Atos 22
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 “Nakunum kumel yutaka! Aatim kumel yutaka! Ne weng kale yulo bokoyemii, yu kiliko, kanese weng be kilele kiliko, ‘Sen so kunum kebe sako?’, angeko, kal keloliwka!”, yangse te.
1 “Tamai’inah, naatu taitu tuwai’inah au wasfafaren ana tur anao kwananowar.”
2 Yangei, i kiliko, “Yakai! Kunum be nukalem weng sin kel bakabe kai!”, angeko, atin kuw weng kimi tete angsiliw te. Angiwi, Fol e bokoyemomele:
2 Hebrew turamaim eo hinonowar ana veya etei surur binon tar.
3 “Ne Suda kunum nete te. Yem u nelo Silisia aneng fian beem abiw mutuk fian Talsus ka kel duku konemsu te. Duku konemui, nem tanbelsi ding dim bakate, ne abiw mutuk fian kaleelo teleko, wiin so kukuyemin kunum Gamaliel be nem kukunemin kunum kenemse te. E nelo nukalem awalik kumel im kukuyemin sawa weng be kilele kuw kukunemei, ne kiliko, atin kuw kal keko, yukatetew kesomi, Sunbin-Got em ibolow fukunin ete kuw kitil kuw aluweko, gelewkabi kunum kebi te.
3 “Ayu i Jew orot Tarsus imaim atufuw tafaram Silisia wanawanan, baise Jerusalemamaim ama ara’at. Gamaliel ana bai’obaiyen babanamaim ama, uwatanah hai ofafar etei ayu i’obaiyu, naatu ayu i baibobowenayan orot ta God ana ofafar tur isan, kwa boun iti kwama’am na’atube.
4 Sua kel akate, nem mali Yesus beem deiw kikis gelewkabiliw kawtiw mak yetebameli ding dim bakate, ne kawtiw biilo nit net keyemeko, sok am tem da koyemeko, ‘Yeniwi, kuan kemaliw te!’, yangeko, kakameli kunum kebisi te.
4 Sabuw iyab ef iti hibi’ufun abow ai’a’akirih arouw asbunubunuwen naatu afa abow ana dibur aya.
5 Feinka! Nukalem Sunbin-Got am yol beem kunum ayem sel so, nukalem Suda kawtiw num kak yetebiliw kunum iso, alik alik bi nem kanemali kukuw be kilele kal kebiliw kasike, i auk so dunemse fut mak boko, nem teing dim dako, bokonemomeliw: ‘Damaskus abiw mutuk fian kawtem unokolew ding dim bakate, fut kale nukalem nakunum kumel ilo duyemolewka! Keko beli, ku ki keko, kaem Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng biilo sok so nit net keyemeko, Selusalem abiw mutuk fian kalo yemdalewi, ka kel i ilum fian mak duyemokoliw te.’, nangsiliw te.
5 Firis Gagamin naatu Kaniser tutufin etei abisa ao i hiso’ob turobe. Anayabin i fef hikirum hitu abai an Damaskas wanawanan, sabuw baitumatumayah nati’imaim hima’am fatumih bow na Jerusalem tit isan ayen an.”
6 Nangiwi, ne kiliko, Damaskus abiw mutuk fian kalo unsi te. Nem kalo unsi ding dim bakate, ataan mutuk doung kele ding dim kabalak e, nu Damaskus abiw mutuk fian mewso talsuluw te. Keko beli, ailbin mamin fian mak abiil kawtem elote teleko, nem kiin dim falak angei,
6 “Ana Damaskas abiyubin auman i’ouyit, naniyan meyemeye marakaw namanamarabe bow marane ra’iy sisibu etei marakaw.
7 ne dakaluko, kawin dim mitsi te. Nem mitsi ding dim bakate, ne weng mak kililite: ‘Sol kutaka! Kutaka! Ku nimtew angom ete nelo diwkuw diwkuw nenggeleweko, ilum fian dunemkabelew e?’, nangei, ne kilisi te.
7 Ayu me yan ara’iy rabu naatu orot ta fanan anowar eo, ‘Saul! Saul! O aisim ayu kubi’a’akiru?’
8 Kiliko, dakalalomeli: ‘Kamok Fian kutaka! Ku kante ye?’, dangii, e yan weng bokonemomele: ‘Ne Nasalet abiw mutuk kayak Yesus nete te. Ku nelo nenggeleweko, nenkabelew kasike.’, nangse te.
8 Ayu aibatiy ao ‘Regah o yait? Iyafutu eo,
9 Nangei, neso biliw kunum ikati ailbin mamin be atemsiliw kate, nangse weng be kilele kilinba keko, beem mongom e akokow kesiliw te.
9 Sabuw bairi anan marakaw hi’itin, baise orot ayu isou eo fanan men hinowar.
10 Keko beli, ne dakalalomeli: ‘Kamok Fian kutaka! Kame, ne nono keloki ye?’, dangii, e yan weng bokonemomele: ‘Ku moko, Damaskus abiw mutuk fian kawtem elo unewi, kom fukun toloke kunum mak nem kom teing dim dukukemoki aluwbamin beem weng kal bokokemomin toloke te!’, nangse te.
10 Ayu aibatiy, ‘Regah ayu boro abisa anasinaf?’
11 Nangei, ailbin mamin fian be nem kiin abil konemei, ‘Kiin milil keneme kai!’, angeko, kiin kawi kawi angsi kasike, mali neso ka biliw kunum bi nem teing falala nauleko, ne molii, i nelo Damaskus abiw mutuk fian kawtem elo nemde unsiliw te.
11 Naatu au sabuw bairi anan umou hibai hinawiyu an Damaskas atit, anayabin marakaw ana bonamanamarin re ayu matou yi ifim.
12 Keko beli, nem Damaskus abiw mutuk fian kawtem elo unsi ding dim bakate, kunum mak em wiin e Ananayas nem fukun talse te. E Moses em kukuyemse weng beelo kilele aluwkabe kunum kese kasike, ka biliw Suda kawtiw alik alik i elo atemeko, em wiin daolewsiliw te.
12 Nati bar meraramaim i orot wabin Ananias God, ana orot ta ma’am, ofafar etei i bobosiyasiyar naatu Jew sabuw nati’imaim hima’am etei i hikakakafiy.
13 Kaneko beli, kunum be nem mit mewso teleko, bokonemomele: ‘Nakunum Sol kutaka! Kom kiin milil angebe be iti ken keloka!’, nangse te. Em nangse ding dim bakate, nem kiin e kiin golnemei, ne elo atemsi te.
13 Na biyou tit sisibu’umaim bat naatu eo, ‘Taiu Saul, mata ekubunai kunuw maiye!’ Mar ta’imon matau kubunai anuw Ananaias a’itin.
14 Atemsomelii, e nelo weng mak bokonemomele: ‘Num abiok kumel im Sunbin-Got e kulo akalem wiin so amkoko, bokokemomele: ‘Nem ibolow fukunin be kilele kal kemokolew kunum kekemoki te. Keko beli, ku nem Kiol Kuw Sen so Banim Kunum beelo atemeko, em kangoke weng be kiliko,
14 Imaibo iuwu eo, ‘Uwatanah hai God o rubini i ana kok o so’ob isan, saise Orot ana Yawas Mutufurin boro ina’itin naatu abisa nao’o o taiyuw tainika fanan inanowar.
15 em kanekemoke mesesem mesesem eisneng be kiinwalasomi, mali kunum waneng banban ilo bokoyemolewka!’, kange kembe te.
15 Anayabin o boro i isan inakubuna, abisa i’itin naatu inonowar sabuw etei hai tur ina’owen.
16 Keko beli, kame, ku nimtew angom ete neknek kebelew e? Ku fongate akate unew kano, mali kawtiw i kulo ok da kokemoliwka! Ok da kokemiwi, kom Yesus elo ‘Fein!’, dangew ding dim bakate, e kom sili sili be sak misim kuw kulu kokemoke te.’, nangse te. Nangei, ne kiliko, em nangse weng be fein gelewsi te.
16 Imih boun abisa ao inonowar aisim boro inama inakaif? Kumisir bapataito kubai, naatu kuyoyoban a bowabow kakafih ekusouwen.’
17 Keko beli, ne Selusalem abiw mutuk fian kalo uneko, Sunbin-Got em am yol kale teleko, eso weng bakabi te. Nem eso bakabi ding dim bakate, takak atew mak falak angei,
17 “Ayu amatabir maiye ana Jerusalem atit naatu ayoyoyoban ana maramaim matou bora’ah ina’inanen ta aitin.
18 ne Kamok Fian atemii, e nelo bokonemomele: ‘Ku fongate akate Selusalem abiw mutuk fian kale kololewka! Nimtew angom? Ka biliw kawtiw bi nem kom dulum elote kanekemsi sang be kiliko, ‘Fein!’, danginba kelokoliw kasike.’, nangse te.
18 Nati matou bobora’ah ana maramaim Regah aitin naatu isou eo, ‘Mata nakabiy Jerusalem saisewat inihamiy, anayabin iti’imaim ayu isou inaorereb sabuw boro men hinitumatum.’
19 Nangei, ne elo yan weng bokolewomeli: ‘Kamok Fian kutaka! Selusalem abiw mutuk fian kasel alik alik bi nem kanesi kukuw be kilele kal keko, netebameliw te. I kal keliwete: Sua e, ne Suda kawtiw num wensankabiliw am dim mak am dim mak kalo uneko, kom ka kel biliw angin bi sok so ge koyemeko, yen feiw wa wa koyem kebisi te.
19 Ayu ai ya’afut ao, ‘Regah sabuw etei hiso’ob ayu Kou’ay Bar ta ta arun atit sabuw iyab o hibitutumi abow arow afatum dibur aya’ay.
20 Mali kawtiw im kom sang kiinwalase kunum Stiben elo tum so aliwi, em kuanse ding dim bakate, ne kanelewsiliw eisneng beem dulum elote ‘Kenka!’, angeko, elo aliw kawtiw biim asolow ilim beem dulum elo ‘Mali kawtiw i kanelom yakut kelokoliw te!’, angeko, kilele kutebisi te. Ka biliw kawtiw alik alik bi sang be kal keliw kasike, i nem kanenemselew sang bakati kiliko, “Fein!”, dangokoliw te!’, dangsi te.
20 Naatu Stephen orot wantoro’ot iti ef isan hirab ana rara re’er ana veya ayu i nati’imaim.’ Ayu auman aisaito hirab morob naatu sabuw iyab hi’a’asabun hai faifuw i ayu abotanen abat.
21 Dangsi kate, Kamok Fian e nelo bokonemomele: ‘Babo! Ku unolewka! Ne kulo kamdalii, ku singam aneng aneng angom biim abiw mutuk abiw mutuk angom kalo uneko, Suda kawtiw yom ibik biliw kawtiw biilo nem Weng Kal Ken Ati be bakayem tem bakayem tem de kakamolewka!’, nangse te.”,
21 Imaibo Regah ayu iuwu eo, ‘O abiyafari inan ef yok Ufun Sabuw isah.’”
22 — ausente —
22 Sabuw hibat Paul eo hinowar in ana tur sawar. Baise iban maiye sabuw hibusuruf hitar koukuw hio? Sa’ab kwabai kwan! Kwa’asabun! Men karam boro nama!”
23 — ausente —
23 Hitar koukuw fah sib hai faifuw hibow hirudab, naatu fofob hibow asir hirouw kwanekwan.
24 Kesomeliwi, wonuk so kunum biim emisik kak kunum be “Kunum beelo kuluko, nukalem am da kolewina! Kolewsomi, sok so bitit butut keleweko, ‘Kanebe eisneng beem mongom kame nulo kilele bokoyema!’, dangoliwka!”, yangse te.
24 Baiyowayan hai orot ukwarin iuwih Paul hibai baiyowayah hai bar wanawanan hirun naatu wabirin isan iuwih, saise biyan tababan tao hitanowar ana’an aisim Jew sabuw iti na’atube isan fanah sibisib.
25 Yangei, wonuk so kunum bi Fol elo debeleko, am bul mobiliw dim ka kel koleweko, sok debet so bitit butut kelewomin memen kesiliw te. Kaem ding dim bakate, Fol e ka alakabe kak kunum mak elo bokolewomele: “Ne Ulom abiw mutuk fian beem kayak kate, yu nelo diwinba kesomi, sak nenomin kebiliw te. Kanebiliw kasike, yu Ulom abiw mutuk fian num sawa weng beelo sakalaw keko, weng bo bo kelewbiliw te!”, yangse te.
25 Baise wabirinamih hibai hifafatum ana veya Paul baiyowayan hai bonawiyenayan orot ukwarin ta i nati sisibinamaim batabat itin naatu ibatiy, “Orot Rome tafaram bai matuwan isan ana fef bai ema’am, baibatiyinae asir kwanarabirab boro ofafar kwana’astu’ub ai en?”
26 Yangei, kak kunum be kiliko, yol angeko, emisik kak kunum beelo bokolewomele: “Ku nono kelew e? Kunum be Ulom abiw mutuk fian kayak kasike!”, dangse te.
26 Baiyowayah hai bonawiyenayan orot ukwarin iti tur nonowar ana veya in baiyowayah hai orot ukwarin ibatiy, “O abisa inasinafumih? Iti orot i Rome ana fef bai ema’am.”
27 Dangei, kunum be uneko, Fol elo dakalalomele: “Ku fein Ulom abiw mutuk fian kayak kute sako?”, dangei, e yan weng bokolewomele: “Feinka! Abiw beem kayak nete te.”, dangse te.
27 Naatu baiyowayah hai orot ukwarin na Paul ibatiy eo, “Kuo anowar, o i Rome ana fef ibai kuma’am?”
28 Em dangse ding dim bakate, emisik kak kunum be bokolewomele: “Ulom abiw mutuk fian kayak kelomin beem dulum elote, ne tum win fian fian mak wesi te.”, dangse kate, Fol e yan weng bokolewomele: “Yem um nelo dukusu ding dim kabalak e, ne Ulom abiw mutuk fian beem kunum kebisi te.”, dangse te.
28 Imaibo baiyowayah hai orot ukwarin eo, “Ayu iti tafaram bai matuwan isan kabay gagamin na’in au fef atubun.” Baise Paul iya’afut eo, “Ayu i Rome wanawanan atufuw.”
29 Dangei, ka biliw wonuk so kunum alik alik i yol angeko, “An feiw kolewomin be fongate akate koluma!”, ange ange kesiliw kate, emisik kak kunum be Ulom abiw mutuk fian em kayak Fol beelo sak sok so ge kolewse kasike kame, e finganin fian mak kese te.
29 Sabuw iyab baibatiyinamih hinan marta’imon au’uf hibat. Baiyowayah hai orot ukwarin ana bir ra’at, anayabin Paul Rome ana fef bai ma’am so’oba’e bai fatum.
30 Keko beli, aneng iti danse ding dim bakate, emisik kak kunum be sin em kanese beem mongom e kilele kal kelomin ibolow kese kasike, e Suda kawtiw biim kak yetebiliw kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel beso, beem angin biso, alik alik biilo gaayemeko, “Yu teleko, alik alik nu makuw kunum beelo diweko, geelewuma!”, yangse te. Yangei, im wensansiliw ding dim bakate, e mali wonuk so kunum ilo bokoyemomele: “Fol beem sok so ge kolewbiliw be silel kolewina!”, yangeko, elo alik alik biim mutuk ka kel mo kolewse te.
30 Marto mar auman baiyowayah hai orot ukwarin kok taso’ob gewas, aisim Jew sabuw Paul hibubuw hi’u’u kwanikwaniy, Paul hifatum ma’am hirufamen, naatu firis ukwarih Kaniser tutufin etei iuwih hiru’ay. Imaibo Paul bai na nahimaim bat.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.