Gênesis 14

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 — ausente —
1 Naquele tempo Anrafel, rei de Sinar, Arioque, rei de Elasar, Quedorlaomer, rei de Elão, e Tidal, rei de Goim,
2 — ausente —
2 fizeram guerra contra Bera, rei de Sodoma, contra Birsa, rei de Gomorra, contra Sinabe, rei de Admá, contra Semeber, rei de Zeboim, e contra o rei de Bela, também chamada de Zoar.
3 Keko beli, Sidim aneng memget ka kel e, ketketeben kamok alik bi bonggusomi, teingabi kel kamok bikati bonggusomi, alik i ow kalat kesomeliwi, ganomin memen kesiliw kale.
3 Todos estes se ajuntaram no vale de Sidim, onde fica o mar Salgado.
4 Sua e, kalun kel itol kelei, kamok banban mak Kedolamoel em afak kesomi, on kisol yan dulewsiliw kale. Kate kame, kiin kel em itol kese ding dim bakate, i elo on kisol dulomin yan kolewsiliw kale.
4 Durante doze anos serviram Quedorlaomer, porém no décimo terceiro eles se rebelaram.
5 Kolewsomeliwi, mutum kel itol be, Kedolamoel so akalem akunum kamok iso teleko, mali kamokim biilo yen kuiaw banim keyemsiliw kale. Kuiaw banim keyemsiliw kawtiw biim wiin e kanekote: Mak e Elefaim angin ite te. I angin biilo Astelot-Kelnaim abiw mutuk kel kuiaw banim keyemsiliw kale. Mak e Sus angin ite te. I angin biilo Kam abiw mutuk kel kuiaw banim kesiliw kale. Iti mak e Emim angin ite te. I angin biilo bit aneng, Kiliataim abiw mewso kel kuiaw banim keyemsiliw kale.
5 No décimo quarto ano, veio Quedorlaomer e os reis que estavam com ele e derrotaram os refains em Asterote-Carnaim, e os zuzins em Hã, e os emins em Savé-Quiriataim,
6 Mak e, Kol angin ite te. I angin biilo Sial amgu beem dim kel kuiaw banim keyemsomi, ilo yenbakalasomi, uneko, abiw mutuk fian em wiin e Elfalan, kawtiw banim dim mewso kalo keyemsiliw kale.
6 e os horeus no seu monte Seir, até El-Parã, que está junto ao deserto.
7 Keyemsomi, famdes teleko, Enmisfat (em wiin mak e Kades) abiw mutuk fian elo unesomi, Amalek angin im aneng so, Amol angin Kasason Tamal abiw mutuk fian teinsiliw kawtiw biilo alik alik kuiaw banim keyemsiliw kale.
7 De volta passaram em En-Mispate, que é Cades, e conquistaram toda a terra dos amalequitas e dos amorreus, que moravam em Hazazom-Tamar.
8 Keko beli, teingabi kel abiw mutuk fian Sodom so, Gomola so, Atma so, Seboim so, Bela so (Bela beem kamok em wiin e Saol te), abiw mutuk fian biim kamokim alik alik i teleko, Sidim memget kel ow kalat kesomi, maka iso ganomin memen kesiliw kale.
8 Então saíram os reis de Sodoma, de Gomorra, de Admá, de Zeboim e de Bela, que é Zoar, e se prepararam para a batalha contra eles no vale de Sidim,
9 Kesiliw kasike, teingabi kel abiw abiw biim kamokim bi, ketket teben abiw biim kamok biso, “Ganum!”, angomi, memen kesiliw kale. Teingabi kel abiw biim kamok biim wiin e kanekote: Mak e Elam aneng em kamok Kedolamoel te. Mak e Goim abiw mutuk fian em kamok Tidal te. Mak e Babilonya abiw mutuk fian em kamok Amalafel te. kelei, fefe e, Elasal abiw mutuk fian em kamok Aliok ete te.
9 contra Quedorlaomer, rei de Elão, contra Tidal, rei de Goim, contra Anrafel, rei de Sinar, contra Arioque, rei de Elasar. Eram quatro reis contra cinco.
10 Keko beli, alik alik bi ganesomeliwi, abiw mutuk fian alew Sodom so Gomola so biim kamok i beit kesomi, im kitil e dang banim kesiliw kale. Kesiliw kasike, i fon unesomeliwi, mali mak i Sidim memget kalo unesomi, aneng ka beem kawin fukilit diwgulot tem tem mit mit unesomi, mali mak Suda aneng fian em amgu mit elo fon unsiliw kale.
10 Ora, o vale de Sidim estava cheio de poços de betume. Os reis de Sodoma e de Gomorra fugiram. Alguns caíram nesses poços, e os restantes fugiram para um monte.
11 Keko beli, ketket teben kamok bi Sodom abiw mutuk fian so, Gomola abiw mutuk fian so, kalo unesomi, abiw mutuk fian biim on kisol so, wanin so, alik alik beelo dakulu kuluko, unsiliw kale.
11 Os reis vitoriosos pegaram todos os bens de Sodoma e de Gomorra e todo o seu mantimento e se foram.
12 Unsomeliwi, i Sodom abiw mutuk fian beem mit mewso alenale kunum Olot beso, akalem mesesem mesesem eisneng so, alik alik kuluko, Sodom abiw mutuk fian kolewko, de unsiliw kale. Olot be Abalam em ning em min ete te.
12 Apossaram-se também de Ló, sobrinho de Abrão, que morava em Sodoma, e dos seus bens; e partiram.
13 Beli, maka am fon unse kunum mak Abalam em fukun uneko, elo gansiliw sang be bokolewse kale. Bokolewse ding dim be, Abalam e Amol angin kunum em wiin e Mamele akalem ais tem kuw ninit angse dim be teinse kale. Mamele e Eskol so Anel so aso im awkunum te. Kunum alemsal bi Abalam em ken kunum alenaliw kale.
13 Porém um homem que conseguiu escapar veio e contou tudo a Abrão, o hebreu. Este morava junto dos carvalhais de Manre, o amorreu, irmão de Escol e de Aner, os quais eram aliados de Abrão.
14 Keko beli, Abalam e fon talse kunum beem weng kal kililomete: “Maka i akalem ning em min Olot so, akalem muluwel so, alik alik ilo yemde unbiliw kai!”, dangse weng be kilisomi, akalem 318 anggiw koyemse kunum ilo gaayemse kale. Kunum biim auk alew kusel i Abalam em weng afak kunum waneng kesomi, muluwel biilo kaisiliw kale. Kunum bi kitil kesomi, on balam wonuk so kunum kebomeliwi, maka biilo yenggelew unsomi, Dan abiw mutuk fian elo unsilw kale.
14 Quando Abrão soube que o seu sobrinho estava preso, fez sair trezentos e dezoito homens dos mais capazes, nascidos em sua casa, e perseguiu os inimigos até Dã.
15 Ka telesomeliwi, mililiw tem kese ding kabalak e, Abalam e akalem wonuk so kunum biso maka biilo ow falal keyemsomi, iso ganeko, maka ilo kuiaw banim keyemsiliw kale. Keyemiwi, ketket teben kamok biim angin bi fon uniwi, i ilo yenggelew yenggelew uneko, Damaskus abiw mutuk fian teleko, abiw beelo bakileweko, Koba abiw mutuk fian mewso kalo unsiliw kale.
15 E, de noite, Abrão dividiu os seus homens em grupos, derrotou os inimigos e os perseguiu até Hobá, que fica ao norte de Damasco.
16 Uniwi, Abalam e iti teleko, teingabi kel kamok im mesesem mesesem so, aul waneng so, em ning em min Olot so, akalem mesesem mesesem eisneng so, alik alik eisneng be iti yemde talse kale.
16 Trouxe de novo todos os bens, e também o seu sobrinho Ló, os bens dele, e ainda as mulheres, e o povo.
17 Abalam em Kedolamoel so, akalem ken kunum kamok iso, alik alik ilo kuiaw banim keyemeko, iti talse ding kabalak e, Melkisedek Sodom abiw mutuk fian em kamok e Sawe memget elo Abalam em fukun talse kale. Sawe beem wiin mak e “Kamok im Memget” te.
17 Quando Abrão regressava, depois de derrotar Quedorlaomer e os reis que estavam com ele, o rei de Sodoma foi ao encontro dele no vale de Savé, que é o vale do Rei.
18 Beli, Melkisedek be katiw alakabe Sunbin-Got em am yol em kunum ayem kese kale. E belet wanin so, wain ok so, de teleko, Abalam em fukun talse kale.
18 E Melquisedeque, rei de Salém, trouxe pão e vinho. Ele era sacerdote do Deus Altíssimo.
19 Teleko, Abalam elo bamki so weng mak duleweko, bokolewomele: “Katiw alakabe abiil so kawin so talfut kilkese Sunbin-Got be kulo bamki so kekemboke te!
19 Ele abençoou Abrão e disse: “Abrão seja abençoado pelo Deus Altíssimo, que criou os céus e a terra.
20 Feinka! Katiw alakabe Sunbin-Got be kulo dokokemse kasike, ku kukalem maka ilo kuiaw banim keyemselew te. Em wiin fian doluma!”, dangse kale. Dangei, Abalam e akalem mesesem mesesem eisneng alik alik be anung anung keleweko, anung king kel kelewsomi, anung makmak beelo Melkisedek elo sak kuw dulewse kale.
20 E bendito seja o Deus Altíssimo, que entregou os adversários de você nas suas mãos.” E Abrão deu a Melquisedeque o dízimo de tudo.
21 Keko beli, Sodom abiw mutuk fian beem kamok e Abalam elo bokolewomele: “Kuluselew mesesem mesesem eisneng alik alik be kukalem kuw kate, yemde telselew kunum waneng biilo koyemew kano, i nakalem mit tololiwka!”, dangse kale.
21 Então o rei de Sodoma disse a Abrão: — Dê-me as pessoas e fique com os bens para você.
22 Dangsomelei, Abalam e Sodom abiw fian em kamok beelo yan weng be bokolewomele: “Katiw alakabe, kawin so abiil so alik alik be dukuse Yawe Sunbin-Got beem kiin dim e ayem fawtuk weng mak fein bokokemite:
22 Mas Abrão lhe respondeu: — Juro pelo
23 Ne kom mesesem mesesem eisneng gel so mak nam kulu kemi te. Mesik esik ku bokonemomelew: ‘Nete kuw Abalam elo on kisol so kunum keli te!’, nangokolew sako!
23 que nada tomarei de tudo o que é seu, nem um fio, nem uma correia de sandália, para que você não diga: “Fui eu que enriqueci Abrão.”
24 Feinka! Mesesem eisneng gel mak atin kuw nam kuli te. Kate, nakalem ganbiliw kunum biim wanin eisneng wansiliw eisneng so, nakalem nakunum alemsal Anel so, Eskol so, Mamele so, alemsal biim yan atew anung beso, bete kuw kulokoluw te.”, dangse kale.
24 Nada quero para mim, a não ser o que os rapazes comeram e a parte que toca a Aner, Escol e Manre, os homens que foram comigo; que estes fiquem com a parte deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.