Atos 9
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, kaem ding dim bakate, Sol e Kamok Fian em gelewkabiliw kunum waneng ilo ibolow kaisuw fian keyemsomi, “Ilo yenii, i kuan kemaliw te!”, angeko, Sunbin-Got em yol em kunum ayem sel beem mit mewso uneko,
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 bokolewomele: “Ku fut mak boko, nemena! Kanelew tewe, ne Damaskus abiw mutuk fian kalo uneko, ka biliw Suda kawtiw num kak kunum biilo duyemoki te. Duyemii, i nelo dokonemiwi, ne Yesus em deiw gelewkabiliw kawtiw ilo sok am tem da koyemsomi, ilo Selusalem abiw mutuk fian kalo yemde toloki te.”, dangse kale.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Kaneko beli, em Damaskus abiw mutuk fian kalo uneko, abiw mutuk fian mit mewso talse ding dim bakate, fongate akate abiil tikin kawtem elote ailbin inkalso mak teleko, Sol em dim filik falak falal kolewei,
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 e fom miteko, weng mak kililete: “Sol kutaka! Ku nimtew angom ete nelo nenkabelew e?”, dangse kale.
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Dangei, Sol e yan weng bokolewomele: “Kamok kutaka! Ku kante ye?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Nesik nenkabelew Yesus nete te!
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Kame, ku abiw mutuk fian kalo unolewka! Uneko, kalo unew kano, kom dulum elo kanekemoki eisneng be bokokemoki te!”, dangse kale.
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Dangei, Sol eso unbiliw kawtiw bi weng be kilisiliw kate, bakabe kunum mak ateminba kesiliw kasike, i yol angiwi, walwal kuw kilikili keyemei, i weng mak bokolinba kis kesiliw kale.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Keko beli, Sol e baba teinse kate, em kiin e golinba keko, kiin milil kuw kelewse kasike, i elo Damaskus abiw mutuk fian kalo debele unsiliw kale.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Debele uniwi, em kiin e golinba kelei, yemamas kel ding alei, e wanin so, ok so waninba kese kale.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Kaem ding dim bakate, Damaskus abiw mutuk fian ka kel, Yesus elo gelewkabe kunum mak em wiin e Ananayas alenale kale. Ka belei, Kamok Fian e elo takak atew mak falak dangeko, bokolewomele: “Ananayas kutaka!”, dangei, e kiliko, yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Ne kale kel bi te!”, dangse kale.
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Dangei, Kamok Fian e elo bokolewomele: “Ku uneko, deiw mak em wiin e “Kiol Kuw Deiw”, dangsiliw deiw kalo uneko, Sudas em am kalo unolewka! Uneko, atemete: Talsus abiw mutuk fian kunum Sol ka belei, neso weng bakabelei, atemokolew te.
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Em dulum elo akal takak atew mak falak dangei, e atemete: Ananayas kunum mak em mit mewso teleko, em teing e akalem dim dukulei, e iti kiin golew kebelei, ateme te.”, dangse kale.
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Dangei, Ananayas e yan weng mak bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kunum be Selusalem abiw mutuk fian ka biliw galmoselew kunum waneng banban ilo wa kukuw kuw kukuyemkabe kunum kelei, nangiwi, ne kilisi te.
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Kom am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, alik alik i fut mak boko, kunum beelo dulewsiliw kasike, e kame ki keko, kom wiin daokabiliw kunum waneng ilo sok am tem yemda koyemoke te.”, dangse kale.
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Dangse kate, Kamok Fian e bokolewomele: “Ku una! Kunum be nem wiin so amkoko, kolewii, e nakalem weng afak kunum keboke te. E uneko, Isalael kawtiw im ibik biliw kawtiw so, mali kawtiw im emisik kamok fian iso, Isalael kawtiw biso, alik alik ilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de unemomeka!
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Kaneko beli, e atemete: Em nelo ‘Fein!’, nangakabe beem mongom ete e ilum sakik fian mak kulusomi, atemoke te.”, dangse kale.
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Dangei, e Sol em alakabe am kalo uneko, akalem teing em dim auleko, bokolewomele: “Nakunum Sol kutaka! Kamok Fian e nelo katebam nemdase te. Sua kel, kom deiwkim dim kel tele tele kelewselew ding dim bakate, Kamok Fian Yesus e kom dim fitewse te. Kame, e nelo kom fukun mit mewso namda kembe kasike kame, kom kiin iti golew kano, Sunbin-Finik e kom mutuk be wenoka!”, dangse kale.
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Dangei, fongate akate Sol em kiin milil kelewbe amsang atew eisneng be kuminei, e iti kilele kiin golsomi, molei, Ananayas e elo ok da kolewei,
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 e iti wanin waneneko, kitil kuluse kale.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Bomelei, e fongate akate uneko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kawtem elo weng bakayem uneko, ilo bokoyemomele: “Yesus e fein Sunbin-Got em Min te!”, yangse kale.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Yangei, Sol em weng kilisiliw kawtiw i yol angeko, bokolomeliw: “Ei, yutaka! Kunum be kante ye? Sua esik kunum kale Selusalem abiw mutuk fian ka kel Yesus elo “Fein!”, dangakabiliw kawtiw ilo yemele kunum ete sako? Kunum esik kale kel teleko, Yesus em angin ilo Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, em angin iso, alik alik im mit mewso yemde unomin ibolow keyemse kunum ete sako?”, ange ange kesiliw kale.
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Kesiliw kate, Sol em weng e fil atul nam keko, Damaskus abiw mutuk fian ka biliw Suda kasel ilo kilele kukuyemomele: “Yesus e num Mesaya te!”, dangei, i kiliko, ki keko, elo yan weng mak bokolewinba kesiliw kale.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Beli, tiak ding mak kelei, mali Suda kawtiw mak i weng kitokoko, memen keko, “Sol elo aluwi, e kuanoka!”, ange ange kesiliw kale.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Kesomeliwi, taw banim, mililiw banim, i diwkuw diwkuw abiw mutuk fian beem abisom fian ka kel moko, elo alomin beem dulum elo mo yak yak kesiliw kale. Kaneseiliw kate, mali kawtiw mak i Sol elo im kanekabiliw beem dulum elo weng kal mak dulewsiliw kale.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Dulewsiliw kasike, kutiliw ding mak kabalak e, mali Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i Sol elo men dako, sok so giko, tum wati kitil nam beelo mitsiliw kale. Mitiwi, e abiw mutuk fian be koleweko,
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Selusalem abiw mutuk fian kalo unse kale.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Kanesiliw kate, Balnabas e Sol elo kalan kunum im mit debele uneko, ilo Sol em kanese sang be bokoyemomele: “Em Damaskus unse ding dim bakate, Sol e Kamok Fian atemei, e elo weng mak bokolewse te. Bokolewei, e kalaing kuw kebomi, Damaskus abiw mutuk fian ka kel Yesus em wiin dim e Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bakayemale te.”, yangse kale.
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Kaem ding dim elote, Sol e Selusalem abiw mutuk fian ka biliw fein ibolow so kunum waneng iso bongguko, finganinba keko, kalaing kuw kesomi, Kamok Fian Yesus em sang be Selusalem abiw mutuk fian em kasel ilo bakayemale kale.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Em bakayemse ding dim bakate, e Gilik weng sin bakabiliw Isalael kawtiw iso weng on ganbelei, i kaisuw keleweko, elo alomin deiw fensiliw kale.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Alomin deiw fensiliw kate, mali Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng mak i biim kitokosiliw weng be kilisiliw kasike, i Sol so makuw Sisalia abiw mutuk fian elo uniw kano, elo Talsus abiw mutuk fian kalo dabala unsiliw kale.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Beli, Sudia aneng fian so, Galili aneng fian so, Samalia aneng fian so, aneng aneng ka biliw Yesus em “Fein!”, dangbiliw kunum waneng alik alik i sakik banimeko, nanbow kuw teinsiliw kale. Teinsomeliwi, i diwkuw diwkuw Kamok Fian em wiin daolewin kukuw gelewsomeliwi, Sunbin-Finik e ilo menew ibolow duyemeko, im fein ibolow elo kitil fian keyemse kale.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Beli, Fita em aneng aneng angom be kakamele ding dim bakate, e Ilida abiw mutuk ka bomi, Yesus akalem wiin so galmose kunum waneng im dim unse kale.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Uneko, abiw mutuk ka e, yout nam kebelei, duan kel itole kelei, sak akalbin kuw akalse kunum mak belei, atemse kale. Kunum beem wiin e Ainias ete kale.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Keko belo, Fita em kunum beelo atemse ding dim bakate, e elo bokolewomele: “Ainias kutaka! Yesus Kulais e ken kekeme te! Kame moko, kukalem abin kilela!”, dangse kale. Dangei, e fein kiliko, fongate akate fokfok yan kitil kuw mose kale.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Keko beli, Ilida abiw mutuk beem kasel so, Salon bamda aneng kasel iso, alik alik i Ainias em kanele sang be atemeko, Kamok Fian Yesus elo “Fein!”, dangeko, elo gelewkabiliw kunum waneng kesiliw kale.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Kaem ding dim bakate, Soba abiw mutuk fian ka kel, Yesus elo gelewkabu waneng mak alenalu kale. Um wiin mak e Tabita ute kale. Gilik im weng sin e um wiin e Dokas angsiliw kale. U diwkuw diwkuw mali kawtiw ilo kukuw ken kuw keyembomi, em banim biliw kawtiw ilo dakayemalu kale.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Keko beli, kaem ding dim bakate, u wakamin fian mak kuluko, kuansu kale. Kuanui, mali kawtiw mak i teleko, fom wamkulomin mesesem mesesem eisneng alik alik be memen keumeko, um fom be ukalem bisu am ka kel kawtem kel abin dim kel dukusiliw kale.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Dukusiliw ding dim bakate, mali Yesus em gelewkabiliw kunum waneng mak kililiwete: “Fita e num abiw mutuk mewso alakabe Soba abiw mutuk ka kel be kai!”, angiwi, i kilisiliw kasike, i kunum alew mak yamdaliwi, i uneko, Fita elo bokolewomeliw: “Fongate akate ku nuso makuw Soba abiw mutuk fian kalo unolewka!”, dangsiliw kale.
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Dangiwi, Fita e iso makuw uneko, Ilida abiw mutuk kalo teleko, um boktak am kawtem atemete: Waneng kalun banban mak teleko, amemin fian kebiliwi, yetemse kale. Em yetemse ding dim bakate, waneng kalun bi Fita elo Dokas um beneko, ilo duyemsu ilim banban be kukulewsiliw kale.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Keko beli, Fita e waneng biilo bokoyemomele: “Alik alik yu kut elo unina!”, yangse kale. Yangei, im kut elo unsiliw ding dim bakate, e katin bukbuk angeko, Sunbin-Got eso weng mak bokolewse kale. Bokoleweko, Tabita um fom buulo bokoumomele: “Tabita, ku baba teina!”, wangei, u fein, kiin golak angeko, Fita elo atemeko, baba teinsu kale.
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Teinui, Fita e um teing bing keumeko, atin kuw mo koumse kale.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Keko beli, Soba abiw mutuk kasel alik alik i Fita em kanese sang be kal kesiliw kasike, mali kunum waneng banso mak Kamok Fian Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kale.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Fita em Soba abiw mutuk fian bise ding dim bakate, e Saimon em am ka kel bise kale. Saimon e samal kal guluko, memen keko, mali kawtiw ilo wenkabe kunum ete kale.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.