw te.”, yangse kale.
22 E Rúben respondeu-lhes, dizendo: Não vo-lo dizia eu, dizendo: Não pequeis contra o moço? Mas não ouvistes; e, vedes aqui, o seu sangue também é requerido.
23 Awkunum kumel biim bakabiliw ding dim be, i ikalem weng sin kel bokolew bokolew keliwi, Yosew e im angbiliw weng beelo kililinba tew kese kale. Weng sin femdakamin kunum mak Yosew em weng so, awkunum kumel biim yan weng so, alik alik biim weng femdes keleweko, ilo bokoyemse kale.
23 E eles não sabiam que José os entendia, porque havia intérprete entre eles.
24 Beli, Yosew e im ikalem weng sin kel bokolew bokolew kesiliw weng be fein wosuse kasike, e ibolow tiaktiak kesomi, yawal tal kel uneko, amemin fian mak kese kale. Amemin goto kolewse ding kabalak e, iti teleko, awkunum kumel iso mali weng mak bokoyemse kale. Bokoyemei, fe e, e akalem wonuk so kunum ilo weng mak bokoyemomelei, i teleko, Simeon elo awkunum kumel biim kiin dim kel sok so nit net kolewsiliw kale.
24 E retirou-se deles e chorou. Depois, tornou a eles, falou-lhes, tomou a Simeão dentre eles e amarrou-o perante os seus olhos.
25 Kolewsomeliwi, Yosew e akalem weng afak kunum biilo yawal weng mak bokoyemomele: “Kunum kaliim wit wanin so, ikalem de teliw on kisol beso, alik alik be ikalem men tem kel abuyemoliwka! Abuyemeko, ikalem deiw am em wanokoliw wanin akati duyemoliwka!”, yangse kale. Yangei, em weng afak kunum i akalem weng be kiliko, wanin akal, de talsiliw on kisol akal, alik alik be fein awkunum kumel biim men tem kel abuyemsiliw kale.
25 E ordenou José que enchessem os seus sacos de trigo, e que lhes restituíssem o seu dinheiro, a cada um no seu saco, e lhes dessem comida para o caminho; e fizeram-lhes assim.
26 Abuyemiwi, awkunum kumel i ikalem men be kuluko, donki em dang dim dukuko, unsiliw kale.
26 E carregaram o seu trigo sobre os seus jumentos e partiram dali.
27 Unsomeliwi, deiw am mutuk mak akalomin teinsiliw kale. Teinsomi, awkunum mak “Donki elo wanin yemeno yo!”, angeko, akalem men bontak kelewko, atemomete: Akalem de unese on kisol alik alik be iti akalem men tem abuliwi, atemse kale.
27 E, abrindo um deles o seu saco, para dar pasto ao seu jumento na venda, viu o seu dinheiro; porque eis que estava na boca do seu saco.
28 Atemko, yol angeko, akalem awkunum kusel ilo bokoyemomele: “Yake yutaka! Nakalem on kisol e iti abunem kembiliw kate!”, yangse kale. Yangei, ikati yol ange ange keko, finganeko, bokolomeliw: “Eke! Sunbin-Got e nulo nono keyeme ye?”, ange ange kesiliw kale.
28 E disse a seus irmãos: Devolveram o meu dinheiro, e ei-lo mesmo aqui no meu saco. Então, lhes desfaleceu o coração, e pasmavam, dizendo um ao outro: Que é isto que Deus nos tem feito?
29 Kesomeliwi, i Kenan aneng fian kalo uneko, ikalem alew Sekow em mit teleko, elo ikalem kaneyemse sang be bokolewomeliw:
29 E vieram para Jacó, seu pai, na terra de Canaã; e contaram-lhe tudo o que lhes aconteceu, dizendo:
30 “Isiw aneng fian em kamok fian e nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yu maka kiin kiin kunum kesomi, teliw te!’, yangei,
30 O varão, o senhor da terra, falou conosco asperamente e tratou-nos como espias da terra.
31 nu elo yan weng bokolewomeliw: ‘Bayo! Nu kiol kukuw so kunum nute te! Nu maka kiin kiin kunum bate!
31 Mas dissemos-lhe: Somos homens de retidão; não somos espias;
32 Nungumel nu kalun kel kunum kate, awkunum mak e banimei, afung ning e aatim so Kenan aneng fian kel alakabe te.’, dangesuluw te.
32 somos doze irmãos, filhos de nosso pai; um não é mais, e o mais novo está hoje com nosso pai na terra de Canaã.
33 Danguwi, Isiw aneng em kamok be iti kitil weng mak nulo bokoyemomele: ‘Yulo kiskis koyemoki weng mak bokoyemsomi, yom kukuw kilele diwyemoki te. Kame, mak kawkunum makmak neso kolew unina! Kolew uniwi, mali yu uneko, yom wanin tew so teinbiliw angin biilo wanin be de unina!
33 E aquele varão, o senhor da terra, nos disse: Nisto conhecerei que vós sois homens de retidão: deixai comigo um de vossos irmãos, e tomai para a fome de vossas casas, e parti;
34 De unokoliw kate, yu uneko, yom ning afung beelo nem fukun debele tololiwka! Debele teliwi, ne elo fein atemi tewe, ne ‘Yu maka kiin kiin kunum bate! Kiol kukuw so kunum yute te!’, yangesomi, kolew uniw kawkunum bakati kolewii, eso, yangdel yuso, kawkunum kumel alik alik yu Isiw aneng kale kel yukalem ibolow kuw gelewemokoliw te.’, yangese te.”, dangsiliw kale.
34 e trazei-me vosso irmão mais novo; assim, saberei que não sois espias, mas homens de retidão; então, vos darei o vosso irmão, e negociareis na terra.
35 Dangesomi, ikalem wit abuyem kembiliw be kawo matem matem duku duku kesomi, atemiwete: “Nukalem on kisol akati men abuyem kembiliw tako!”, angeko, yol angeko, atemsiliw kale. Atemiwi, alew Sekow akati atemei, ikalem makuw yol angeko, ibolow tiaktiak kesiliw kale.
35 E aconteceu que, despejando eles os seus sacos, eis que cada um tinha a trouxinha com seu dinheiro no seu saco; e viram as trouxinhas com seu dinheiro, eles e seu pai, e temeram.
36 Kesomeliwi, alew Sekow e akalem muluwel biilo bokoyemomele: “Yu nakalem aul alik alik ilo banimkabiliw te! Emisik e, Yosew e banimei, kame e, Simeon akati banime te. Banimei, kame nem min afung Benyamin bakati singam aneng elo debele unoliw e? Ebe! Yu kaneliw tewe, nem kulukabi ibolow anggil ilum be nam banime kate!”, yangse kale.
36 Então, Jacó, seu pai, disse-lhes: Tendes-me desfilhado: José já não existe, e Simeão não está aqui, e, agora, levareis a Benjamim! Todas estas coisas vieram sobre mim.
37 Yangei, emisik dukuse min Uluben e alew beelo bokolewomele: “Ne uneko, ning Benyamin beelo iti debele telinba keli tewe, ku ning beem yan alwol nakalem kunum aul alew biilo yenolewka! Ku kanelom finganemokolew te! Benyamin elo nem teing dim kel konemewi, ne elo iti kukalem fukun debele teloki te.”, dangse kale.
37 Mas Rúben falou a seu pai, dizendo: Mata os meus dois filhos, se to não tornar a trazer; dá-mo em minha mão, e to tornarei a trazer.
38 Dangse kate, Sekow e bokolewomele: “Nem afung aul kale kuso nam une te. Nimtew angom? Awkunum yelew ikalem auk diw mak kunum e kuanei, emikel kuw nuso alakabe kasike. Ne fasel kebi kasike, aul be uneko, deiw mutuk kel wale tewe, kom sen em mongom ete ne iti kal ilum fian mak kulusomi, sakik fian so kuaneko, awalik kumel biim finik am biliw dim elo unoki te.”, dangse kale.
38 Ele, porém, disse: Não descerá meu filho convosco, porquanto o seu irmão é morto, e só ele ficou. Se lhe sucede algum desastre no caminho por onde fordes, fareis descer minhas cãs com tristeza à sepultura.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 42, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.