Gênesis 26

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Deiw mak ding makak e, olfut fian mak Kenan aneng fian kalo talse kale. Olfut be, suaem Abalakam em bise ding beem olfut fian beemdiw te. Kasike, Aisak e akalem teinse aneng fian beelo koleweko, Filistia kawtiw im emisik kamok fian Abimelek beem alenale abiw mutuk fian Gelal kalo uneko, ka kel teinse kale.
1 Sobreveio fome à terra, assim como tinha acontecido nos dias de Abraão. Então Isaque foi a Gerar, encontrar-se com Abimeleque, rei dos filisteus.
2 Nimtew angom? Yawe e teleko, Aisak elo bokolewomele: “Ku kanelom Isiw aneng fian elo unokolew te! Ku nanew kalekemoki aneng mak elo uneko, ka kel teinolewka!
2 O Senhor apareceu a Isaque e lhe disse: — Não desça ao Egito, mas fique na terra que eu lhe indicar.
3 Teineko, ka kel kakin kunum atew kebokolew kate, ne kuso bomi, bamki so kekemoki te. Kate kakabelew aneng fian kale, ne kulo, kom muluwel dow biso alik alik yulo fein duyemoki te. Nimtew angom? Weng ayem fawtuk weng mak kalew Abalakam elo dulewsomi, weng be itel nam kolewi kasike.
3 Habite nela, e serei com você e o abençoarei. Porque a você e à sua descendência darei todas estas terras e confirmarei o juramento que fiz a Abraão, o seu pai.
4 Ne elo bokolewomeli: ‘Kom muluwel al kelokoliw be, fial galgul atew kesomeliwi, ne ilo aneng fian kale kel fein duyemoki te. Nem bamki so dukembi beem mongom ete kawin dim kunum waneng alik alik ikati bamki so keyemoki te.’, dangsi kasike.
4 Multiplicarei a sua descendência como as estrelas dos céus e a ela darei todas estas terras. Na sua descendência serão benditas todas as nações da terra,
5 Nimtew angom? Abalakam e nem bokolewsi weng so, nem kukuyemin sawa kukulewsi weng so, alik alik be kilele wosuko, gelewemale kasike.”, dangse kale.
5 porque Abraão obedeceu à minha palavra e guardou os meus mandamentos, os meus preceitos, os meus estatutos e as minhas leis.
6 Dangei, Aisak e Gelal abiw mutuk fian kel teinse kale.
6 Isaque, pois, ficou em Gerar.
7 Beli, beem ding dim kabalak e, abiw mutuk fian beem kasel i Elebeka watemeko, buum dulum elote Aisak elo dakalalomeliw: “Waneng bu kante ya?”, dangsiliw kale. Dangiwi, Aisak e yan weng bokoyemomele: “U nakalem waneng aul ute te.”, yangse kale. Nimtew angom? E finganeko, ibolow fukunomele: “Nem kalel Elebeka u waneng atite fitumin bi watebomin so kesu waneng kebu kasike. Mesik esik abiw mutuk fian kasel bi ulo watemsomi, ulo takulu kulomin ibolow kebiliwi, nelo neniwi, ne kuanoki kai!”, angeko, finganse kale.
7 Quando os homens daquele lugar perguntaram a respeito de sua mulher, ele disse: “É minha irmã.” Ele tinha medo de dizer: “É minha mulher”, porque pensava assim: “Os homens do lugar me matarão por causa de Rebeca, porque ela é muito bonita.”
8 Keko beli, im tiak ding abiw mutuk fian ka kel alenaliw ding dim e, deiw mak ding mak kabalak e, Filistia kawtiw biim emisik kamok fian Abimelek e akalem am kel teinbomi, am tem elote kut kiin angse kale. Angse ding dim be, e atemete: Aisak e akalem kalel Elebeka ulo falal keumeko, kalfong keumbelei, yetemse kale.
8 Depois que Isaque havia permanecido ali por muito tempo, Abimeleque, rei dos filisteus, olhou por uma janela e viu que Isaque acariciava Rebeca, sua mulher.
9 Yetemeko, Abimelek e Aisak elo gaaneko, bokolewomele: “Ebo! Aisak kutaka! Ku fongate akate tala o! Waneng kale kukalem kalel kasike! Nimtew angom ete ku nulo dasuw dasuw keyemsomi, ‘U nakalem waneng aul ute te!’, yangakabelew a?”, dangeko, sakala dangeko, dakalase kale. Dakalalei, Aisak e yang weng mak bokolewomele: “Ne finganeko, ‘Mesik esik mali kawtiw i ulo watemeko, takalunemeko, nelo neniwi, ne kuanoki kai!’, angeko, finganomelii, ne ilo dasuw weng be bokoyemsi kasike.”, dangse kale.
9 Então Abimeleque chamou Isaque e lhe disse: — É evidente que ela é a sua mulher! Como é que você disse que ela era a sua irmã? Isaque respondeu: — É que eu pensei que poderiam me matar por causa dela.
10 Dangei, Abimelek e elo bokolewomele: “Nimtew angom ete ku nulo maka emdiw kesomi, wa kukuw be kukuyembelew a? Mak kunum mak waneng buulo watemeko, ibolow keumeko, e kitil keko, uso yemkal atew akale tewe, kom dasuw bokoyemselew beem mongom ete nute sen so kebomi, bokoluw te.”, dangse kale.
10 Então Abimeleque disse: — O que é isso que você fez conosco? Facilmente alguém do povo poderia ter se deitado com a sua mulher, e você teria trazido culpa sobre nós.
11 Dangeko, kitil weng kal mak akalem kawtiw alik alik ilo duyemeko, bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak kunum beso, em waneng buso, yemkal biilo wa kukuw keyemiw tewe, ne kaneyemiw kawtiw biilo yenii, i kuanokoliw te.”, yangse kale.
11 Então Abimeleque deu esta ordem a todo o povo: — Quem tocar neste homem ou na sua mulher certamente morrerá.
12 Beli, Aisak em Filistia aneng fian kel bise ding dim bakate, Yawe e elo bamki so kelewse kasike, em kaise ais dem beem dem e banso gilako, nengso nengso kelei, yom kuw fok kese kale.
12 Isaque semeou naquela terra e, no mesmo ano, recolheu cem por um, porque o Senhor o abençoava.
13 Kaneko beli, Aisak e kunum on kisol so, wiin fian so, em so kamok kunum fian kese kale.
13 Ele enriqueceu, continuou prosperando, ficou riquíssimo.
14 E meme so, siwsiw so, bulmakao so, sak weng afak kunum waneng so, mesesem eisneng banso demdem so kese kasike, Filistia aneng fian kasel i elo ibolow mesem so atemeko, ibolow tem kel on kelewsiliw kale.
14 Tinha ovelhas e bois e grande número de servos, de maneira que os filisteus tinham inveja dele.
15 Kelewsomeliwi, i tawal kuluko, Aisak em kawin tem ok miktem wanakabiliw dim alik alik biilo fakuluko, kasi yak yak koyemsiliw kale. Sua kel e, Aisak em alew Abalakam ete kawin tem ok miktem bi dikese kale.
15 E, por isso, lhe entulharam todos os poços que os servos de seu pai haviam cavado, nos dias de Abraão, enchendo-os de terra.
16 Keko beli, aneng beem emisik kamok Abimelek e Aisak elo bokolewomele: “Ku kunum kamok kitil nam wiin so kebelew kasike, nu kom awan fingankabuluw te. Kasike kame, ku nukalem aneng kale asina!”, dangse kale.
16 Abimeleque disse a Isaque: — Saia da nossa terra, porque você já é muito mais poderoso do que nós.
17 Dangei, Aisak e abiw mutuk fian be fein koleweko, Gelal abiw mutuk fian em mewso memget beem mit kalo uneko, ka kel teinse kale.
17 Então Isaque saiu dali e se acampou no vale de Gerar, onde ficou morando.
18 Ka kel teinsomelei, min e alew Abalakam em sua kel dikese kawin tem ok miktem alik alik biilo iti kileleko, ok miktem sua kel em wiin bokoyemse wiin ming bakate iti bokolew bokolew keyemse kale. Nimtew angom? Abalakam e kuanse ding kabalak e, ka kel teinsiliw Filistia kawtiw bi alik alik em kawin tem ok miktem banban biilo iti kasi kolew yak, kolew yak, keyemiwi, ok miktem bi alik alik banimsiliw kasike.
18 Isaque tornou a abrir os poços que haviam sido cavados nos dias de Abraão, seu pai, porque os filisteus os haviam entulhado depois da morte de Abraão, e lhes deu os mesmos nomes que o seu pai já lhes tinha dado.
19 Keko beli, Aisak em sak weng afak kunum i uneko, teinsiliw memget kale kel, iti kawin tem ok miktem mak so mak fenem unsiliw kale. Unesomeliwi, i mali kawin tem mak dikesomi, fein, ok miktem mak telei, atemsiliw kale.
19 Os servos de Isaque cavaram no vale e acharam um poço de água nascente.
20 Atemsomeliwi, Gelal abiw mutuk fian em samal yetebin kawtiw mali mak i teleko, Aisak em samal yetebin kawtiw biilo weng on kuw dulew dulew kesomi, bokoyemomeliw: “Ok miktem kale nukalem te! Yom bate!”, yangeko, bonge bonge kesiliw kale. Kesomeliwi, Aisak e kawin tem ok miktem beem wiin e “Esek” angse kale.
20 Mas os pastores de Gerar entraram em conflito com os pastores de Isaque, dizendo: — Esta água é nossa! Por isso, Isaque chamou o poço de Eseque, porque entraram em conflito com ele.
21 Angei, i iti kawin tem ok miktem mak fensomeliwi, dikeko, fein, ok miktem mak telei, atemsiliw kale. Atemsiliw kate, aneng beem kasel i iti weng bonge bonge keyemeko, weng on kuw dulew dulew kesiliw kale. Kesomeliwi, Aisak e kawin tem ok miktem beem wiin e “Sitna”, angse kale.
21 Então cavaram outro poço e também por causa desse houve conflito. Por isso, recebeu o nome de Sitna.
22 Angei, i iti nanew dim elo uneko, kawin tem ok miktem mak fensomeliwi, dikeko, fein, iti ok miktem mak telei, atemsiliw kale. Atemsomeliwi, mak be weng bonge bonge kelinba kesiliw kasike, Aisak e kawin tem ok miktem beem wiin e “Elekobot”, angse kale. Nimtew angom? E bokolomele: “Yawe e bamda aneng fian mak yemense kasike kame, nu ki keko, bamki so kesomi, nengso nengso kelokoluw kai!”, angse kasike.
22 Partindo dali, Isaque cavou ainda outro poço. E, como por esse não houve conflito, deu-lhe o nome de Reobote. Ele disse: — Porque agora o
23 Angesomelei, teinbomelei, iti aneng kale koleweko, uneko, Belseba abiw kalo unesomi, talse kale.
23 Dali Isaque foi para Berseba.
24 Telesomelei, kutiliw kabalak beem ding dim bakate, Yawe e Aisak em dim fiteweko, bokolewomele: “Nete kuw kalew Abalakam em Sunbin-Got nete te. Ne diwkuw kuso bi kasike, ku kanelom finganemokolew te! Ne nem weng afak kunum kalew Abalakam em ibolow beelo fukunbi kasike, ne kuso, kom muluwel dow iso, alik alik yulo bamki so keyemeko, yulo banban nengso nengso keyemoki te.”, dangse kale.
24 Na mesma noite, o Senhor lhe apareceu e disse: — Eu sou o Deus de seu pai Abraão. Não tenha medo, porque eu estou com você. Eu o abençoarei e multiplicarei a sua descendência por amor de Abraão, meu servo.
25 Dangei, ka kel e, Aisak e Yawe elo aik ayem mak fakalako, Yawe em wiin fian daolewse kale.
25 Então Isaque levantou ali um altar e, tendo invocado o nome do Senhor , armou a sua tenda; e os servos de Isaque abriram ali um poço.
26 Dikesiliw ding kabalak e, emisik kamok fian Abimelek so, akalem akunum Akusat so, akalem emisik wonuk so kunum Bikol so, kunum alemsal bi Gelal abiw mutuk fian koleweko, Aisak em fukun talsiliw kale.
26 Abimeleque, seu amigo Austate e Ficol, comandante do seu exército, saíram de Gerar para encontrar Isaque.
27 Teliwi, Aisak e ilo dakalalomele: “Sua e, yu nelo maka kenemsomi, ‘Ku asina!’, nangsiliw kasike kame, yu nimtew mongom angom nem fukun teliw a?”, yangse kale.
27 Isaque perguntou: — Por que vocês vieram à minha presença, se me odeiam e me expulsaram do meio de vocês?
28 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu kilele atemuwete: Yawe fein kuso alakabe kasike, numikel kuw bokolew bokolew keko, ‘Kitakamin weng mak kom tele num tele dukuluma!’, angeko, telesuluw te.
28 Eles responderam: — Vimos claramente que o
29 Kitakamin weng be kanekote: Alik alik nu kanelom mali nulo maka keyemsomi, anane kemokoluw te! Fein! Alik nu nukalem Gelal abiw mutuk fian bisuluw beem kukuw ken kukukemsuluw beem kukuw kuw kukuyemboluwka! Nimtew angom? Kute kuw Yawe em bamki so aluwkabe kunum kebelew kasike.”, dangsiliw kale.
29 Você jura que não nos fará mal, assim como nós também não fizemos nenhum mal a você, mas fizemos somente o bem e o deixamos ir em paz. Você é agora o abençoado do Senhor .
30 Dangsiliw ding im bakate, Aisak e wanin fian mak kelewsomelei, i wanin so wain ok so wansiliw kale.
30 Então Isaque lhes deu um banquete, e comeram e beberam.
31 Waneko, banimsiliw ding ete, kutim mililiw danei, Aisak so, alemsal kunum biso, alik alik i kitakamin weng be dukusiliw kale. Dukusomeliwi, Aisak e ilo “Nakunum kumel yukal o!”, yangei, i fein elo koleweko, ikalem am dim kalo unsiliw kale.
31 Levantando-se de madrugada, juraram de parte a parte. Isaque os despediu, e eles se foram em paz.
32 Biim unsiliw ding bete, Aisak em ok miktem dikelomin unsiliw weng afak kunum i fein ok miktem mak telei, atemeko, Aisak elo bokolewomeliw: “Nu iti ok miktem mak telei, atemsuluw te!”, dangsiliw kale.
32 Nesse mesmo dia, vieram os servos de Isaque e, dando-lhe notícia do poço que tinham cavado, lhe disseram: — Achamos água.
33 Dangiwi, e kawin tem ok miktem beem wiin e “Siba”, angse kale.
33 Ao poço, Isaque deu o nome de Seba. Por isso, Berseba é o nome daquela cidade até o dia de hoje.
34 Beli, Iso em itol e 40 kese ding dim kabalak, e uneko, waneng alew mak yamduse kale. Sun waneng u Beli em mun kesomi, um wiin e Yudit ute te. Afam waneng u Elon em mun kesomi, um wiin e Basemat ute te. Waneng alew bi Kit waneng ite te.
34 Quando Esaú tinha quarenta anos de idade, tomou por esposa Judite, filha de Beeri, heteu, e Basemate, filha de Elom, heteu.
35 I alew Aisak so, auk Elebeka so yemkal biim ibolow ilum fian kuw duyemaliw kale.
35 Essas duas se tornaram amargura de espírito para Isaque e para Rebeca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.