Atos 9
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Beli, kaem ding dim bakate, Sol e Kamok Fian em gelewkabiliw kunum waneng ilo ibolow kaisuw fian keyemsomi, “Ilo yenii, i kuan kemaliw te!”, angeko, Sunbin-Got em yol em kunum ayem sel beem mit mewso uneko,
1 Saulo, respirando ainda ameaças e morte contra os discípulos do Senhor, dirigiu-se ao sumo sacerdote
2 bokolewomele: “Ku fut mak boko, nemena! Kanelew tewe, ne Damaskus abiw mutuk fian kalo uneko, ka biliw Suda kawtiw num kak kunum biilo duyemoki te. Duyemii, i nelo dokonemiwi, ne Yesus em deiw gelewkabiliw kawtiw ilo sok am tem da koyemsomi, ilo Selusalem abiw mutuk fian kalo yemde toloki te.”, dangse kale.
2 e lhe pediu cartas para as sinagogas de Damasco, a fim de que, caso achasse alguns que eram do Caminho, tanto homens como mulheres, os levasse presos para Jerusalém.
3 Kaneko beli, em Damaskus abiw mutuk fian kalo uneko, abiw mutuk fian mit mewso talse ding dim bakate, fongate akate abiil tikin kawtem elote ailbin inkalso mak teleko, Sol em dim filik falak falal kolewei,
3 Enquanto seguia pelo caminho, ao aproximar-se de Damasco, subitamente uma luz do céu brilhou ao seu redor.
4 e fom miteko, weng mak kililete: “Sol kutaka! Ku nimtew angom ete nelo nenkabelew e?”, dangse kale.
4 Ele caiu por terra e ouviu uma voz que lhe dizia:
5 Dangei, Sol e yan weng bokolewomele: “Kamok kutaka! Ku kante ye?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Nesik nenkabelew Yesus nete te!
5 Ele perguntou: — Senhor, quem é você? E a resposta foi:
6 Kame, ku abiw mutuk fian kalo unolewka! Uneko, kalo unew kano, kom dulum elo kanekemoki eisneng be bokokemoki te!”, dangse kale.
6 Mas levante-se e entre na cidade, onde lhe dirão o que você deve fazer.
7 Dangei, Sol eso unbiliw kawtiw bi weng be kilisiliw kate, bakabe kunum mak ateminba kesiliw kasike, i yol angiwi, walwal kuw kilikili keyemei, i weng mak bokolinba kis kesiliw kale.
7 Os homens que viajavam com Saulo pararam emudecidos, ouvindo a voz, mas não vendo ninguém.
8 Keko beli, Sol e baba teinse kate, em kiin e golinba keko, kiin milil kuw kelewse kasike, i elo Damaskus abiw mutuk fian kalo debele unsiliw kale.
8 Então Saulo se levantou do chão e, abrindo os olhos, nada podia ver. E, guiando-o pela mão, levaram-no para Damasco.
9 Debele uniwi, em kiin e golinba kelei, yemamas kel ding alei, e wanin so, ok so waninba kese kale.
9 Esteve três dias sem ver, durante os quais nada comeu, nem bebeu.
10 Kaem ding dim bakate, Damaskus abiw mutuk fian ka kel, Yesus elo gelewkabe kunum mak em wiin e Ananayas alenale kale. Ka belei, Kamok Fian e elo takak atew mak falak dangeko, bokolewomele: “Ananayas kutaka!”, dangei, e kiliko, yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne kale kel bi te!”, dangse kale.
10 Havia em Damasco um discípulo chamado Ananias. O Senhor lhe apareceu numa visão e disse: Ao que ele respondeu: — Eis-me aqui, Senhor!
11 Dangei, Kamok Fian e elo bokolewomele: “Ku uneko, deiw mak em wiin e “Kiol Kuw Deiw”, dangsiliw deiw kalo uneko, Sudas em am kalo unolewka! Uneko, atemete: Talsus abiw mutuk fian kunum Sol ka belei, neso weng bakabelei, atemokolew te.
11 Então o Senhor lhe disse:
12 Em dulum elo akal takak atew mak falak dangei, e atemete: Ananayas kunum mak em mit mewso teleko, em teing e akalem dim dukulei, e iti kiin golew kebelei, ateme te.”, dangse kale.
12 e, numa visão, viu entrar um homem, chamado Ananias, e impor-lhe as mãos, para que recuperasse a vista.
13 Dangei, Ananayas e yan weng mak bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kunum be Selusalem abiw mutuk fian ka biliw galmoselew kunum waneng banban ilo wa kukuw kuw kukuyemkabe kunum kelei, nangiwi, ne kilisi te.
13 Ananias, porém, respondeu: — Senhor, de muitos tenho ouvido a respeito desse homem, quanto mal tem feito aos teus santos em Jerusalém.
14 Kom am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik i fut mak boko, kunum beelo dulewsiliw kasike, e kame ki keko, kom wiin daokabiliw kunum waneng ilo sok am tem yemda koyemoke te.”, dangse kale.
14 E aqui em Damasco ele tem autorização dos principais sacerdotes para prender todos os que invocam o teu nome.
15 Dangse kate, Kamok Fian e bokolewomele: “Ku una! Kunum be nem wiin so amkoko, kolewii, e nakalem weng afak kunum keboke te. E uneko, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw so, mali kawtiw im emisik kamok fian iso, Isalael kawtiw biso, alik alik ilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de unemomeka!
15 Mas o Senhor disse a Ananias:
16 Kaneko beli, e atemete: Em nelo ‘Fein!’, nangakabe beem mongom ete e ilum sakik fian mak kulusomi, atemoke te.”, dangse kale.
16 Pois eu mesmo vou mostrar a ele quanto deve sofrer pelo meu nome.
17 Dangei, e Sol em alakabe am kalo uneko, akalem teing em dim auleko, bokolewomele: “Nakunum Sol kutaka! Kamok Fian e nelo katebam nemdase te. Sua kel, kom deiwkim dim kel tele tele kelewselew ding dim bakate, Kamok Fian Yesus e kom dim fitewse te. Kame, e nelo kom fukun mit mewso namda kembe kasike kame, kom kiin iti golew kano, Sunbin-Finik e kom mutuk be wenoka!”, dangse kale.
17 Então Ananias foi e, entrando na casa, impôs as mãos sobre Saulo, dizendo: — Saulo, irmão, o Senhor Jesus, que apareceu a você no caminho para cá, me enviou para que você volte a ver e fique cheio do Espírito Santo.
18 Dangei, fongate akate Sol em kiin milil kelewbe amsang atew eisneng be kuminei, e iti kilele kiin golsomi, molei, Ananayas e elo ok da kolewei,
18 Imediatamente caíram dos olhos de Saulo umas coisas parecidas com escamas, e ele voltou a ver. A seguir, levantou-se e foi batizado.
19 e iti wanin waneneko, kitil kuluse kale.
19 E, depois de comer, sentiu-se fortalecido. Saulo permaneceu alguns dias com os discípulos em Damasco.
20 Bomelei, e fongate akate uneko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kawtem elo weng bakayem uneko, ilo bokoyemomele: “Yesus e fein Sunbin-Got em Min te!”, yangse kale.
20 E logo, nas sinagogas, proclamava Jesus, afirmando que ele é o Filho de Deus.
21 Yangei, Sol em weng kilisiliw kawtiw i yol angeko, bokolomeliw: “Ei, yutaka! Kunum be kante ye? Sua esik kunum kale Selusalem abiw mutuk fian ka kel Yesus elo “Fein!”, dangakabiliw kawtiw ilo yemele kunum ete sako? Kunum esik kale kel teleko, Yesus em angin ilo Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, alik alik im mit mewso yemde unomin ibolow keyemse kunum ete sako?”, ange ange kesiliw kale.
21 Todos os que ouviam Saulo estavam atônitos e diziam: — Não é este o que exterminava em Jerusalém os que invocam o nome de Jesus e veio para cá precisamente para prender e levá-los aos principais sacerdotes?
22 Kesiliw kate, Sol em weng e fil atul nam keko, Damaskus abiw mutuk fian ka biliw Suda kasel ilo kilele kukuyemomele: “Yesus e num Mesaya te!”, dangei, i kiliko, ki keko, elo yan weng mak bokolewinba kesiliw kale.
22 Saulo, porém, mais e mais se fortalecia e confundia os judeus que moravam em Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Beli, tiak ding mak kelei, mali Suda kawtiw mak i weng kitokoko, memen keko, “Sol elo aluwi, e kuanoka!”, ange ange kesiliw kale.
23 Decorridos muitos dias, os judeus resolveram matar Saulo,
24 Kesomeliwi, taw banim, mililiw banim, i diwkuw diwkuw abiw mutuk fian beem abisom fian ka kel moko, elo alomin beem dulum elo mo yak yak kesiliw kale. Kaneseiliw kate, mali kawtiw mak i Sol elo im kanekabiliw beem dulum elo weng kal mak dulewsiliw kale.
24 mas ele ficou sabendo do plano deles. Dia e noite guardavam também os portões da cidade, para o matar.
25 Dulewsiliw kasike, kutiliw ding mak kabalak e, mali Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i Sol elo men dako, sok so giko, tum wati kitil nam beelo mitsiliw kale. Mitiwi, e abiw mutuk fian be koleweko,
25 Mas os discípulos de Saulo tomaram-no de noite e, colocando-o num cesto, desceram-no pela muralha.
26 Selusalem abiw mutuk fian kalo unse kale.
26 Quando chegou a Jerusalém, Saulo procurou juntar-se aos discípulos de Jesus. Porém todos tinham medo dele, não acreditando que ele fosse discípulo.
27 Kanesiliw kate, Balnabas e Sol elo kalan kunum im mit debele uneko, ilo Sol em kanese sang be bokoyemomele: “Em Damaskus unse ding dim bakate, Sol e Kamok Fian atemei, e elo weng mak bokolewse te. Bokolewei, e kalaing kuw kebomi, Damaskus abiw mutuk fian ka kel Yesus em wiin dim e Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bakayemale te.”, yangse kale.
27 Mas Barnabé, tomando-o consigo, levou-o aos apóstolos. Contou-lhes como Saulo tinha visto o Senhor no caminho, e que o Senhor tinha falado com ele. Também contou como, em Damasco, Saulo tinha pregado ousadamente em nome de Jesus.
28 Kaem ding dim elote, Sol e Selusalem abiw mutuk fian ka biliw fein ibolow so kunum waneng iso bongguko, finganinba keko, kalaing kuw kesomi, Kamok Fian Yesus em sang be Selusalem abiw mutuk fian em kasel ilo bakayemale kale.
28 E Saulo ficou com eles em Jerusalém, entrando e saindo, pregando ousadamente em nome do Senhor.
29 Em bakayemse ding dim bakate, e Gilik weng sin bakabiliw Isalael kawtiw iso weng on ganbelei, i kaisuw keleweko, elo alomin deiw fensiliw kale.
29 Falava e discutia com os helenistas, mas eles procuravam matá-lo.
30 Alomin deiw fensiliw kate, mali Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng mak i biim kitokosiliw weng be kilisiliw kasike, i Sol so makuw Sisalia abiw mutuk fian elo uniw kano, elo Talsus abiw mutuk fian kalo dabala unsiliw kale.
30 Quando isto chegou ao conhecimento dos irmãos, levaram Saulo até Cesareia e dali o enviaram para Tarso.
31 Beli, Sudia aneng fian so, Galili aneng fian so, Samalia aneng fian so, aneng aneng ka biliw Yesus em “Fein!”, dangbiliw kunum waneng alik alik i sakik banimeko, nanbow kuw teinsiliw kale. Teinsomeliwi, i diwkuw diwkuw Kamok Fian em wiin daolewin kukuw gelewsomeliwi, Sunbin-Finik e ilo menew ibolow duyemeko, im fein ibolow elo kitil fian keyemse kale.
31 Assim, a igreja tinha paz por toda a Judeia, Galileia e Samaria, edificando-se e caminhando no temor do Senhor; e, no consolo do Espírito Santo, crescia em número.
32 Beli, Fita em aneng aneng angom be kakamele ding dim bakate, e Ilida abiw mutuk ka bomi, Yesus akalem wiin so galmose kunum waneng im dim unse kale.
32 Passando Pedro por toda parte, foi também visitar os santos que moravam em Lida.
33 Uneko, abiw mutuk ka e, yout nam kebelei, duan kel itole kelei, sak akalbin kuw akalse kunum mak belei, atemse kale. Kunum beem wiin e Ainias ete kale.
33 Encontrou ali certo homem, chamado Eneias, que havia oito anos jazia de cama, pois era paralítico.
34 Keko belo, Fita em kunum beelo atemse ding dim bakate, e elo bokolewomele: “Ainias kutaka! Yesus Kulais e ken kekeme te! Kame moko, kukalem abin kilela!”, dangse kale. Dangei, e fein kiliko, fongate akate fokfok yan kitil kuw mose kale.
34 Pedro lhe disse: — Eneias, Jesus Cristo cura você! Levante-se e arrume a sua cama. Ele imediatamente se levantou.
35 Keko beli, Ilida abiw mutuk beem kasel so, Salon bamda aneng kasel iso, alik alik i Ainias em kanele sang be atemeko, Kamok Fian Yesus elo “Fein!”, dangeko, elo gelewkabiliw kunum waneng kesiliw kale.
35 Todos os habitantes de Lida e da região de Sarom viram Eneias e se converteram ao Senhor.
36 Kaem ding dim bakate, Soba abiw mutuk fian ka kel, Yesus elo gelewkabu waneng mak alenalu kale. Um wiin mak e Tabita ute kale. Gilik im weng sin e um wiin e Dokas angsiliw kale. U diwkuw diwkuw mali kawtiw ilo kukuw ken kuw keyembomi, em banim biliw kawtiw ilo dakayemalu kale.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita, nome este que, traduzido, é Dorcas. Ela era notável pelas boas obras e esmolas que fazia.
37 Keko beli, kaem ding dim bakate, u wakamin fian mak kuluko, kuansu kale. Kuanui, mali kawtiw mak i teleko, fom wamkulomin mesesem mesesem eisneng alik alik be memen keumeko, um fom be ukalem bisu am ka kel kawtem kel abin dim kel dukusiliw kale.
37 Aconteceu que, naqueles dias, ela adoeceu e veio a morrer. Depois de a lavarem, puseram o corpo num quarto do andar superior.
38 Dukusiliw ding dim bakate, mali Yesus em gelewkabiliw kunum waneng mak kililiwete: “Fita e num abiw mutuk mewso alakabe Soba abiw mutuk ka kel be kai!”, angiwi, i kilisiliw kasike, i kunum alew mak yamdaliwi, i uneko, Fita elo bokolewomeliw: “Fongate akate ku nuso makuw Soba abiw mutuk fian kalo unolewka!”, dangsiliw kale.
38 Como Lida ficava perto de Jope, os discípulos, ouvindo que Pedro estava ali, enviaram-lhe dois homens com o seguinte pedido: — Não se demore em vir até nós.
39 Dangiwi, Fita e iso makuw uneko, Ilida abiw mutuk kalo teleko, um boktak am kawtem atemete: Waneng kalun banban mak teleko, amemin fian kebiliwi, yetemse kale. Em yetemse ding dim bakate, waneng kalun bi Fita elo Dokas um beneko, ilo duyemsu ilim banban be kukulewsiliw kale.
39 Pedro se aprontou e foi com eles. Quando chegou lá, eles o levaram ao quarto do andar superior. Todas as viúvas o cercaram, chorando e mostrando-lhe túnicas e vestidos que Dorcas tinha feito enquanto estava com elas.
40 Keko beli, Fita e waneng biilo bokoyemomele: “Alik alik yu kut elo unina!”, yangse kale. Yangei, im kut elo unsiliw ding dim bakate, e katin bukbuk angeko, Sunbin-Got eso weng mak bokolewse kale. Bokoleweko, Tabita um fom buulo bokoumomele: “Tabita, ku baba teina!”, wangei, u fein, kiin golak angeko, Fita elo atemeko, baba teinsu kale.
40 Mas Pedro mandou que todos saíssem, ajoelhou-se e orou; depois, voltando-se para o corpo, disse: — Tabita, levante-se! Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Teinui, Fita e um teing bing keumeko, atin kuw mo koumse kale.
41 Ele, dando-lhe a mão, ajudou-a a ficar em pé; e, chamando os santos, especialmente as viúvas, apresentou-a viva.
42 Keko beli, Soba abiw mutuk kasel alik alik i Fita em kanese sang be kal kesiliw kasike, mali kunum waneng banso mak Kamok Fian Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
42 Isto se tornou conhecido em toda a cidade de Jope, e muitos creram no Senhor.
43 Fita em Soba abiw mutuk fian bise ding dim bakate, e Saimon em am ka kel bise kale. Saimon e samal kal guluko, memen keko, mali kawtiw ilo wenkabe kunum ete kale.
43 Pedro ficou em Jope muitos dias, na casa de um curtidor chamado Simão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.