Atos 8

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 — ausente —
1 E Saulo concordou inteiramente com a morte de Estêvão. Uma grande onda de perseguição começou naquele dia e varreu a igreja de Jerusalém. Todos eles, com exceção dos apóstolos, foram dispersos pelas regiões da Judeia e de Samaria.
2 — ausente —
2 (Alguns homens devotos vieram e, com grande tristeza, sepultaram Estêvão.)
3 Keko beli, beem ding dim bakate, Sol e Yesus em gelewkabiliw kunum waneng im am kawtem elo unesomi, ilo teing bing tulala kut kut da koyemsomi, yemdeko, sok am tem da koyem kemale kale.
3 Saulo, porém, procurava destruir a igreja. Ia de casa em casa, arrastava para fora homens e mulheres e os lançava na prisão.
4 Kaem ding dim bakate, aneng aneng angom kalo fonsangin unsiliw fein ibolow so kunum waneng i unsiliw aneng aneng kaem kasel ilo Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem kesiliw kale.
4 Os que haviam sido dispersos, porém, anunciavam as boas-novas a respeito de Jesus por onde quer que fossem.
5 Keko beli, kunum mak em wiin e Filiw e Samalia abiw mutuk fian kalo uneko, abiw mutuk fian kasel ilo Mesaya em sang bokoyemse kale.
5 Filipe foi para a cidade de Samaria e ali falou ao povo sobre o Cristo.
6 Bokoyemei, kawtiw alik alik i em mit mewso teleko, akalem auk so kitil so aluwse eisneng be atemsomi, kal keliwete: “Sunbin-Got em kitil e Filiw em dim be kai!”, angeko, em yangse weng be kilele wosusiliw kale.
6 Quando as multidões ouviram sua mensagem e viram os sinais que ele realizava, deram total atenção às suas palavras.
7 Nimtew angom? Filiw e kawtiw im dim ka biliw aneng matil mali mak takala koyemei, i ol weng fatisomi, kawtiw biilo koyemeko, fonsanginsiliw kale. Fonsanginiwi, Sunbin-Got em kitil e mali Filiw em mit mewso yemde talsiliw yan yout, teing yout nam so kawtiw ikati kilelyemse kasike.
7 Muitos espíritos impuros eram expulsos e, aos gritos, deixavam suas vítimas, e muitos paralíticos e aleijados eram curados.
8 Em kanese beem dulum elote abiw mutuk kasel alik alik i kalfong fian kesiliw kale.
8 Por isso, houve grande alegria naquela cidade.
9 Kaem ding dim bakate, Samalia abiw mutuk ka kel selew selew kumnem kekabe kunum mak keko, alenale kale. Kunum beem wiin e Saimon ete kale. E weng nong bokoyemomele: “Ne kunum fian wiin so kunum nete te!”, yangei, kawtiw i kiliko, Saimon em kitil eisneng kemale be atemsomi, yol angenaliw kale.
9 Um homem chamado Simão praticava feitiçaria ali havia anos. Ele deixava o povo de Samaria admirado, e afirmava ser alguém importante.
10 Angesomeliwi, em banim baluw so kawtiw ikal, wiin so kawtiw ikal, alik alik i elo atemsomi, em dulum elo bokolomeliw: “Fein! Got mak em kitil kuluko, auk so kitil so kunum ete kai!”, dangenaliw kale.
10 Todos, dos mais simples aos mais importantes, se referiam a ele como “o Grande Poder de Deus”.
11 Nimtew angom? Diwkuw diwkuw Saimon e selew selew kumnem kekabiliw kunum biim kukuw gelewemale kasike, kawtiw i em kanemale eisneng be kilele atemsomi, yol angsiliw kale.
11 Ouviam-no com atenção, pois, durante muito tempo, ele os tinha deixado admirados com sua magia.
12 Kaem ding dim bakate, Filiw e teleko, Sunbin-Got em gawman ding dim em sang so, “Yesus Kulais e Sunbin-Got em Mesaya ete te!”, angse beem sang so, alik alik be bakayem talse kasike, ka biliw kawtiw banban mak em yange Weng Kal Ken Ati be kiliko, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kasike, Filiw e ilo ok da koyemse kale.
12 No entanto, quando Filipe lhes levou a mensagem sobre as boas-novas do reino de Deus e sobre o nome de Jesus Cristo, eles creram e, como resultado, muitos homens e mulheres foram batizados.
13 Kaem ding dim bakate, Saimon bakati Yesus elo “Fein!”, dangei, Filiw e elo ok da kolewse kale. Kolewei, Filiw so, eso, aso i makuw unemaliw kale. Nimtew angom? Saimon e Filiw em auk so kitil so aluwse eisneng be atemeko, yol angse kasike.
13 O próprio Simão creu e foi batizado. Começou a seguir Filipe por toda parte, admirando-se dos sinais e milagres que ele realizava.
14 Beli, kaem ding dim bakate, Selusalem abiw mutuk fian ka kel alenaliw kalan kunum bi kililiwete: “Mali Samalia abiw mutuk fian kasel i Sunbin-Got em weng bakati kiliko, gelewbiliw kai!”, yangiwi, i kilisiliw kale. Kilisiliw kasike, i Fita so, Sion so, aso ilo yamdaliwi, i abiw mutuk fian kalo unsiliw kale.
14 Quando os apóstolos em Jerusalém souberam que o povo de Samaria havia aceitado a mensagem de Deus, enviaram para lá Pedro e João.
15 — ausente —
15 Assim que os dois chegaram, oraram para que aqueles convertidos recebessem o Espírito Santo,
16 — ausente —
16 pois, apesar de terem sido batizados em nome do Senhor Jesus, o Espírito Santo ainda não havia descido sobre nenhum deles.
17 Dangiwi, aso im ikalem teing biim dim dukusiliw ding dim bakate, Sunbin-Finik e kunum waneng biim mutuk tem fein talse kale.
17 Então Pedro e João impuseram as mãos sobre eles, e receberam o Espírito Santo.
18 Keko beli, Saimon e kalan kunum alew im kanesiliw be atemeko, “On kisol mak ilo duyemi kano, im kanekabiliw kitil be aso iso weno!”, angeko, ibolow fukuneko, aso ilo dakalalomele: “On kisol kale kaso yulo duyemii, yu kuluko,
18 Simão viu que as pessoas recebiam o Espírito quando os apóstolos impunham as mãos sobre elas. Então ofereceu-lhes dinheiro,
19 yom kanekabiliw kitil be nelo akal dunemoliwka! Dunemiw tewe, nakati ki keko, nem teing mali kawtiw im dim dukuli kano, ‘Sunbin-Finik kulina!’, yangii, i elo fein kulokoliw te.”, yangse kale.
19 dizendo: “Deem-me este poder também, para que, quando eu impuser as mãos sobre as pessoas, elas recebam o Espírito Santo!”.
20 Yangse kate, Fita e yan weng bokolewomele: “Kom on kisol akal, kukalem akal, alik alik yu weing dong tem kalo unoliwka! Nimtew angom? Ku ibolow fukunomelew: ‘Ne ki keko, Sunbin-Got em sak misim kuw duyemkabe eisneng be on kisol so wenkabi kai!’, angbelew kasike!
20 Pedro, porém, respondeu: “Que seu dinheiro seja destruído com você, por imaginar que o dom de Deus pode ser comprado!
21 Feinka! Sunbin-Got em kiin dim e kom ibolow be sen so be kasike, Sunbin-Got em bamki so Weng Kal Ken Ati kale kom dulum elote dem banim te.
21 Você não tem parte nem direito neste ministério, pois seu coração não é justo diante de Deus.
22 Keko kasike, kom wa gelewkabelew kukuw be kolewsomi, ibolow famdeko, Kamok Fian elo dakalalomelew: “Ku ki keko, nem ibolow fukunin sili sili wa be kulu konema!”, dangolewka! Dangewi, kanekeme tewe, e kulo finik so deiw kel mo kokemoke te.
22 Arrependa-se de sua maldade e ore ao Senhor. Talvez ele perdoe esses seus maus pensamentos,
23 Nimtew angom? Ne kulo kilele katemite: Ku ibolow on keko, num aluwbaluw eisneng kaleem dulum elo ‘Atin kuw nem kenemoka!’, angbelew kasike, kom ibolow fukunin be kulo sok atew gekemeko, kokemei, ne katebi kasike.”, dangse kale.
23 pois vejo que você está cheio de amarga inveja e é prisioneiro do pecado”.
24 Dangei, Saimon e yan weng bokolewomele: “Ibo! Kaso yu Kamok Fian elo dakalaliw kano, e nelo kinkin kenemoka! Yom nangiw eisneng be kanelom nem dim toloke te!”, yangse kale.
24 Simão exclamou: “Orem ao Senhor por mim, para que essas coisas terríveis não me aconteçam!”.
25 Keko beli, kalan kunum alew biim Kamok Fian em kiinwalasiliw em weng be ka biliw kunum waneng alik alik ilo kilele bokoyemsiliw ding dim bakate, aso i iti Samalia abiw mutuk fian be koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kalo unsiliw kale. Im unsiliw ding dim bakate, aso i Samalia aneng fian em aneng aneng angom ka kel Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be bakayem diliko, iti Selusalem abiw mutuk fian kawtem unsiliw kale.
25 Depois de terem testemunhado e proclamado a palavra do Senhor em Samaria, Pedro e João voltaram a Jerusalém. Ao longo do caminho, pararam em muitas vilas samaritanas para anunciar as boas-novas.
26 Beli, kaem ding dim bakate, Kamok Fian em dabalakamin finik mak Filiw elo bokolewomele: “Kutaka! Ku kililolewka! Ku fongate akate ataan tele beem yuk dulum ka kel be daladim aneng kalo unolewka! Uneko, Selusalem abiw mutuk fian kolewko, Gasa abiw mutuk fian kalo unekabiliw deiw kalo unolewka!”, dangse kale.
26 Um anjo do Senhor disse a Filipe: “Vá para o sul, para a estrada no deserto que liga Jerusalém a Gaza”.
27 Dangei, e kiliko, em “Ku kalo una!”, dange deiw kalo unesomi, atemete: Itobia kunum mak talbelei, atemse kale. Kunum be Itobia aneng beem emisik waneng kamok Kandake um afak keko, aluwbabe wiin fian so kunum ete kale. E emisik kamok waneng buum on kisol alik alik bete ateumalakabe kunum ete kale.
27 Filipe partiu e encontrou no caminho um alto oficial etíope, o eunuco responsável pelos tesouros de Candace, rainha da Etiópia. Ele tinha ido a Jerusalém para participar da adoração
28 iti akalem am dim elo unomin kese kale. Unsomi, akalem teinkemin eisneng beem dim teineko, yako unse ding dim bakate, e Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em bose fut tem be teing bakam talbelei, Filiw e elo atemse kale.
28 e estava no caminho de volta. Sentado em sua carruagem, lia em voz alta o livro do profeta Isaías.
29 Keko beli, Sunbin-Finik e Filiw elo bokolewomele: “Ku uneko, teinkemin eisneng beem mit mewso una!”, dangse kale.
29 Então o Espírito disse a Filipe: “Aproxime-se e acompanhe a carruagem”.
30 Dangei, Filiw e yako uneko, “Kunum be Aisaya em bose fut weng teing bakabe kai!”, angeko, kiliko, elo dakalalomele: “Ku fut angse weng beem mongom e kal kelew sako?”, dangeko, dakalase kale.
30 Filipe correu até a carruagem e, ouvindo que o homem lia o profeta Isaías, perguntou-lhe: “O senhor compreende o que lê?”.
31 Dakalalei, e yan weng bokolewomele: “Ne akokow te. Kante ki keko, weng beem mongom be kal kenemoke ye?”, dangeko, Filiw elo bokolewomele: “Ku teleko, nem mit mewso kalak teina!”, dangse kale.
31 O homem respondeu: “Como posso entender sem que alguém me explique?”. E convidou Filipe a subir na carruagem e sentar-se ao seu lado.
32 Kunum beem teing bakabe weng anung be Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em fut tem bose weng ete kale. Em angse weng be kanekote:
32 Era esta a passagem das Escrituras que ele estava lendo: “Ele foi levado como ovelha para o matadouro; como cordeiro mudo diante dos tosquiadores, não abriu a boca.
33 Kaem ding dim bakate, e wiin banim kunum kelei, diwyemin kunum i elo kilele diweko, geelewinba kesomi, elo aliwi, e kuanse te.
33 Foi humilhado e a justiça lhe foi negada. Quem pode falar de seus descendentes? Pois sua vida foi tirada da terra”.
34 Kaem ding dim bakate, kunum be fut tem beelo teing bokolomin kolewsomi, Filiw elo dakalalomele: “Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum be kanem dulum elote angbe ye? Akalem dulum elo, bani nanew kunum mak dulum elote ye?”, dangse kale.
34 O eunuco perguntou a Filipe: “Diga-me, o profeta estava falando de si mesmo ou de outro?”.
35 Dangei, Filiw e kunum beelo weng beem mongom kiol kuw sileleko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati so, Yesus em weng sang beso, alik alik be kilele kiol kuw bokolewse kale.
35 Então Filipe, começando com essa mesma passagem das Escrituras, anunciou-lhe as boas-novas a respeito de Jesus.
36 — ausente —
36 Prosseguindo, chegaram a um lugar onde havia água. Então o eunuco disse: “Veja, aqui tem água! O que me impede de ser batizado?”.
37 — ausente —
37 Filipe disse: “Nada o impede, se você crê de todo o coração”. O eunuco respondeu: “Creio que Jesus Cristo é o Filho de Deus”.
38 Dangeko, beem dim teinko, yakamin eisneng be mo kolewsomi, aso i ok bang kabalak uniwi, Filiw e Itobia kunum beelo fein ok da kolewse kale.
38 Então mandou parar a carruagem, os dois desceram até a água e Filipe o batizou.
39 Ok da kolewei, em iti matem talse ding dim bakate, Kamok Fian em Sunbin-Finik e Filiw elo kuluko, debele unse kale. Debele unei, Itobia kunum be Filiw elo iti ateminba kese kale. Kate, e kalfong fian mak kuluko, iti akalem unbe deiw kalo unse kale.
39 Quando saíram da água, o Espírito do Senhor tomou Filipe e o levou. O eunuco não tornou a vê-lo, mas seguiu viagem cheio de alegria.
40 Keko beli, Filiw e dindi kunum atew keko, Asdot abiw mutuk fian ka kel iti fitewse kale. Fiteweko, abiw mak abiw mak kakameko, Yesus em weng sang be bakamko, fe e, Sisalia abiw mutuk fian kalo unse kale.
40 Então Filipe apareceu mais ao norte, na cidade de Azoto. Anunciou as boas-novas ali e em todas as cidades ao longo do caminho, até chegar a Cesareia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.