Gênesis 21

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Beli, Yawe e Sala ulo watemeko, akalem yangse fawtuk weng ayem elo fukunsomi, Sala ulo dokoumse
1 O Senhor visitou Sara, como tinha dito, e cumpriu o que lhe havia prometido.
2 kasike, fein, u aul kumun kesomi, um kunum fasel kese imok Abalakam elo kunum aul mak dukulewsu kale. Dukulewsu kasike, Sunbin-Got em sua kel yangse weng be fein dem abuse kale.
2 Sara ficou grávida e deu à luz um filho a Abraão na sua velhice, no tempo determinado, de que Deus lhe havia falado.
3 Keko beli, Abalakam yemkal i kunum aul beem wiin e “Aisak” dangsiliw kale.
3 Ao filho que lhe nasceu, que Sara lhe dera à luz, Abraão deu o nome de Isaque.
4 Dangiwi, Aisak em dukusu ding e duan kel ding kese ding dim bakate, Abalakam e Sunbin-Got em kitakamin weng geleweko, akalem min em kal okilewse kale.
4 Abraão circuncidou o seu filho Isaque, quando ele tinha oito dias, segundo Deus lhe havia ordenado.
5 Sala um Aisak elo dukusu ding dim e, Abalakam em itol e 100 kese
5 Abraão tinha cem anos quando lhe nasceu Isaque, seu filho.
6 kasike, Sala u bokolomelu: “Sunbin-Got e nelo ibolow folok so kenemse te. Kunum waneng alik alik i nelo kanemse sang be kiliko, neso kalfong kesomi, abenggilokoliw te!”, angsu kale.
6 E Sara disse: — Deus me deu motivo de riso. E todo aquele que ouvir isso vai rir comigo.
7 Angeko, iti bokolomelu: “Mali kawitw mak Abalakam elo bokolewomeliw: ‘Kom kalel Sala u aul mak dukuko, non demenoku te!’, danginba kesiliw kate kame, nelo netemina! Nem fasel sel kese imok Abalakam elo aul mak dukulewsi te!”, angsu kale.
7 E acrescentou: — Quem diria a Abraão que Sara ainda amamentaria um filho? Pois na sua velhice lhe dei um filho.
8 Beli, kunum aul beem tiak keko, non kolewse ding kabalak e, Abalakam e wanin fian mak fulei, i aul kakat fian mak kelewsiliw kale.
8 Isaque cresceu e foi desmamado. Nesse dia em que o menino foi desmamado, Abraão deu um grande banquete.
9 Keko beli, deiw mak ding mak e, Sala u atemute: Abalakam em Isiw aneng fian em afam waneng Kagal um min Ismael e ukalem min Aisak em ibolow daolewei, atemsu kale.
9 Sara viu que o filho que Agar, a egípcia, teve com Abraão estava zombando de Isaque.
10 Atemsomelui, u Abalakam elo bokolewomelu: “Sak weng afak keko, aluwbamin waneng buso, ukalem min eso, kulu koyemeko, nanew aneng elo yemda una! Nimtew angom? Sak weng afak waneng buum min be kanelom, nakalem min Aisak eso bongguko, nukalem on kisol eisneng mesesem mesesem be nam kule tako! Aisak em ete kuw te.”, dangsu kale.
10 Então Sara disse a Abraão: — Mande embora essa escrava e o filho dela, porque o filho dessa escrava não será herdeiro com o meu filho Isaque.
11 Dangui, Abalakam e ibolow banban kese kale. Nimtew angom? Ismael bakal akalem min kasike.
11 Abraão ficou muito incomodado com isso, por causa de seu filho.
12 Kate, Sunbin-Got e Abalakam elo bokolewomele: “Ku kanelom weng afak waneng Kagal buso, um min beso, yat biim dulum elote ibolow ilum kelokolew te! Sala um min Aisak beem muluwel dow ite kuw kukalem angin kelokoliw kasike kame, kom sun waneng buum kangsu weng beelo gelewa!
12 Mas Deus disse a Abraão: — Não fique incomodado por causa do menino e por causa da escrava. Faça tudo o que Sara disser, porque por meio de Isaque será chamada a sua descendência.
13 Kate ku kilele kilila! Weng afak waneng buum min bakati muluwel dow banso fukalaloke te. Nimtew angom? Akati kukalem min kasike.”, dangse kale.
13 Mas também do filho da escrava farei uma grande nação, porque ele é seu descendente.
14 Dangei, iti kutim danse ding dim bakate, Abalakam e wanin so, ok sen so, um aul beso kuluko, Kagal ulo king takas keumeko, yat ilo yemdase kale. Yemdalei, afam waneng yat uneko, Belseba aneng kawtiw banim so, ais banim tiow aneng kalo uneko, akokow aneng kalo teifulusiliw kale.
14 Na manhã seguinte, Abraão levantou-se de madrugada, pegou pão e um odre de água, pôs tudo sobre as costas de Agar, deu-lhe o menino e a despediu. Ela saiu, andando sem rumo pelo deserto de Berseba.
15 Teifulubomeliwi, im de telsiliw ok be banimse ding dim bakate, u min beelo ais mit koleweko,
15 Quando acabou a água que havia no odre, Agar colocou o menino debaixo de um dos arbustos.
16 uneko, gan awet ka kel teineko, ibolow tiaktiak kesomi, bokolomelu: “Min beem kuanoke be ne nam atemi te.”, angeko, ka teinsu kale. Teinsu kate, um min be amemin kuw amebomi, alse kale.
16 E, afastando-se, foi sentar-se em frente, à distância de um tiro de arco, porque dizia: — Assim, não verei o menino morrer. E, sentando-se em frente dele, levantou a voz e chorou.
17 Keko beli, Sunbin-Got e aul beem amemin be kilisomi, akalem dabalakamin finik mak dabalalei, e abiil elote Kagal ulo weng mak bokoumomele: “Kagal kutaka! Ku nimtew angom ete amebelew a? Ku kanelom finganemokolew te! Sunbin-Got e aul beelo atemeko, em amemin be kilile
17 Deus, porém, ouviu a voz do menino. E, do céu, o Anjo de Deus chamou Agar e lhe disse: — O que é que você tem, Agar? Não tenha medo, porque Deus ouviu a voz do menino, aí onde ele está.
18 kasike, ku kame kalaing kuw keko, mola! Moko, min elo teing so daok kelewko, mumul dala! Nimtew angom? Em muluwel dow ilo banso banso keyemoki kasike.”, wangse kale.
18 Ponha-se em pé, levante o menino e segure-o pela mão, porque eu farei dele um grande povo.
19 Wangei, Sunbin-Got e Kagal um kiin bamtak keumei, u fein atemute: “Kawin tem ok mak be kai!”, angesomelui, u ok sen kuluko, dulusomi, wenei, u min elo demensu kale.
19 Então Deus lhe abriu os olhos, e ela viu um poço de água. E, indo até o poço, encheu o odre de água, e deu de beber ao menino.
20 — ausente —
20 Deus estava com o menino, que cresceu, morou no deserto e se tornou flecheiro.
21 — ausente —
21 Ele morava no deserto de Parã, e a mãe dele o casou com uma mulher da terra do Egito.
22 Beli, beem ding dim be, kunum mak em wiin e Bikol bise kale. E Abimelek em wonuk so kunum im kak kunum kese kale. Kunum beso, Abimelek so, aso i teleko, Abalakam elo bokolewomeliw: “Aso nu atemuwete: Nomin eisneng mak ku kelew tewe, Sunbin-Got e kulo dokokemkabe
22 Por esse tempo, Abimeleque e Ficol, comandante do seu exército, disseram a Abraão: — Deus está com você em tudo o que você faz.
23 kasike kame, Sunbin-Got em kiin dim e weng fawtuk ayem mak nulo bokoyema! Weng be kanekote: Diwkuw diwkuw, ku nuso, nukalem muluwel dow iso, alik alik nulo nam funum funum keyemew te. Ne kulo ken ati kukuw kuw kukukemsi kasike kame, ku nakalem atew kelomi, aneng kaleem kasel alik alik nukalem akati ken kukuw kuw kukuyemolewka!”, dangsiliw kale.
23 Portanto, aqui neste lugar, jure por Deus que você não enganará a mim, nem a meu filho, nem a meu neto, e que tratará a mim e a terra em que você tem morado com a mesma bondade com que eu tratei você.
24 Dangiwi, Abalakam e aso ilo yan weng bokoyemomele: “Kenka! Fawtuk weng ayem be kaneloki te!”, yangse kale.
24 Abraão respondeu: — Eu juro.
25 Yangeko, iti weng makso Abimelek elo bokolewomele: “Kom weng afak kunum i teleko, nuso gansomi, nakalem ok miktem yakut keko, kulusiliw te.”, dangse kale.
25 Mas Abraão repreendeu Abimeleque por causa de um poço de água que os servos deste haviam tomado à força.
26 Dangei, Abimelek e yan weng bokolewomele: “Ne naknok! Kame emisik ding kelei, ne kanese eisneng be kilili te.” dangse kale.
26 Abimeleque disse: — Não sei quem fez isso. Além do mais, você nunca me falou nada e eu não tinha ouvido nada a respeito, a não ser hoje.
27 Dangei, Abalakam e siwsiw so, meme so, bulmakao so, kuluko, Abimelek elo dulewei, aso i kitakamin weng mak dukusiliw kale.
27 Então Abraão pegou ovelhas e bois e os deu a Abimeleque. E os dois fizeram uma aliança.
28 Dukusomeliwi, Abalakam e siwsiw yanggus men ben kel amen amen keko, dukuse kasike,
28 Abraão pôs à parte sete cordeiras do rebanho.
29 Abimelek e elo dakalalomele: “Nimtew angom ete ku kanelew a?”, dangse kale.
29 Abimeleque perguntou a Abraão: — Que significam as sete cordeiras que você pôs à parte?
30 Dangei, Abalakam e yan weng bokolewomele: “Mali kawtiw i kulo dukembi ben kel siwsiw be atemeko, kilele kal keliwete: Nete kuw kawin tem dikeko, ok miktem be fitew dasi te.”, dangesomi, siwsiw ben kel beelo dulewei, fein, Abimelek e ilo kuluse kale.
30 Abraão respondeu: — Você receberá das minhas mãos as sete cordeiras, para que me sirvam de testemunho de que eu cavei este poço.
31 Kuluse kasike, abiw ka em wiin e “Belseba” dangsiliw kale. Nimtew angom? Aneng ka e, aso i ikalem dukusiliw kitakamin weng beem fawtuw ayem weng bokolew bokolew kesiliw kasike.
31 Por isso aquele lugar foi chamado de Berseba, porque ali os dois fizeram um juramento.
32 Keko beli, Abimelek so, akalem wonuk so kunum im kak kunum Bikol so, aso i iti ikalem Filistia aneng fian elo unsiliw kale.
32 Assim, fizeram aliança em Berseba. Depois Abimeleque e Ficol, comandante do seu exército, voltaram para as terras dos filisteus.
33 Uniwi, Abalakam e Belseba abiw kel ais sel mak kaiko, Yawe Elolam em wiin fian dolewse kale.
33 Abraão plantou uma tamargueira em Berseba e invocou ali o nome do Senhor , o Deus Eterno.
34 Beli, tiak ding kelei, Abalakam e kokow kunum keko, Filistia aneng fian ka kel teinse kale.
34 E por muito tempo Abraão morou na terra dos filisteus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.