Atos 23
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Kolewei, Fol e kalaing kuw keko, Isalael kawtiw im kak yetebiliw diwyemin kunum alik alik biilo kiin sen so keyemeko, bokoyemomele: “Nakunum kumel yutaka! Ne wa kukuw mak kelinba kebi kate, diwkuw diwkuw Sunbin-Got em aluwbamin aluwkabi kunum nete te.”, yangse te.
1 Paul nuw Kaniser itihkikin naatu eo, “Taituwau ayu au yawas tutufin etei God matanamaim men kafa’imo erekasiy auman ama na iti boun titamih.” Paul Jerusalem kanisel nahimaimbat tibibabatiy|alt="Paul speaking to council in Jerusalem" src="cn01975B.tif" size="col" loc="Act 23.1" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.1-6"
2 Yangei, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel Ananayas e Fol em mit mewso mobiliw kunum biilo bokoyemomele: “Yu Fol beem weng bakabe fil kal be wakal koliwi, e weng kimi angoka!”, yangei, i kiliko, em yangse weng be gelewsiliw te.
2 Iti na’at eo basit Firis Gagamin wabin Ananias orot iyab Paul sisibinamaim hibatabat awan roufoforamih iuwih.
3 Gelewbiliwi, Fol e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel beelo bokolewomele: “Sunbin-Got e kulo ken feiw kokemoke te! Fimdi-famde kunum kal ken ati kebelew kate, mutuk kilonselew kunum kutaka! Ku nelo diwnemeko, geenembelew kunum kebelew kate, kukati Moses em sawa weng beelo abelew kunum kebelew kute te. ‘Weng bakabe fil kal be wakal kolewina!’, yangbelew kasike.”, dangse te.
3 Baise Paul iu, “God o awa boro narufofoforen, yumat rah ana sis! O baibabatiyenayan orot wai, aisim o taiyuw ofafar ibai awau roufoforenamih sabuw kubiyunih!”
4 Dangei, mali mewso ka kel mobiliw kunum mak i Fol elo bokolewomeliw: “Ku nolomete kunum kaleelo weng milewbelew e? E Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel kebe kasike!”, dangsiliw te.
4 Orot Paul sisibin hibatabat hio, “O God ana Firis Gagamin isan men tur kakafih inao’omih!”
5 Dangiwi, Fol e yan weng bokoyemomele: “Eke! Ne akokow kesomi, weng milewi te. Nakati Moses em kukuyemse sawa weng be kilele kal keli kasike. E bokolomele:
5 Paul iyafutih eo, “Teutuwau ayu men aso’ob i Firis Gagamin. Buk Atamaninamaim eo, ‘O men tur kakafin a sabuw hai bonawiyenayan isan inao’omih.’”
6 Em angse ding dim bakate, Fol e ka biliw kunum ilo kilele yatemeko, kal kelete: “Mali ka biliw kunum bi Falisi kunum keliwi, mali bi Satyusi kunum ite te!”, angeko, yetemse kasike, e ka biliw kak yetebiliw diwyemin kunum biim mutuk ka kel gaanomele: “Nakunum kumel yutaka! Nakalem aatim kumeli biimdiw, nakati Falisi kunum nete te. Nem ibolow fukunin ‘Kuansiliw kawtiw iti baba teinokoliw te!’, angeko, fukunkabi beem mongom ete mali kawtiw i nem dulum elo ‘Elo geelewuma!’, nangeko, kale kel konembiliw te.”, yangse te.
6 Imaibo nati ana maramain Kaniser sabuw Paul inanih, sabuw nati’imaim hiruru’ay afa i Sadducee afa i Pharisee, naatu Paul Kaniser sabuw isah fanan aumetawat eaf eo, “Teituwou! Ayu i Pharisee, naatu Pharisee orot natun. Ayu iti baibatiyen efanamaim abatabat anayabin abitumatum morobone misir maiye ana nuhufot abai ama’am isan!”
7 Yangei, ka biliw Falisi kunum so, ka biliw Satyusi kunum iso, alik alik i weng on ganesomi, amen kuw amen kuw kesiliw te.
7 Iti na’atube eo ana maramaim, Pharisee naatu Sadducee bairi hitarayouw higam naatu kou’ay hikusib.
8 Nimtew angom? Satyusi kunum i bokolomeliw: “Kuansiliw kawtiw i fomkamin dim elote baba teininba kekabiliw te. Beemdiw, Sunbin-Got em yemdakamin finik akal, sawkal akal, aneng matil akal, alik alik bi sak weng ete kuw keko, dem so banim te.”, yangsiliw kate, Falisi kunum i bokolomeliw: “Babo! Alik alik bi fein dem so biliw te!”, angsiliw kasike.
8 Anayabin Sadducee tibitumatum sabuw moroboyah boro men hinamisir maiye, naatu tounamatar men tema’am naatu afiy auman en. Baise Pharisee it sawar tounu etei isah tibitumatum.
9 Keko beli, im weng on gaanbin fian fian mak kesiliw ding dim bakate, mali Falisi kunum biim kukuyemin kunum mak moko, kitil weng mak bokoyemomeliw: “Nu kunum be diweko, atemuwete: E wa kukuw mak kelinba kebe kai! Finik ken mak em dim elo fiteweko, weng bakalewe sako? Bani, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak em dim elo fiteweko, weng bakalewe sako?”, ange ange keko, teksiliw te.|alt="Pharesees arguing" src="IB04210.tif" size="col" ref="Kalan Kunum 23:9"
9 Naatu gamin gagamin na’in matar, Ofafar bai’obaiyenayah iyab Pharisee ana kou’ay himisir fanah sib higam hio, “Paul i men abisa ta kakafin sinafumih, men taso’ob afiy o tounamatar ta na hairi hio.”
10 Im teksiliw ding dim bakate, weng ganbin fian fian mak kesiliw kasike, wonuk so kunum beem emisik kak kunum be atemeko, “Yakai! I Fol elo teing o yan o binge binge kelokoliw sako?”, angeko, akalem wonuk so kunum ilo bokoyemomele: “Yu kabalak elo uneko, kitil keko, Fol elo im teing dim be takalako, nukalem am kaleelo debele telina!”, yangse te.
10 Gamin ra’at sasa, naatu baiyowayah hai orot ukwarin bir eo, Paul boro hinarab hinatensisib, naatu baiyowayah iuwih hire hin kou’ay wanawanan hirun Paul umahine hiba’aruwih hibai hina hai bar hiyari’ay.
11 Yangei, beem kutiliw kese ding dim bakate, Fol e atemete: Kamok Fian Yesus e em mit mewso moko, weng mak bokolewomele: “Ku kanelom finganemokolew te! Kom Selusalem abiw mutuk fian kasel biilo nem Weng Kal Ken Ati be bokoyemselew atew, kame akati Ulom abiw mutuk fian kasel ilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de unolewka!”, dangbelei, e atemse te.
11 Nati gugumin Regah na Paul sisibinamaim bat eo “Koufair inab! Jerusalemamaim ayu isou i’orereb na’atube inan Rome imaim ef ta’imon inasinaf inaorerereb.”
12 — ausente —
12 Marto, marauman Jew sabuw afa hina hita’imon hiyakitifuw naatu omatanen hiwa’an harew o bay men hinaa hinatom hinama’am Paul hinarab namorobabo.
13 — ausente —
13 Sabuw iyab Paul asabunin isan hiyayakitifuw nah etei i 40 na’atube tafanamaim auman.
14 Angeko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, beem angin iso, Suda kawtiw biim kak kunum biso, alik alik biim fukun uneko, bokoyemomeliw: “Nu fawtuk ayem weng mak dukuko, bokolomeluw: ‘Nu wanin o, ok o, alik alik be tokotoko kesomi, Fol elo aluwi, em kuanoke ding dim kabalak e, iti wanin wanokoluw te!’, angbuluw kasike
14 Imaibo hin firis ukwarih naatu regaregah ai’in biyah hitit hio, “Aki etei omatanen fokarin a’obaifaro bay boro men anaa anama nan Paul ana’asabun imaibo boro bay anaa.
15 kame, yu wonuk so kunum biim emisik kak kunum beelo bokolewomeliw: ‘Nu Fol elo weng mak so mak dakalalomin ibolow keluw kasike, ku Fol elo num fukun dabalalolewka!’, dangoliwka! Dangiwi, em elo yom fukun elo dabalaloke ding dim kabalak e, nu deiw ka kel tal keko, Fol elo aluwi, e kuanoke te.”, yangsiliw te.
15 Isan imih boun aki akokok kwa naatu Kaniser bairi tur kwaniyafar Rome Baiyowayan isan Paul nab kwa isa nare nan. Kwanifuw taiyuwin biyanamaim nuwet gewas kwanarouw kwanao nare nan. Baise aki boro efamaim anawa’ir anama’am nanan ana’asabun.”
16 Yangsiliw kate, Fol em ankais e biim ange ange kesiliw weng be kiliko, “Yakai!”, angeko, wonuk so kunum biim am uneko, Fol elo weng kal kelewse te.
16 Baise Paul rubin babin natun hiyayanuw nowar basit na barik bar tit run Paul ana tur eowen.
17 Kelewsomelei, Fol e beem dangse weng be kiliko, wonuk so kunum biim kak kunum mak gaaneko, bokolewomele: “Kunum tanbel kale weng kal mak kom emisik kak kunum beelo bokolewoke kasike, elo beem fukun debele unolewka!”, dangse te.
17 Naatu Paul sorodiy orot ta isan eaf na iu, “Iti monokai kwabai kwan baiyowayan ukwarin biyan, i tur ta boro ana tur na’owen.”
18 Dangei, e Fol em ankais be emisik kak kunum beem fukun debele uneko, bokolewomele: “Sok am tem da kolewsuluw kunum Fol be gaanemeko, ‘Tanbel kale weng kal mak kom emisik kak kunum beelo bokolewoke kasike, ku elo em fukun elo debele unolewka!’, nangei, ne kunum tanbel be kom fukun elo debele teli te.”, dangse te.
18 Baiyowayah hai orot gagamin monokai bai in baiyowayan ukwarin biyan tit eo, “Dibur orot Paul eaf arun orot iti abai o isa anan anayabin i boro tur ta nao inanowar.”
19 Dangei, emisik kak kunum be kunum aul beem teing falala keleweko, “Miyaka unuma!”, dangeko, dakalalomele: “Kame, ku nomin weng mak bokonemokolew a?”, dangeko, dakalase te.
19 Baiyow hai ukwarin orot uman bai nawiy nabin akisihimo hin naatu ibatiy, “O abisa kukokok boro inao ananowar?”
20 Dakalalei, e yan weng bokolewomele: “Mali Suda kunum mak ‘Fole elo aluwi, e kuanoka!’, ange ange keko, weng kitoko kembiliw te. Kasike, sow kutim kabalak e, nukalem kak yetebiliw diwyemin kunum i bokokemomeliw: ‘Ku Fol elo num fukun debele tololewka! Debele telewi, nu elo iti dakalakamin mak dakalalokoluw te.’, kangokoliw te.
20 Orot iya’afut eo, “Jew orot gagagamih etei hibasit maras boro o hinifefeyani Paul inab inare Kaniser hai kou’ayomaim ana yare hinanuwetamih, baise nati i hai baifuwen.
21 Kangokoliw kate, ku kanelom im kangokoliw weng be kililokolew te! Nimtew angom? Fufu 40 kel kunum mak yawal yawal keko, fawtuk ayem weng mak kitokoko, bokolomeliw: ‘Nu wanin o, ok o, alik alik be tokotoko kesomi, Fol elo aluwi, em kuanoke ding dim kabalak e, iti wanin wanokoluw te!’, ange ange ke kembiliw kasike. Keko beli, kame akate, i tal keko, elo alomin memen keko, kom ‘Kenka! Elo debele unina!’, angokolew weng em ding fenbiliw kasike.”, dangse te.
21 Imih hai tur men inanowar, anayabin orot etei 40 tafanamaim auman boro efamaim hinawa’ir hinama hinakaif. Iti oro’orot i omatanen fokarin hio baifaro bay harew hairi boro men hinaa, hinama’am Paul hina’asabunibo bay hinaa harew hinatom. Etei i sinafumih hiyabuna sawar o anot abisa inao’o i hima tekakaif.”
22 Dangei, emisik kak kunum be kunum tanbel beem dangse weng be kiliko, “Kukal o!”, dangeko, kewkew weng mak bokolewomele: “Ku kanelom mali kawtiw ilo ‘Kanelokoliw eisneng be wonuk so kunum ilo bokoyem kembi te!’, yangeko, bokoyemokolew te!”, dangse te.
22 Baiyowayan ukwarin eo, “Men yait ta ana tur ina’owen abisa io anonowar.” Naatu orot iyafar tit in.
23 Dangeko, wonuk so kunum im kak kunum alew mak gaayemeko, aso ilo bokoyemomele: “Kutiliw ataan kak teiw em ding dim kabalak e, kaso yu 200 kel biol atul nam so ganakabiliw wonuk so kunum so, 70 kel kos dim teineko, kakabiliw wonuk so kunum iso, 200 on tiakim so ganakabiliw wonuk so kunum iso, alik alik biilo kuluko, Sisalia abiw mutuk fian kalo unoliwka!
23 Baiyowayah hai orot gagamih rou’ab eafih hina iuwih eo, “Baiyowayah 200 kwanabow, horse ana orot etei 70, naatu 200 ahay bowayah, kwanabobuna boun gugumin nine korok iti tafaram kwanihamiy kwanan Caesarea kwanatit.
24 Kate, kaso yom kalo unokoliw ding dim bakate, kaso yu maka mak im dulum elo kilebiko, unoliwka! Kaso yu Fol elo kos dim tein koleweko, elo aneng fian kaleem emisik atebe kunum Feliks em fukun elo debele unoliwka!”, yangse te.
24 Horse ta Paul kwanitin afe’en namare naatu kwanatafafar gewas kwanab kwanan Gawan Felix biyan kwanatit kwanitubar.”
25 Yangei, e fut mak boko, bokolomele:
25 Imaibo baiyowayah hai ukwarin mare fef kirum eo.
26 “Emisik kak kunum Feliks, ku belew yako! Kolodius Ilisias ne fut kale bokemi te.
26 “Ayu Claudius Lysias, O Felix gawan orot gewas
27 Kunum kale Ulom abiw mutuk fian kayak kasike, Suda kawtiw im elo aluweko, alomin kis kesiliw ding dim bakate, ne mali wonuk so kunum ‘Elo debele telina!’, yangomi, yamdasi te.
27 Iti orot i Jew sabuw hibai kafa’imo
28 Yamdako, im elo alomin em mongom ete kal kelomin ibolow kesi kasike, ne Suda kawtiw biim kak diwyemin kunum gaaneko, ‘Yu teleko, wensaneko, nelo kanele beem mongom be bokonemina!’, yangesi te.
28 Ayu akok i ataso’ob yabin
29 Yangii, im wensansiliw ding dim bakate, ne im elo alomin beem mongom ete kilele atemite: Suda kawtiw bi ikalem sawa weng beem mongom angom ganbiliw kate, nukalem Ulom abiw mutuk fian beem sawa weng mak kunum be sakalaw keko, weng bo bo kelewinba kese te. Kasike, ne elo alomin beem mongom yake, sok am tem dalomin beem mongom yake, mongom mak ateminba kesi te.
29 Anunuwet men abisa kakafin iwa’an
30 Keko beli, kame kuw ne kililite: Kunum mali mak i yawal yawal weng mak bokoko, weng kitokoko, bokolomeliw: ‘Nu tal keko, elo aluma!’, angiwi, ne kilisi te. Kiliko, fongate akate kunum be kom fukun dabalasomi, Suda kawtiw biilo bokoyemomeli: ‘Yu kunum beem dulum elote anggil ilum mak keliw tewe, yu Feliks em fukun unoliwka! Uniwi, e elo diweko, geelewoke te!’, yangesi te.”,
30 Naatu
31 Keko beli, wonuk so kunum bi ikalem kak kunum beem yangse weng be kiliko, geleweko, kutiliw mutuk kabalak e, i Fol elo Antibatelis abiw mutuk fian kalo debele unsiliw te.
31 Baiyowayah hai bowabow hibitih na’atube hisinaf, Paul hibai gugumin wanawanan hinawiy hin kakafih hai wawa’ir ana sou Antipatris imaim hitubar.
32 Unbiliwi, iti aneng danse ding dim bakate, mali kos dim teininba kesiliw wonuk so kunum i abiw be koleweko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unsiliw te. Kate, kos dim teinsiliw wonuk so kunum i Fol eso makuw uneko,
32 Naatu marto baiyowayah ahiwat himatabir maiye hina yarir bar hitit, baise horse hai orot i Paul hinawiy bairi hin.
33 Sisalia abiw mutuk fian kalo unsiliw te. Ka telesomi, ikalem kak kunum em bose fut be Feliks elo duleweko, Fol elo em kiin dim kel mo kolewsiliw te.
33 Hinawiy hina Caesarea hitit fef gawan hitin naatu Paul auman hibai hirun umanamaim hiyai.
34 — ausente —
34 Gawan fef iyab naatu Paul ibatiy ana tafaram menane na, naatu Paul ana tafaram Silisia’ane rouw eo nonowar ana maramaim
35 — ausente —
35 eo, “Ayu boro a kamabiy sabuw hinanabo inao anowar.” Imaibo iuwih hibai hin gawan ana bar gagaminamaim dibur bar hiyari’y.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.