Atos 22
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 “Nakunum kumel yutaka! Aatim kumel yutaka! Ne weng kale yulo bokoyemii, yu kiliko, kanese weng be kilele kiliko, ‘Sen so kunum kebe sako?’, angeko, kal keloliwka!”, yangse te.
1 “Irmãos e pais”, disse Paulo. “Ouçam-me enquanto apresento minha defesa.”
2 Yangei, i kiliko, “Yakai! Kunum be nukalem weng sin kel bakabe kai!”, angeko, atin kuw weng kimi tete angsiliw te. Angiwi, Fol e bokoyemomele:
2 Quando o ouviram falar em aramaico, o silêncio foi ainda maior.
3 “Ne Suda kunum nete te. Yem u nelo Silisia aneng fian beem abiw mutuk fian Talsus ka kel duku konemsu te. Duku konemui, nem tanbelsi ding dim bakate, ne abiw mutuk fian kaleelo teleko, wiin so kukuyemin kunum Gamaliel be nem kukunemin kunum kenemse te. E nelo nukalem awalik kumel im kukuyemin sawa weng be kilele kuw kukunemei, ne kiliko, atin kuw kal keko, yukatetew kesomi, Sunbin-Got em ibolow fukunin ete kuw kitil kuw aluweko, gelewkabi kunum kebi te.
3 Então Paulo disse: “Sou judeu, nascido em Tarso, cidade da Cilícia. Fui criado aqui em Jerusalém e educado por Gamaliel. Como aluno dele, fui instruído rigorosamente em nossas leis e nos costumes judaicos. Tornei-me muito zeloso de honrar a Deus em tudo que fazia, como vocês são hoje.
4 Sua kel akate, nem mali Yesus beem deiw kikis gelewkabiliw kawtiw mak yetebameli ding dim bakate, ne kawtiw biilo nit net keyemeko, sok am tem da koyemeko, ‘Yeniwi, kuan kemaliw te!’, yangeko, kakameli kunum kebisi te.
4 E fui ao encalço dos seguidores do Caminho, perseguindo alguns até a morte, prendendo homens e mulheres e lançando-os na prisão.
5 Feinka! Nukalem Sunbin-Got am yol beem kunum ayem sel so, nukalem Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum iso, alik alik bi nem kanemali kukuw be kilele kal kebiliw kasike, i auk so dunemse fut mak boko, nem teing dim dako, bokonemomeliw: ‘Damaskus abiw mutuk fian kawtem unokolew ding dim bakate, fut kale nukalem nakunum kumel ilo duyemolewka! Keko beli, ku ki keko, kaem Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng biilo sok so nit net keyemeko, Selusalem abiw mutuk fian kalo yemdalewi, ka kel i ilum fian mak duyemokoliw te.’, nangsiliw te.
5 O sumo sacerdote e todo o conselho dos líderes do povo podem confirmar isso. Recebi deles cartas para nossos irmãos judeus em Damasco que me autorizavam a trazer os seguidores do Caminho de lá para Jerusalém, em cadeias, para serem castigados.
6 Nangiwi, ne kiliko, Damaskus abiw mutuk fian kalo unsi te. Nem kalo unsi ding dim bakate, ataan mutuk doung kele ding dim kabalak e, nu Damaskus abiw mutuk fian mewso talsuluw te. Keko beli, ailbin mamin fian mak abiil kawtem elote teleko, nem kiin dim falak angei,
6 “Quando me aproximava de Damasco, por volta do meio-dia, de repente uma luz muito intensa brilhou ao meu redor.
7 ne dakaluko, kawin dim mitsi te. Nem mitsi ding dim bakate, ne weng mak kililite: ‘Sol kutaka! Kutaka! Ku nimtew angom ete nelo diwkuw diwkuw nenggeleweko, ilum fian dunemkabelew e?’, nangei, ne kilisi te.
7 Caí no chão e ouvi uma voz que me disse: ‘Saulo, Saulo, por que você me persegue?’.
8 Kiliko, dakalalomeli: ‘Kamok Fian kutaka! Ku kante ye?’, dangii, e yan weng bokonemomele: ‘Ne Nasalet abiw mutuk kayak Yesus nete te. Ku nelo nenggeleweko, nenkabelew kasike.’, nangse te.
8 “‘Quem és tu, Senhor?’, perguntei. “E a voz respondeu: ‘Sou Jesus, o nazareno,
9 Nangei, neso biliw kunum ikati ailbin mamin be atemsiliw kate, nangse weng be kilele kilinba keko, beem mongom e akokow kesiliw te.
9 Os que me acompanhavam viram a luz, mas não entenderam a voz daquele que falava comigo.
10 Keko beli, ne dakalalomeli: ‘Kamok Fian kutaka! Kame, ne nono keloki ye?’, dangii, e yan weng bokonemomele: ‘Ku moko, Damaskus abiw mutuk fian kawtem elo unewi, kom fukun toloke kunum mak nem kom teing dim dukukemoki aluwbamin beem weng kal bokokemomin toloke te!’, nangse te.
10 “Então perguntei: ‘Que devo fazer, Senhor?’. “E o Senhor me disse: ‘Levante-se e entre em Damasco, onde lhe dirão tudo que você deve fazer’.
11 Nangei, ailbin mamin fian be nem kiin abil konemei, ‘Kiin milil keneme kai!’, angeko, kiin kawi kawi angsi kasike, mali neso ka biliw kunum bi nem teing falala nauleko, ne molii, i nelo Damaskus abiw mutuk fian kawtem elo nemde unsiliw te.
11 “A luz intensa havia me deixado cego, e meus companheiros tiveram de levar-me pela mão a Damasco.
12 Keko beli, nem Damaskus abiw mutuk fian kawtem elo unsi ding dim bakate, kunum mak em wiin e Ananayas nem fukun talse te. E Moses em kukuyemse weng beelo kilele aluwkabe kunum kese kasike, ka biliw Suda kawtiw alik alik i elo atemeko, em wiin daolewsiliw te.
12 Vivia ali Ananias, um homem devoto, dedicado à lei e muito respeitado por todos os judeus da cidade.
13 Kaneko beli, kunum be nem mit mewso teleko, bokonemomele: ‘Nakunum Sol kutaka! Kom kiin milil angebe be iti ken keloka!’, nangse te. Em nangse ding dim bakate, nem kiin e kiin golnemei, ne elo atemsi te.
13 Ele veio, colocou-se ao meu lado e disse: ‘Irmão Saulo, volte a enxergar’. E, naquele mesmo instante, pude vê-lo.
14 Atemsomelii, e nelo weng mak bokonemomele: ‘Num abiok kumel im Sunbin-Got e kulo akalem wiin so amkoko, bokokemomele: ‘Nem ibolow fukunin be kilele kal kemokolew kunum kekemoki te. Keko beli, ku nem Kiol Kuw Sen so Banim Kunum beelo atemeko, em kangoke weng be kiliko,
14 “Então ele disse: ‘O Deus de nossos antepassados escolheu você para conhecer a vontade dele e para ver o Justo e ouvi-lo falar.
15 em kanekemoke mesesem mesesem eisneng be kiinwalasomi, mali kunum waneng banban ilo bokoyemolewka!’, kange kembe te.
15 Você será testemunha dele, dizendo a todos o que viu e ouviu.
16 Keko beli, kame, ku nimtew angom ete neknek kebelew e? Ku fongate akate unew kano, mali kawtiw i kulo ok da kokemoliwka! Ok da kokemiwi, kom Yesus elo ‘Fein!’, dangew ding dim bakate, e kom sili sili be sak misim kuw kulu kokemoke te.’, nangse te. Nangei, ne kiliko, em nangse weng be fein gelewsi te.
16 O que está esperando? Levante-se e seja batizado! Fique limpo de seus pecados invocando o nome do Senhor’.
17 Keko beli, ne Selusalem abiw mutuk fian kalo uneko, Sunbin-Got em am yol kale teleko, eso weng bakabi te. Nem eso bakabi ding dim bakate, takak atew mak falak angei,
17 “Depois que voltei a Jerusalém, estava orando no templo e tive uma visão,
18 ne Kamok Fian atemii, e nelo bokonemomele: ‘Ku fongate akate Selusalem abiw mutuk fian kale kololewka! Nimtew angom? Ka biliw kawtiw bi nem kom dulum elote kanekemsi sang be kiliko, ‘Fein!’, danginba kelokoliw kasike.’, nangse te.
18 na qual o Senhor me dizia: ‘Depressa! Saia de Jerusalém, pois o povo daqui não aceitará seu testemunho a meu respeito’.
19 Nangei, ne elo yan weng bokolewomeli: ‘Kamok Fian kutaka! Selusalem abiw mutuk fian kasel alik alik bi nem kanesi kukuw be kilele kal keko, netebameliw te. I kal keliwete: Sua e, ne Suda kawtiw num wensankabiliw am dim mak am dim mak kalo uneko, kom ka kel biliw angin bi sok so ge koyemeko, yen feiw wa wa koyem kebisi te.
19 “E eu respondi: ‘Senhor, sem dúvida eles sabem que em cada sinagoga eu prendia e açoitava aqueles que criam em ti.
20 Mali kawtiw im kom sang kiinwalase kunum Stiben elo tum so aliwi, em kuanse ding dim bakate, ne kanelewsiliw eisneng beem dulum elote ‘Kenka!’, angeko, elo aliw kawtiw biim asolow ilim beem dulum elo ‘Mali kawtiw i kanelom yakut kelokoliw te!’, angeko, kilele kutebisi te. Ka biliw kawtiw alik alik bi sang be kal keliw kasike, i nem kanenemselew sang bakati kiliko, “Fein!”, dangokoliw te!’, dangsi te.
20 E quando Estêvão, tua testemunha, foi morto, eu estava inteiramente de acordo. Fiquei ali e guardei os mantos que eles tiraram quando foram apedrejá-lo’.
21 Dangsi kate, Kamok Fian e nelo bokonemomele: ‘Babo! Ku unolewka! Ne kulo kamdalii, ku singam aneng aneng angom biim abiw mutuk abiw mutuk angom kalo uneko, Suda kawtiw yom ibik biliw kawtiw biilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de kakamolewka!’, nangse te.”,
21 “Mas o Senhor me disse: ‘Vá, pois eu o enviarei para longe, para os gentios’”.
22 — ausente —
22 A multidão ouviu Paulo até ele dizer essa palavra. Então começaram a gritar: “Fora com esse sujeito! Ele não merece viver!”.
23 — ausente —
23 Gritavam, arrancavam seus mantos e jogavam poeira para o alto.
24 Kesomeliwi, wonuk so kunum biim emisik kak kunum be “Kunum beelo kuluko, nukalem am da kolewina! Kolewsomi, sok so bitit butut keleweko, ‘Kanebe eisneng beem mongom kame nulo kilele bokoyema!’, dangoliwka!”, yangse te.
24 O comandante trouxe Paulo para dentro e ordenou que ele fosse açoitado e interrogado a fim de descobrir por que a multidão tinha ficado tão furiosa.
25 Yangei, wonuk so kunum bi Fol elo debeleko, am bul mobiliw dim ka kel koleweko, sok debet so bitit butut kelewomin memen kesiliw te. Kaem ding dim bakate, Fol e ka alakabe kak kunum mak elo bokolewomele: “Ne Ulom abiw mutuk fian beem kayak kate, yu nelo diwinba kesomi, sak nenomin kebiliw te. Kanebiliw kasike, yu Ulom abiw mutuk fian num sawa weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewbiliw te!”, yangse te.
25 Quando amarravam Paulo para açoitá-lo, ele disse ao oficial que estava ali: “A lei permite açoitar um cidadão romano sem que ele tenha sido julgado?”.
26 Yangei, kak kunum be kiliko, yol angeko, emisik kak kunum beelo bokolewomele: “Ku nono kelew e? Kunum be Ulom abiw mutuk fian kayak kasike!”, dangse te.
26 Ao ouvir isso, o oficial foi ao comandante e perguntou: “O que o senhor está fazendo? Este homem é cidadão romano!”.
27 Dangei, kunum be uneko, Fol elo dakalalomele: “Ku fein Ulom abiw mutuk fian kayak kute sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Feinka! Abiw beem kayak nete te.”, dangse te.
27 O comandante perguntou a Paulo: “Diga-me, você é cidadão romano?”. Ele respondeu: “Sim, eu sou”.
28 Em dangse ding dim bakate, emisik kak kunum be bokolewomele: “Ulom abiw mutuk fian kayak kelomin beem dulum elote, ne tum win fian fian mak wesi te.”, dangse kate, Fol e yan weng bokolewomele: “Yem um nelo dukusu ding dim kabalak e, ne Ulom abiw mutuk fian beem kunum kebisi te.”, dangse te.
28 “Eu também”, disse o comandante. “E paguei caro por minha cidadania!” Paulo respondeu: “Mas eu sou cidadão de nascimento”.
29 Dangei, ka biliw wonuk so kunum alik alik i yol angeko, “An feiw kolewomin be fongate akate koluma!”, ange ange kesiliw kate, emisik kak kunum be Ulom abiw mutuk fian em kayak Fol beelo sak sok so ge kolewse kasike kame, e finganin fian mak kese te.
29 Quando os soldados que estavam prestes a interrogar Paulo ouviram que ele era cidadão romano, retiraram-se de imediato. Até mesmo o comandante ficou com medo ao saber que Paulo era cidadão romano, pois tinha mandado amarrá-lo.
30 Keko beli, aneng iti danse ding dim bakate, emisik kak kunum be sin em kanese beem mongom e kilele kal kelomin ibolow kese kasike, e Suda kawtiw biim kak yetebiliw kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel beso, beem angin biso, alik alik biilo gaayemeko, “Yu teleko, alik alik nu makuw kunum beelo diweko, geelewuma!”, yangse te. Yangei, im wensansiliw ding dim bakate, e mali wonuk so kunum ilo bokoyemomele: “Fol beem sok so ge kolewbiliw be silel kolewina!”, yangeko, elo alik alik biim mutuk ka kel mo kolewse te.
30 No dia seguinte, o comandante ordenou que os principais sacerdotes se reunissem com o conselho dos líderes do povo. Queria descobrir exatamente qual era o problema, por isso soltou Paulo e mandou que o trouxessem diante deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.