Atos 23
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC
1 Kolewei, Fol e kalaing kuw keko, Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum alik alik biilo kiin sen so keyemeko, bokoyemomele: “Nakunum kumel yutaka! Ne wa kukuw mak kelinba kebi kate, diwkuw diwkuw Sunbin-Got em aluwbamin aluwkabi kunum nete te.”, yangse te.
1 Paulo, fitando os olhos nos membros do conselho, disse: Irmãos, eu tenho procedido diante de Deus com toda a boa consciência ate o dia de hoje...
2 Yangei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel Ananayas e Fol em mit mewso mobiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu Fol beem weng bakabe fil kal be wakal koliwi, e weng kimi angoka!”, yangei, i kiliko, em yangse weng be gelewsiliw te.
2 Mas Ananias, sumo sacerdote, mandou aos que estavam ao seu lado que lhe batessem na boca.
3 Gelewbiliwi, Fol e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel beelo bokolewomele: “Sunbin-Got e kulo ken feiw kokemoke te! Fimdi-famde kunum kal ken ati kebelew kate, mutuk kilonselew kunum kutaka! Ku nelo diwnemeko, geenembelew kunum kebelew kate, kukati Moses em sawa weng beelo abelew kunum kebelew kute te. ‘Weng bakabe fil kal be wakal kolewina!’, yangbelew kasike.”, dangse te.
3 Então Paulo lhe disse: Deus te ferirá também a ti, hipócrita! Tu estás aí assentado para julgar-me segundo a lei, e contra a lei mandas que eu seja ferido?
4 Dangei, mali mewso ka kel mobiliw kunum mak i Fol elo bokolewomeliw: “Ku nolomete kunum kaleelo weng milewbelew e? E Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel kebe kasike!”, dangsiliw te.
4 Os assistentes disseram: Tu injurias o sumo sacerdote de Deus.
5 Dangiwi, Fol e yan weng bokoyemomele: “Eke! Ne akokow kesomi, weng milewi te. Nakati Moses em kukuyemse sawa weng be kilele kal keli kasike. E bokolomele:
5 Respondeu Paulo: Não sabia, irmãos, que é o sumo sacerdote. Pois está escrito: Não falarás mal do príncipe do teu povo {Ex 22,28}.
6 Em angse ding dim bakate, Fol e ka biliw kunum ilo kilele yatemeko, kal kelete: “Mali ka biliw kunum bi Falisi kunum keliwi, mali bi Satyusi kunum ite te!”, angeko, yetemse kasike, e ka biliw kak yetebiliw diwyemin kunum biim mutuk ka kel gaanomele: “Nakunum kumel yutaka! Nakalem aatim kumeli biimdiw, nakati Falisi kunum nete te. Nem ibolow fukunin ‘Kuansiliw kawtiw iti baba teinokoliw te!’, angeko, fukunkabi beem mongom ete mali kawtiw i nem dulum elo ‘Elo geelewuma!’, nangeko, kale kel konembiliw te.”, yangse te.
6 Paulo sabia que uma parte do Sinédrio era de saduceus e a outra de fariseus e disse em alta voz.: Irmãos, eu sou fariseu, filho de fariseus. Por causa da minha esperança na ressurreição dos mortos é que sou julgado.
7 Yangei, ka biliw Falisi kunum so, ka biliw Satyusi kunum iso, alik alik i weng on ganesomi, amen kuw amen kuw kesiliw te.
7 Ao dizer ele estas palavras, houve uma discussão entre os fariseus e os saduceus, e dividiu-se a assembléia.
8 Nimtew angom? Satyusi kunum i bokolomeliw: “Kuansiliw kawtiw i fomkamin dim elote baba teininba kekabiliw te. Beemdiw, Sunbin-Got em yemdakamin finik akal, sawkal akal, aneng matil akal, alik alik bi sak weng ete kuw keko, dem so banim te.”, yangsiliw kate, Falisi kunum i bokolomeliw: “Babo! Alik alik bi fein dem so biliw te!”, angsiliw kasike.
8 {Pois os saduceus afirmam não haver ressurreição, nem anjos, nem espíritos, mas os fariseus admitem uma e outra coisa.}
9 Keko beli, im weng on gaanbin fian fian mak kesiliw ding dim bakate, mali Falisi kunum biim kukuyemin kunum mak moko, kitil weng mak bokoyemomeliw: “Nu kunum be diweko, atemuwete: E wa kukuw mak kelinba kebe kai! Finik ken mak em dim elo fiteweko, weng bakalewe sako? Bani, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak em dim elo fiteweko, weng bakalewe sako?”, ange ange keko, teksiliw te.|alt="Pharesees arguing" src="IB04210.tif" size="col" ref="Kalan Kunum 23:9"
9 Originou-se, então, grande vozearia. Levantaram-se alguns escribas dos fariseus e contestaram ruidosamente: Não achamos mal algum neste homem. {Quem sabe} se não lhe falou algum espírito ou um anjo...
10 Im teksiliw ding dim bakate, weng ganbin fian fian mak kesiliw kasike, wonuk so kunum beem emisik kak kunum be atemeko, “Yakai! I Fol elo teing o yan o binge binge kelokoliw sako?”, angeko, akalem wonuk so kunum ilo bokoyemomele: “Yu kabalak elo uneko, kitil keko, Fol elo im teing dim be takalako, nukalem am kaleelo debele telina!”, yangse te.
10 A discussão fazia-se sempre mais violenta. O tribuno temeu que Paulo fosse despedaçado por eles e mandou aos soldados que descessem, o tirassem do meio deles e o levassem para a cidadela.
11 Yangei, beem kutiliw kese ding dim bakate, Fol e atemete: Kamok Fian Yesus e em mit mewso moko, weng mak bokolewomele: “Ku kanelom finganemokolew te! Kom Selusalem abiw mutuk fian kasel biilo nem Weng Kal Ken Ati be bokoyemselew atew, kame akati Ulom abiw mutuk fian kasel ilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de unolewka!”, dangbelei, e atemse te.
11 Na noite seguinte, apareceu-lhe o Senhor e lhe disse: Coragem! Deste testemunho de mim em Jerusalém, assim importa também que o dês em Roma.
12 — ausente —
12 Quando amanheceu, coligaram-se alguns judeus e juraram com imprecações não comer nem beber nada, enquanto não matassem Paulo.
13 — ausente —
13 Eram mais de quarenta as pessoas que fizeram essa conjuração.
14 Angeko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, beem angin iso, Suda kawtiw biim kak kunum biso, alik alik biim fukun uneko, bokoyemomeliw: “Nu fawtuk ayem weng mak dukuko, bokolomeluw: ‘Nu wanin o, ok o, alik alik be tokotoko kesomi, Fol elo aluwi, em kuanoke ding dim kabalak e, iti wanin wanokoluw te!’, angbuluw kasike
14 Foram apresentar-se aos sumos sacerdotes e aos cidadãos, dizendo: Juramos solenemente nada comer enquanto não matarmos Paulo.
15 kame, yu wonuk so kunum biim emisik kak kunum beelo bokolewomeliw: ‘Nu Fol elo weng mak so mak dakalalomin ibolow keluw kasike, ku Fol elo num fukun dabalalolewka!’, dangoliwka! Dangiwi, em elo yom fukun elo dabalaloke ding dim kabalak e, nu deiw ka kel tal keko, Fol elo aluwi, e kuanoke te.”, yangsiliw te.
15 Vós, pois, ide com o conselho requerer do tribuno que o conduza à vossa presença, como se houvésseis de investigar com mais precisão a sua causa; e nós estamos prontos para matá-lo durante o trajeto.
16 Yangsiliw kate, Fol em ankais e biim ange ange kesiliw weng be kiliko, “Yakai!”, angeko, wonuk so kunum biim am uneko, Fol elo weng kal kelewse te.
16 Mas um filho da irmã de Paulo, inteirado da cilada, dirigiu-se à cidadela e o comunicou a Paulo.
17 Kelewsomelei, Fol e beem dangse weng be kiliko, wonuk so kunum biim kak kunum mak gaaneko, bokolewomele: “Kunum tanbel kale weng kal mak kom emisik kak kunum beelo bokolewoke kasike, elo beem fukun debele unolewka!”, dangse te.
17 Este chamou a si um dos centuriões e disse-lhe: Leva este moço ao tribuno, porque tem alguma coisa a lhe transmitir.
18 Dangei, e Fol em ankais be emisik kak kunum beem fukun debele uneko, bokolewomele: “Sok am tem da kolewsuluw kunum Fol be gaanemeko, ‘Tanbel kale weng kal mak kom emisik kak kunum beelo bokolewoke kasike, ku elo em fukun elo debele unolewka!’, nangei, ne kunum tanbel be kom fukun elo debele teli te.”, dangse te.
18 Ele o introduziu à presença do tribuno e lhe disse: O preso Paulo rogou-me que trouxesse este moço à tua presença, porque tem alguma coisa a dizer-te.
19 Dangei, emisik kak kunum be kunum aul beem teing falala keleweko, “Miyaka unuma!”, dangeko, dakalalomele: “Kame, ku nomin weng mak bokonemokolew a?”, dangeko, dakalase te.
19 O tribuno, tomando-o pela mão, retirou-se com ele à parte e perguntou: Que tens a dizer-me?
20 Dakalalei, e yan weng bokolewomele: “Mali Suda kunum mak ‘Fole elo aluwi, e kuanoka!’, ange ange keko, weng kitoko kembiliw te. Kasike, sow kutim kabalak e, nukalem kak yetebiliw diwyemin kunum i bokokemomeliw: ‘Ku Fol elo num fukun debele tololewka! Debele telewi, nu elo iti dakalakamin mak dakalalokoluw te.’, kangokoliw te.
20 Respondeu-lhe ele: Os judeus têm combinado rogar-te amanhã que apresentes Paulo ao Grande Conselho, como se houvessem de inquirir dele alguma coisa com mais precisão.
21 Kangokoliw kate, ku kanelom im kangokoliw weng be kililokolew te! Nimtew angom? Fufu 40 kel kunum mak yawal yawal keko, fawtuk ayem weng mak kitokoko, bokolomeliw: ‘Nu wanin o, ok o, alik alik be tokotoko kesomi, Fol elo aluwi, em kuanoke ding dim kabalak e, iti wanin wanokoluw te!’, ange ange ke kembiliw kasike. Keko beli, kame akate, i tal keko, elo alomin memen keko, kom ‘Kenka! Elo debele unina!’, angokolew weng em ding fenbiliw kasike.”, dangse te.
21 Mas tu não creias, porque mais de quarenta homens dentre eles lhe armam traição. Juraram solenemente nada comer, nem beber, enquanto não o matarem. Eles já estão preparados e só esperam a tua permissão.
22 Dangei, emisik kak kunum be kunum tanbel beem dangse weng be kiliko, “Kukal o!”, dangeko, kewkew weng mak bokolewomele: “Ku kanelom mali kawtiw ilo ‘Kanelokoliw eisneng be wonuk so kunum ilo bokoyem kembi te!’, yangeko, bokoyemokolew te!”, dangse te.
22 Então o tribuno despediu o moço, ordenando-lhe que a ninguém dissesse que o havia avisado.
23 Dangeko, wonuk so kunum im kak kunum alew mak gaayemeko, aso ilo bokoyemomele: “Kutiliw ataan kak teiw em ding dim kabalak e, kaso yu 200 kel biol atul nam so ganakabiliw wonuk so kunum so, 70 kel kos dim teineko, kakabiliw wonuk so kunum iso, 200 on tiakim so ganakabiliw wonuk so kunum iso, alik alik biilo kuluko, Sisalia abiw mutuk fian kalo unoliwka!
23 Depois disso, chamou ele dois centuriões e disse-lhes: Preparai duzentos soldados, setenta cavaleiros e duzentos lanceiros para irem a Cesaréia à terceira hora da noite.
24 Kate, kaso yom kalo unokoliw ding dim bakate, kaso yu maka mak im dulum elo kilebiko, unoliwka! Kaso yu Fol elo kos dim tein koleweko, elo aneng fian kaleem emisik atebe kunum Feliks em fukun elo debele unoliwka!”, yangse te.
24 Aprontai também cavalgaduras para Paulo, que tendes de levar com toda a segurança ao governador Félix.
25 Yangei, e fut mak boko, bokolomele:
25 E ele escreveu uma carta nestes termos:
26 “Emisik kak kunum Feliks, ku belew yako! Kolodius Ilisias ne fut kale bokemi te.
26 Cláudio Lísias ao excelentíssimo governador Félix, saúde!
27 Kunum kale Ulom abiw mutuk fian kayak kasike, Suda kawtiw im elo aluweko, alomin kis kesiliw ding dim bakate, ne mali wonuk so kunum ‘Elo debele telina!’, yangomi, yamdasi te.
27 Esse homem foi preso pelos judeus e estava a ponto de ser morto por eles, quando eu, sobrevindo com a tropa, o livrei, ao saber que era romano.
28 Yamdako, im elo alomin em mongom ete kal kelomin ibolow kesi kasike, ne Suda kawtiw biim kak diwyemin kunum gaaneko, ‘Yu teleko, wensaneko, nelo kanele beem mongom be bokonemina!’, yangesi te.
28 Então, querendo saber a causa por que o acusavam, levei-o ao Grande Conselho.
29 Yangii, im wensansiliw ding dim bakate, ne im elo alomin beem mongom ete kilele atemite: Suda kawtiw bi ikalem sawa weng beem mongom angom ganbiliw kate, nukalem Ulom abiw mutuk fian beem sawa weng mak kunum be sakalaw keko, weng bo bo kelewinba kese te. Kasike, ne elo alomin beem mongom yake, sok am tem dalomin beem mongom yake, mongom mak ateminba kesi te.
29 Soube que era acusado sobre questões da lei deles, sem haver nele delito algum que merecesse morte ou prisão.
30 Keko beli, kame kuw ne kililite: Kunum mali mak i yawal yawal weng mak bokoko, weng kitokoko, bokolomeliw: ‘Nu tal keko, elo aluma!’, angiwi, ne kilisi te. Kiliko, fongate akate kunum be kom fukun dabalasomi, Suda kawtiw biilo bokoyemomeli: ‘Yu kunum beem dulum elote anggil ilum mak keliw tewe, yu Feliks em fukun unoliwka! Uniwi, e elo diweko, geelewoke te!’, yangesi te.”,
30 Mas, como tivesse chegado a mim a notícia das traições que maquinavam contra ele, envio-o com urgência a ti, intimando também aos acusadores que recorram a ti. Adeus.
31 Keko beli, wonuk so kunum bi ikalem kak kunum beem yangse weng be kiliko, geleweko, kutiliw mutuk kabalak e, i Fol elo Antibatelis abiw mutuk fian kalo debele unsiliw te.
31 Os soldados, conforme lhes fora ordenado, tomaram Paulo e o levaram de noite a Antipátride.
32 Unbiliwi, iti aneng danse ding dim bakate, mali kos dim teininba kesiliw wonuk so kunum i abiw be koleweko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unsiliw te. Kate, kos dim teinsiliw wonuk so kunum i Fol eso makuw uneko,
32 No dia seguinte, voltaram para a guarnição, deixando que os soldados da cavalaria o escoltassem.
33 Sisalia abiw mutuk fian kalo unsiliw te. Ka telesomi, ikalem kak kunum em bose fut be Feliks elo duleweko, Fol elo em kiin dim kel mo kolewsiliw te.
33 À sua chegada a Cesaréia, entregaram ao governador a carta e apresentaram-lhe também Paulo.
34 — ausente —
34 Ele, depois de lê-la e perguntar de que província ele era, sabendo que era da Cilícia, disse:
35 — ausente —
35 Ouvir-te-ei quando chegarem teus acusadores. Mandou, então, que Paulo fosse guardado no pretório de Herodes.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.