Atos 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NAA
1 Kaem ding dim bakate, kais yemkal mak alenaliw kale. Imok em wiin e Ananayas e, kalel um wiin e Safaila ute kale. Yemkal bikati kawin anung mak kunum mak eso wesiliw kale.
1 Entretanto, certo homem chamado Ananias, com sua mulher Safira, vendeu uma propriedade,
2 Wensomi, kulusiliw tum win anung mak yawal deiw keleweko, okiw dasiliw kale. Dako, weng kitokoko, ‘Kalan kunum ilo dasuw keyemuma!’, angiwi, Ananayas e uneko, tum win anung kuw deyem teleko, kalan kunum im teing dim duyemse kale.
2 mas reteve uma parte do dinheiro. E Safira estava ciente disso. Levando o restante, depositou-o aos pés dos apóstolos.
3 Duyemei, Fita e bokolewomele: “Ananayas kutaka! Nimtew angom ete ku Seten-Ataanim em dasuw weng kililewsomelewi, e kom ibolow tem weneko, gekei, ku Sunbin-Finik elo dasuw keleweko, kawin anung beem yan anung okiw da kolew telew a?
3 Então Pedro disse: — Ananias, por que você permitiu que Satanás enchesse o seu coração, para que você mentisse ao Espírito Santo, retendo parte do valor do campo?
4 Kawin anung bakal, kawin anung beem kulu kembiliw tum win bakal, alik alik be kukalem ete kuw te. Kate, nimtew angom ete ku dasuw funum kukuw be gelewbelew a? Kom kal so kun so kunum nukalem elo funum funum keyem kembelew kukuw bakilewkabe kukuw wa mak gelewsomi, Sunbin-Got elo ‘Dasuw kelewo!’, dange kembelew kasike!”, dangse kale.
4 Não é verdade que, conservando a propriedade, seria sua? E, depois de vendida, o dinheiro não estaria em seu poder? Por que você decidiu fazer uma coisa dessas? Você não mentiu para os homens, mas para Deus.
5 Dangei, Ananayas e em dange weng be kiliko, fongate akate yol fian mak angeko, dakalu kawin dim elo miteko, atin kuw kuanse kale. Kuanei, ka biliw kunum waneng bi kanese eisneng be kili atemeko, Sunbin-Got em awan elo finganin fian mak kuluko, walwal kilikili kesiliw kale.
5 Ouvindo estas palavras, Ananias caiu morto. E sobreveio grande temor a todos os que souberam do que tinha acontecido.
6 Keliwi, kunum tanbelel mali mak teleko, em fom be kuluko, ilim dim falal falal keleweko, debele uneko, kawin tem dako, fom dukusiliw kale.
6 Levantando-se os moços, cobriram o corpo de Ananias e, levando-o para fora, o sepultaram.
7 Keko beli, sukum ding mak kelei, Ananayas em kanese eisneng beelo akokow kebu kalel ukati kue angsu kale.
7 Quase três horas depois, entrou a mulher de Ananias, sem saber o que tinha acontecido.
8 Kue angui, Fita e ulo dakalalomele: “Ku nelo kilele bokonema! Yemkal yu tum win bakate yukalem kawin anung beem dulum elo kulusiliw e?”, wangei, u yan weng bokolewomelu: “No, bete te.”, dangsu kale.
8 Então Pedro, dirigindo-se a ela, perguntou: — Diga-me: foi por este valor que vocês venderam aquela terra? Ela respondeu: — Sim, foi por esse valor.
9 Dangui, Fita e bokoumomele: “Nimtew angom ete yemkal yu weng kitokoko, Sunbin-Finik elo dasuw ibolow funum funum kelew kembiliw e? Kame atema! Kimok em fom dawkuliw kawtiw ikal teleko, abisom mew teliw bakate. Kom kamde unomin em kawtiw bite te.”, wangse kale.
9 Então Pedro disse: — Por que vocês entraram em acordo para tentar o Espírito do Senhor? Eis aí à porta os pés dos que sepultaram o seu marido, e eles levarão você também.
10 Wangei, ukati fein fongate akate Fita em yan mit mewso kawin dim elo dakalu miteko, kuansu kale. Kuansu ding dim bakate, Ananayas em fom dawkusiliw kunum tanbelel i iti am kawtem teleko, “Ibo! Kalel ukal kuanuka!”, angeko, ulo kut wamdeko, imok em dukusiliw tem mit mewso kawin tem ka kel wamkusiliw kale.
10 No mesmo instante, ela caiu aos pés de Pedro e morreu. Entrando os moços, viram que ela estava morta e, levando-a, sepultaram-na ao lado do marido.
11 Kanese ding dim bakate, Sunbin-Got em sios kunum waneng so, mali kanese be atemeko, kilisiliw kawtiw iso, alik alik i Sunbin-Got em kitil beem angan finganin fian mak kulusiliw kale.
11 E sobreveio grande temor a toda a igreja e a todos aqueles que ouviram falar destes acontecimentos.
12 Beli, Yesus elo “Fein!”, dangenaliw kunum waneng i diwkuw diwkuw ibolow ki makmak kesomi, Sunbin-Got em am yol elo uneko, emisik kamok fian Solomon em sua sua kel gese am yu ka kel wensansiliw kale. Wansansomeliwi, kalan kunum bi ka biliw kawtiw im kiin dim e auk so kitil so eisneng banban mak aluwsiliw kale.
12 Muitos sinais e prodígios eram feitos entre o povo pelas mãos dos apóstolos. E todos costumavam se reunir, de comum acordo, no Pórtico de Salomão.
13 Aluwiwiw, mali kawtiw alik alik i biim kanesiliw eisneng beem dulum elo fein ibolow so kunum waneng biim wiin daoyem kemaliw kate, i finganeko, iso mewso bongguko, wensaninba kesiliw kale.
13 Mas, dos restantes, ninguém ousava juntar-se a eles; porém o povo tinha grande admiração por eles.
14 Kate, diwkuw diwkuw mali kunum waneng banban mak i Kamok Fian Yesus elo “Feinka!”, dangeko, mali fein ibolow so kunum waneng iso makuw keko, im angin kesiliw kale.
14 E aumentava sempre mais o número de crentes no Senhor, uma multidão de homens e mulheres,
15 Keko beli, Selusalem abiw mutuk fian kasel i wakamin so kawtiw mali mak yemde teleko, deiw beleng dim ka kel balbil so falulu koyem yak yak keyemeko, “Fita telei, em takak e wakamin so kawtiw biim dim falak angei, i ken kelokoliw kasike!”, angomi, keyemsiliw kale.
15 a ponto de levarem os enfermos até pelas ruas e os colocarem sobre leitos e macas, para que, ao passar Pedro, ao menos a sua sombra se projetasse sobre alguns deles.
16 Keyemiwi, Selusalem abiw mutuk fian beem abiw mutuk mewso kasel ikati wakamin so kawtiw so, aneng matil yenkabiliw kawtiw iso, alik alik biilo kalan kunum biim mit mewso yemde telesomi, “Ilo ken kelina!”, yangiwi, i ilo okmino koyemsiliw kale.
16 Vinha também muita gente das cidades vizinhas de Jerusalém, levando doentes e atormentados por espíritos imundos, e todos eram curados.
17 Beli, deiw mak ding mak kabalak e, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem Satyusi yangeko, biliw angin iso, alik alik i kalan kunum im kanekabiliw beem dulum elo on ibolow keyemeko,
17 Levantando-se, porém, o sumo sacerdote e todos os que estavam com ele, isto é, o partido dos saduceus, ficaram com muita inveja,
18 ilo net yauleko, Selusalem abiw mutuk fian em sok am tem ka kel da koyemsiliw kale.
18 prenderam os apóstolos e os recolheram à prisão pública.
19 Kaem kutiliw mutuk ding dim bakate, Kamok Fian em dabalakamin finik mak teleko, sok am tem beem bene kolewsiliw am yal abisom kitil nam be busuko, kalan kunum biilo yemdeko, kut elo da koyemeko, bokoyemomele:
19 Mas, de noite, um anjo do Senhor abriu as portas da prisão e, levando-os para fora, lhes disse:
20 “Yu kame unoliwka! Uneko, iti Sunbin-Got em am yol aneng ka kel moko, sunsun finik so bin kulomin em deiw kikis kaleem weng kal alik alik ka biliw kawtiw ilo bokoyemoliwka!”, yangse kale.
20 — Vão ao templo e digam ao povo todas as palavras desta Vida.
21 Yangei, kalan kunum i em yange weng be kiliko, aneng dane ding dim bakate, i Sunbin-Got em am yol aneng kalo uneko, ka biliw kawtiw ilo kukuyemsiliw kale.
21 Tendo ouvido isto, logo ao amanhecer entraram no templo e ensinavam. Quando chegaram o sumo sacerdote e os que estavam com ele, convocaram o Sinédrio e todo o conselho dos anciãos do povo de Israel e mandaram buscar os apóstolos na prisão.
22 Keko beli, wonuk so kunum im kak kunum im sok am tem biliw kunum biilo yemde unomin unsiliw ding dim bakate, i ilo yeteminba keko, iti ibiksin uneko, kak kunum biilo weng kal de unsiliw kale.
22 Mas, quando os guardas chegaram lá, não os encontraram no cárcere. E, voltando, relataram,
23 Uneko, bokoyemomeliw: “Nu sok am tem em am yal be busulinba keko, net angebelei, atemuw te. Abisom atebiliw wonuk so kunum bikati kitil kuw mobiliwi, yetemuw kate, nu sok am tem biliw kawtiw mak kiin so yeteminba keluw te!”, yangsiliw kale.
23 dizendo: — Encontramos a prisão fechada com toda a segurança e as sentinelas nos seus postos junto às portas; mas, abrindo as portas, não encontramos ninguém dentro.
24 Yangiwi, Sunbin-Got em am yol em wonuk so kunum im kak kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel eso, em angin iso, alik alik i im yangsiliw weng be kiliko, ibolow tiaktiak kesiliw kale.
24 Quando o capitão do templo e os principais sacerdotes ouviram estas informações, ficaram perplexos a respeito deles e do que viria a ser isto.
25 Kaem ding dim bakate, mak kunum mak teleko, bokoyemomele: “Ei, yu kililina! Sok am tem da koyemsiliw kunum min i matem teleko, uneko, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel mosomi, ka biliw kawtiw ilo kukuyembiliwi, yetemi te!”, yangse kale.
25 Nesse momento, alguém chegou e lhes comunicou: — Vejam! Os homens que os senhores prenderam estão no templo ensinando o povo.
26 Yangei, am yol beem wonuk so kunum im kak kunum so, mali wonuk so kunum iso, alik alik bi kalan kunum min biilo iti yemde unomin unsiliw kale. Ilo yemde unomin unsiliw kate, i kunum waneng im angan finganeko, “Mesik esik i nulo tum so yeniwi, nu kuanokoluw kai!”, angeko, fingansomi, kalan kunum biilo wa kukuw mak keyeminba keko, ilo awkol yemde unsiliw kale.
26 Então o capitão e os guardas foram e os trouxeram sem violência, porque temiam ser apedrejados pelo povo.
27 Keko beli, im kalan kunum biilo Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum im mutuk ka kel mo koyemsiliw ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel ne ilo bokoyemomele:
27 Trouxeram os apóstolos, apresentando-os ao Sinédrio. E o sumo sacerdote os interrogou,
28 “Yutaka! Nu kitil weng mak bokoyemomeluw: ‘Yu kanelom Yesus em wiin gel so mak kawtiw ilo bakayembokoliw te!’, yangesuluw kate, yu sakalaw keko, weng bo bo kekabiliw te! Yu Selusalem abiw mutuk fian kaleem kasel ilo beem sang be diwkuw diwkuw bakabomi, aneng kale fasu kolewbiliw te! Kolewsomi, num dulum elo mali ilo bokoyemomeliw: ‘Ite kuw Yesus elo aliwi, e kuanse kasike, Sunbin-Got e ilo yan wa mak duyemoke te!’, yang kembiliw te!”, yangsiliw kale.
28 dizendo: — Não é verdade que ordenamos expressamente que vocês não ensinassem nesse nome? No entanto, vocês encheram Jerusalém com a doutrina de vocês e ainda querem lançar sobre nós o sangue desse homem.
29 Yangiwi, Fita so, mali kalan kunum biso, alik alik i yan weng bokoyemomeliw: “Emisik e, nu Sunbin-Got em bakabe weng be kiliko, gelewemokoluw te. Keko beli, ibik ete, nu kal so kun so kawtiw im weng akal kili kemokoluw te.
29 Então Pedro e os demais apóstolos afirmaram: — É mais importante obedecer a Deus do que aos homens.
30 Fein! Yu Yesus elo ais dim sil bikiko, aliwi, e kuanse kate, nukalem so, nukalem Isalael kawtiw num aliwol kumel iso, alik alik num Sunbin-Got be Yesus elo iti fomkamin dim elo dawkalfolse te.
30 O Deus de nossos pais ressuscitou Jesus, a quem vocês mataram, pendurando-o num madeiro.
31 Dawkalfoleko, Yesus elo wiin fian duleweko, kamok fian kelewsomi, akalem auk so yuk teing dulum ka kel tein kolewse kasike kame, e Isalael kawtiw alik alik nulo Sunbin-Got em sunsun finik so bin kulomin deiw kukuyemeko, alik alik ibolow femdelomin ibolow kebiliw kunum waneng num sili sili kukuw wa be sak misim kuw kulu koyemkabe te.
31 Deus, porém, com a sua mão direita, o exaltou a Príncipe e Salvador, a fim de conceder a Israel o arrependimento e a remissão de pecados.
32 Feinka! Sunbin-Got e akalem Sunbin-Finik be akalem weng gelewkabiliw kunum waneng ilo duyem kembe kasike, Sunbin-Finik beso, nuso, alik alik nu makuw bongguko, kunum waneng alik alik ilo kiinwalasuluw eisneng alik alik be bakayem tem bakayem tem kakabuluw te.”, yangsiliw kale.
32 E nós somos testemunhas destes fatos — nós e o Espírito Santo, que Deus deu aos que lhe obedecem.
33 Ka biliw kak kunum biim kalan kunum im yangse weng be kililsiliw ding dim bakate, i ibolow kaisuw fian mak keyemsomi, “Ilo yenuma!”, angsiliw kate,
33 Eles, porém, ouvindo isso, se enfureceram e queriam matá-los.
34 biim mutuk ka bise kak yetebe diwyemin kunum mak fokfok mose kale. Kunum be Falisi kawtiw im wiin so kamok ke alenale kale. Em wiin e Gamaliel ete kale. E Sunbin-Got em kukuyemin weng beem mongom kukuyemin kunum ke alenale kale.
34 Mas, levantando-se no Sinédrio um fariseu chamado Gamaliel, mestre da lei, respeitado por todo o povo, mandou que os apóstolos fossem levados para fora, por um momento.
35 ka biliw diwyemin kunum biilo bokoyemomele: “Isalael kunum min yutaka! Yu kilelbiko, boliwka! Yu kanelom kunum biim dulum elo sak ‘Kaneyemuma!’, angbokoliw te! Itel bate!
35 Então disse ao Sinédrio: — Israelitas, tenham cuidado com o que vão fazer a estes homens.
36 Kate yu kilele ibolow fukunemoliwka!
36 Porque algum tempo atrás se levantou Teudas, dizendo ser alguém muito importante, ao qual se juntaram cerca de quatrocentos homens. Mas ele foi morto, e todos os que lhe obedeciam se dispersaram e foram reduzidos a nada.
37 Keko beli, ibik ete, Ulom abiw mutuk fian em emisik kak kunum e bokolomele: ‘Kunum waneng alik alik im wiin fut tem kabalak elo dayemoliwka!’, angse te. Angei, kawtiw im wiin duyemsiliw ding dim bakate, Galili aneng fian kayak Sudas e teleko, kawtiw im ibolow bangbang koyemei, mali kawtiw i elo anggelewsiliw te. Keko beli, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum iso ganeko, ite keko, kunum beelo aliwi, e kuanei, em anggelewbiliw kawtiw ikati fonsangineko, amen kuw kesiliw te.
37 Depois desse, levantou-se Judas, o galileu, nos dias do recenseamento, e levou muitos consigo. Também este foi morto, e todos os que lhe obedeciam foram dispersos.
38 Keko kasike, yu nem yangoki weng kale kilele kililoliwka! Yu kanelom kunum kaliilo mesem mak keyemokoliw te! Sak kaneko, koyemoliwka! Im angbiliw weng be sak kawtiw im ibolow fukunbin be tewe, weng be nam dem gilaloke te.
38 Neste caso de agora, digo a vocês: Não façam nada contra esses homens. Deixem que vão embora, porque, se este plano ou esta obra vem de homens, será destruído;
39 Kate, im angbiliw weng be fein Sunbin-Got em ibolow fukunin be tewe, yu ki keko, im kanekabiliw deiw be nam kasi koyemokoliw te. Kate yu kilelbiko, boliwka! Mesik esik yu Sunbin-Got eso ganokoliw kasike!”, yangse kale. Yangei, i em yange weng be kiliko, “Kiol weng te!”, dangeko,
39 mas, se vem de Deus, vocês não poderão destruí-los e correm o risco de estar lutando contra Deus. E os membros do Sinédrio concordaram com Gamaliel.
40 “Kame kalan kunum biilo iti matem elo yemdaloliwka!”, angsiliw kale. Angiwi, im ilo iti am matem da yemde koyemsiliw ding dim bakate, i “Sok kitil nam so yen feiw koyemina!”, yangiwi, i ilo fein yen feiw koyemsiliw kale. Yen feiw koyemiwi, i kitil weng mak bokoyemomeliw: “Yu kanelom Yesus em wiin dim e iti weng mak bakayembokoliw te!”, yangeko, ilo kut elo da koyemsiliw kale.
40 Então chamaram os apóstolos e os açoitaram. E, ordenando-lhes que não falassem no nome de Jesus, os soltaram.
41 Keko beli, kalan kunum biim kut elo unsiliw ding dim bakate, i Sunbin-Got elo kalfongdewsiliw kale. Nimtew angom? I bokolomeliw: “Sunbin-Got e nulo yetemete: ‘Ikalem fein ibolow e ki keko, Yesus em wiin dim e betbet kal ilum mak kuliw kai!’, ange kembe kai!”, angesomi, “Weso! Seyo!”, dangsiliw kasike.
41 E eles se retiraram do Sinédrio muito alegres por terem sido considerados dignos de sofrer afrontas por esse Nome.
42 Keko beli, diwkuw diwkuw ding dim kabalak e, i Sunbin-Got em am yol aneng so, kunum waneng ikalem am am be so, alik alik kalo uneko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be “Yesus e num Mesaya ete te!”, angomi, bakayem tem bakayem tem unsiliw kale.
42 E todos os dias, no templo e de casa em casa, não cessavam de ensinar e de pregar que Jesus é o Cristo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.