Atos 5
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Kaem ding dim bakate, kais yemkal mak alenaliw kale. Imok em wiin e Ananayas e, kalel um wiin e Safaila ute kale. Yemkal bikati kawin anung mak kunum mak eso wesiliw kale.
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 Wensomi, kulusiliw tum win anung mak yawal deiw keleweko, okiw dasiliw kale. Dako, weng kitokoko, ‘Kalan kunum ilo dasuw keyemuma!’, angiwi, Ananayas e uneko, tum win anung kuw deyem teleko, kalan kunum im teing dim duyemse kale.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Duyemei, Fita e bokolewomele: “Ananayas kutaka! Nimtew angom ete ku Seten-Ataanim em dasuw weng kililewsomelewi, e kom ibolow tem weneko, gekei, ku Sunbin-Finik elo dasuw keleweko, kawin anung beem yan anung okiw da kolew telew a?
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Kawin anung bakal, kawin anung beem kulu kembiliw tum win bakal, alik alik be kukalem ete kuw te. Kate, nimtew angom ete ku dasuw funum kukuw be gelewbelew a? Kom kal so kun so kunum nukalem elo funum funum keyem kembelew kukuw bakilewkabe kukuw wa mak gelewsomi, Sunbin-Got elo ‘Dasuw kelewo!’, dange kembelew kasike!”, dangse kale.
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Dangei, Ananayas e em dange weng be kiliko, fongate akate yol fian mak angeko, dakalu kawin dim elo miteko, atin kuw kuanse kale. Kuanei, ka biliw kunum waneng bi kanese eisneng be kili atemeko, Sunbin-Got em awan elo finganin fian mak kuluko, walwal kilikili kesiliw kale.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Keliwi, kunum tanbelel mali mak teleko, em fom be kuluko, ilim dim falal falal keleweko, debele uneko, kawin tem dako, fom dukusiliw kale.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Keko beli, sukum ding mak kelei, Ananayas em kanese eisneng beelo akokow kebu kalel ukati kue angsu kale.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Kue angui, Fita e ulo dakalalomele: “Ku nelo kilele bokonema! Yemkal yu tum win bakate yukalem kawin anung beem dulum elo kulusiliw e?”, wangei, u yan weng bokolewomelu: “No, bete te.”, dangsu kale.
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Dangui, Fita e bokoumomele: “Nimtew angom ete yemkal yu weng kitokoko, Sunbin-Finik elo dasuw ibolow funum funum kelew kembiliw e? Kame atema! Kimok em fom dawkuliw kawtiw ikal teleko, abisom mew teliw bakate. Kom kamde unomin em kawtiw bite te.”, wangse kale.
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 Wangei, ukati fein fongate akate Fita em yan mit mewso kawin dim elo dakalu miteko, kuansu kale. Kuansu ding dim bakate, Ananayas em fom dawkusiliw kunum tanbelel i iti am kawtem teleko, “Ibo! Kalel ukal kuanuka!”, angeko, ulo kut wamdeko, imok em dukusiliw tem mit mewso kawin tem ka kel wamkusiliw kale.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Kanese ding dim bakate, Sunbin-Got em sios kunum waneng so, mali kanese be atemeko, kilisiliw kawtiw iso, alik alik i Sunbin-Got em kitil beem angan finganin fian mak kulusiliw kale.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Beli, Yesus elo “Fein!”, dangenaliw kunum waneng i diwkuw diwkuw ibolow ki makmak kesomi, Sunbin-Got em am yol elo uneko, emisik kamok fian Solomon em sua sua kel gese am yu ka kel wensansiliw kale. Wansansomeliwi, kalan kunum bi ka biliw kawtiw im kiin dim e auk so kitil so eisneng banban mak aluwsiliw kale.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Aluwiwiw, mali kawtiw alik alik i biim kanesiliw eisneng beem dulum elo fein ibolow so kunum waneng biim wiin daoyem kemaliw kate, i finganeko, iso mewso bongguko, wensaninba kesiliw kale.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Kate, diwkuw diwkuw mali kunum waneng banban mak i Kamok Fian Yesus elo “Feinka!”, dangeko, mali fein ibolow so kunum waneng iso makuw keko, im angin kesiliw kale.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Keko beli, Selusalem abiw mutuk fian kasel i wakamin so kawtiw mali mak yemde teleko, deiw beleng dim ka kel balbil so falulu koyem yak yak keyemeko, “Fita telei, em takak e wakamin so kawtiw biim dim falak angei, i ken kelokoliw kasike!”, angomi, keyemsiliw kale.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Keyemiwi, Selusalem abiw mutuk fian beem abiw mutuk mewso kasel ikati wakamin so kawtiw so, aneng matil yenkabiliw kawtiw iso, alik alik biilo kalan kunum biim mit mewso yemde telesomi, “Ilo ken kelina!”, yangiwi, i ilo okmino koyemsiliw kale.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Beli, deiw mak ding mak kabalak e, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem Satyusi yangeko, biliw angin iso, alik alik i kalan kunum im kanekabiliw beem dulum elo on ibolow keyemeko,
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 ilo net yauleko, Selusalem abiw mutuk fian em sok am tem ka kel da koyemsiliw kale.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Kaem kutiliw mutuk ding dim bakate, Kamok Fian em dabalakamin finik mak teleko, sok am tem beem bene kolewsiliw am yal abisom kitil nam be busuko, kalan kunum biilo yemdeko, kut elo da koyemeko, bokoyemomele:
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 “Yu kame unoliwka! Uneko, iti Sunbin-Got em am yol aneng ka kel moko, sunsun finik so bin kulomin em deiw kikis kaleem weng kal alik alik ka biliw kawtiw ilo bokoyemoliwka!”, yangse kale.
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Yangei, kalan kunum i em yange weng be kiliko, aneng dane ding dim bakate, i Sunbin-Got em am yol aneng kalo uneko, ka biliw kawtiw ilo kukuyemsiliw kale.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Keko beli, wonuk so kunum im kak kunum im sok am tem biliw kunum biilo yemde unomin unsiliw ding dim bakate, i ilo yeteminba keko, iti ibiksin uneko, kak kunum biilo weng kal de unsiliw kale.
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 Uneko, bokoyemomeliw: “Nu sok am tem em am yal be busulinba keko, net angebelei, atemuw te. Abisom atebiliw wonuk so kunum bikati kitil kuw mobiliwi, yetemuw kate, nu sok am tem biliw kawtiw mak kiin so yeteminba keluw te!”, yangsiliw kale.
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Yangiwi, Sunbin-Got em am yol em wonuk so kunum im kak kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel eso, em angin iso, alik alik i im yangsiliw weng be kiliko, ibolow tiaktiak kesiliw kale.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Kaem ding dim bakate, mak kunum mak teleko, bokoyemomele: “Ei, yu kililina! Sok am tem da koyemsiliw kunum min i matem teleko, uneko, Sunbin-Got em am yol aneng ka kel mosomi, ka biliw kawtiw ilo kukuyembiliwi, yetemi te!”, yangse kale.
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Yangei, am yol beem wonuk so kunum im kak kunum so, mali wonuk so kunum iso, alik alik bi kalan kunum min biilo iti yemde unomin unsiliw kale. Ilo yemde unomin unsiliw kate, i kunum waneng im angan finganeko, “Mesik esik i nulo tum so yeniwi, nu kuanokoluw kai!”, angeko, fingansomi, kalan kunum biilo wa kukuw mak keyeminba keko, ilo awkol yemde unsiliw kale.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Keko beli, im kalan kunum biilo Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum im mutuk ka kel mo koyemsiliw ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel ne ilo bokoyemomele:
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 “Yutaka! Nu kitil weng mak bokoyemomeluw: ‘Yu kanelom Yesus em wiin gel so mak kawtiw ilo bakayembokoliw te!’, yangesuluw kate, yu sakalaw keko, weng bo bo kekabiliw te! Yu Selusalem abiw mutuk fian kaleem kasel ilo beem sang be diwkuw diwkuw bakabomi, aneng kale fasu kolewbiliw te! Kolewsomi, num dulum elo mali ilo bokoyemomeliw: ‘Ite kuw Yesus elo aliwi, e kuanse kasike, Sunbin-Got e ilo yan wa mak duyemoke te!’, yang kembiliw te!”, yangsiliw kale.
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Yangiwi, Fita so, mali kalan kunum biso, alik alik i yan weng bokoyemomeliw: “Emisik e, nu Sunbin-Got em bakabe weng be kiliko, gelewemokoluw te. Keko beli, ibik ete, nu kal so kun so kawtiw im weng akal kili kemokoluw te.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Fein! Yu Yesus elo ais dim sil bikiko, aliwi, e kuanse kate, nukalem so, nukalem Isalael kawtiw num aliwol kumel iso, alik alik num Sunbin-Got be Yesus elo iti fomkamin dim elo dawkalfolse te.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Dawkalfoleko, Yesus elo wiin fian duleweko, kamok fian kelewsomi, akalem auk so yuk teing dulum ka kel tein kolewse kasike kame, e Isalael kawtiw alik alik nulo Sunbin-Got em sunsun finik so bin kulomin deiw kukuyemeko, alik alik ibolow femdelomin ibolow kebiliw kunum waneng num sili sili kukuw wa be sak misim kuw kulu koyemkabe te.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Feinka! Sunbin-Got e akalem Sunbin-Finik be akalem weng gelewkabiliw kunum waneng ilo duyem kembe kasike, Sunbin-Finik beso, nuso, alik alik nu makuw bongguko, kunum waneng alik alik ilo kiinwalasuluw eisneng alik alik be bakayem tem bakayem tem kakabuluw te.”, yangsiliw kale.
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Ka biliw kak kunum biim kalan kunum im yangse weng be kililsiliw ding dim bakate, i ibolow kaisuw fian mak keyemsomi, “Ilo yenuma!”, angsiliw kate,
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 biim mutuk ka bise kak yetebe diwyemin kunum mak fokfok mose kale. Kunum be Falisi kawtiw im wiin so kamok ke alenale kale. Em wiin e Gamaliel ete kale. E Sunbin-Got em kukuyemin weng beem mongom kukuyemin kunum ke alenale kale.
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 ka biliw diwyemin kunum biilo bokoyemomele: “Isalael kunum min yutaka! Yu kilelbiko, boliwka! Yu kanelom kunum biim dulum elo sak ‘Kaneyemuma!’, angbokoliw te! Itel bate!
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Kate yu kilele ibolow fukunemoliwka!
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Keko beli, ibik ete, Ulom abiw mutuk fian em emisik kak kunum e bokolomele: ‘Kunum waneng alik alik im wiin fut tem kabalak elo dayemoliwka!’, angse te. Angei, kawtiw im wiin duyemsiliw ding dim bakate, Galili aneng fian kayak Sudas e teleko, kawtiw im ibolow bangbang koyemei, mali kawtiw i elo anggelewsiliw te. Keko beli, Ulom abiw mutuk fian em wonuk so kunum iso ganeko, ite keko, kunum beelo aliwi, e kuanei, em anggelewbiliw kawtiw ikati fonsangineko, amen kuw kesiliw te.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Keko kasike, yu nem yangoki weng kale kilele kililoliwka! Yu kanelom kunum kaliilo mesem mak keyemokoliw te! Sak kaneko, koyemoliwka! Im angbiliw weng be sak kawtiw im ibolow fukunbin be tewe, weng be nam dem gilaloke te.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Kate, im angbiliw weng be fein Sunbin-Got em ibolow fukunin be tewe, yu ki keko, im kanekabiliw deiw be nam kasi koyemokoliw te. Kate yu kilelbiko, boliwka! Mesik esik yu Sunbin-Got eso ganokoliw kasike!”, yangse kale. Yangei, i em yange weng be kiliko, “Kiol weng te!”, dangeko,
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 “Kame kalan kunum biilo iti matem elo yemdaloliwka!”, angsiliw kale. Angiwi, im ilo iti am matem da yemde koyemsiliw ding dim bakate, i “Sok kitil nam so yen feiw koyemina!”, yangiwi, i ilo fein yen feiw koyemsiliw kale. Yen feiw koyemiwi, i kitil weng mak bokoyemomeliw: “Yu kanelom Yesus em wiin dim e iti weng mak bakayembokoliw te!”, yangeko, ilo kut elo da koyemsiliw kale.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Keko beli, kalan kunum biim kut elo unsiliw ding dim bakate, i Sunbin-Got elo kalfongdewsiliw kale. Nimtew angom? I bokolomeliw: “Sunbin-Got e nulo yetemete: ‘Ikalem fein ibolow e ki keko, Yesus em wiin dim e betbet kal ilum mak kuliw kai!’, ange kembe kai!”, angesomi, “Weso! Seyo!”, dangsiliw kasike.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Keko beli, diwkuw diwkuw ding dim kabalak e, i Sunbin-Got em am yol aneng so, kunum waneng ikalem am am be so, alik alik kalo uneko, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be “Yesus e num Mesaya ete te!”, angomi, bakayem tem bakayem tem unsiliw kale.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.