Atos 19

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Beli, Abolos em Kolin abiw mutuk fian bise ding dim bakate, Fol e Galesia aneng fian so, Filigia aneng fian so, aneng alew ka kel bakayem tem bakayem tem uneko, amgu nanggal fokoko, fe kabalak e, Efesus abiw mutuk fian kalo unse te. Uneko, ka teleko, kalun kel atew kunum mak yetemse te. Kunum bi Yesus elo gelewkabiliw kunum kesiliw kasike,
1 Enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo viajou pelas regiões do interior até chegar a Éfeso, no litoral, onde encontrou alguns discípulos.
2 e ilo dakalalomele: “Yom Yesus elo “Fein!”, dangiw ding dim kabalak e, Sunbin-Got e yulo Sunbin-Finik akati duyemse sako?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Bayo! ‘Sunbin-Finik’, angakabelew be nimtew eisneng kate ye?”, dangeko, elo dakalasiliw te.
2 Ele lhes perguntou: “Vocês receberam o Espírito Santo quando creram?”. “Não”, responderam eles. “Nem sequer ouvimos que existe o Espírito Santo.”
3 Dakalaliwi, Fol e ilo dakalalomele: “Mali kawtiw mak i teleko, yulo kanem kukuyemin weng bokoyemeko, yulo ok da koyemsiliw e?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu Sion em kukuyemse weng be kilisuluw te.”, yangsiliw te.
3 “Então que batismo vocês receberam?”, perguntou ele. “O batismo de João”, responderam.
4 Yangiwi, Fol e ilo iti bokoyemomele: “Sion e kukuyemomele: ‘Yukalem ibolow sili sili nam koleweko, ibolow famdeko, ok tem uniw tewe, Sunbin-Got e yom sili sili kukuw be atin kuw kulu koyemoke te.’, yangse kate, iti weng mak bokoyemomele: ‘Nem ibik toloke kunum beelo ‘Fein!’, dangoliwka!’, yangse te. Kame yu kilele kililina! Sion em yangse kunum be Yesus ete kuw te!”, yangse te.
4 Paulo disse: “João batizava com o batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que viria depois, isto é, em Jesus”.
5 Yangei, i kiliko, em weng gelewsiliw kasike, Fol e ilo Kamok Fian Yesus em wiin dim ok da koyemeko,
5 Assim que ouviram isso, foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 — ausente —
6 Paulo lhes impôs as mãos e o Espírito Santo veio sobre eles, e falaram em línguas e profetizaram.
7 — ausente —
7 Eram ao todo uns doze homens.
8 Keko beli, yemamas kel kayow ding dim kabalak e, Fol e diwkuw diwkuw Suda kawtiw im wensankabiliw am tem elo uneko, kalaing kuw keko, ka teliw kawtiw ilo Sunbin-Got em gawman sang be bokoyemei, iso eso weng tekemiwi, e ilo weng aingaing kuw bokoyemse te.
8 Em seguida, Paulo foi à sinagoga e ali pregou corajosamente durante três meses, argumentando de modo convincente sobre o reino de Deus.
9 Bokoyemse kate, mali kawtiw i sakalaw ibolow keko, alik alik ka biliw kawtiw biim kiin dim e, wa weng kuw bokosomi, Fol em bokoyemse weng be kalak da kolewsomi, Sunbin-Got em finik so deiw be atin kuw wa kelewsiliw te. Wa kelewsiliw kasike, Fol e mali fein ibolow so kunum waneng ilo yemde unei, eso iso makuw Suda kawtiw biim wensankabiliw am be koleweko, kunum mak em wiin e Tilanus beem kukuyemin am fian sel kalo unsiliw te. Kalo unsiliw ding dim kabalak e, e diwkuw diwkuw ka teliw kawtiw ilo kukuyemei, iso eso weng teksomi, bokolew bokolew kesiliw te.
9 Mas alguns deles se mostraram endurecidos, rejeitaram a mensagem e falaram publicamente contra o Caminho. Paulo, então, deixou a sinagoga e levou consigo os discípulos, passando a realizar discussões diárias na escola de Tirano.
10 Bokolew bokolew keliwi, itol alew mak kele ding dim bakate, Esia aneng fian beem Suda kawtiw so, aneng fian beem Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik i Kamok Fian em weng be kilele kilisiliw te.
10 Isso continuou durante os dois anos seguintes, e gente de toda a província da Ásia, tanto judeus como gregos, ouviu a palavra do Senhor.
11 Beli, Sunbin-Got e Fol elo bamki fian so kelewse kasike, e auk so kitil so eisneng banban mak kawtiw im kiin dim e keyemse te.
11 Deus concedeu a Paulo o poder de realizar milagres extraordinários.
12 Keyemei, kawtiw i teleko, ilim anung mak em kal dim ulit keleweko, de uneko, kal wanin auk so kawtiw im dim dukusiliw te. Dukuliwi, kawtiw biim kal wanin auk be ken kelei, kawtiw im dim alakabiliw aneng matil bikati kawtiw ilo takala koyem unsiliw te.
12 Quando lenços ou aventais usados por ele eram colocados sobre enfermos, estes eram curados de suas doenças e deles saíam espíritos malignos.
13 Keko beli, kaem ding dim bakate, mali aneng aneng kakabomi, aneng matil so kunum waneng ilo dokoyem kemaliw Suda kunum mak alenaliw te. Kunum bi Kamok Fian Yesus em wiin fian so bokoko, aneng matil ilo bokoyemomeliw: “Fol em angse Kamok Fian Yesus em wiin dim e yu kawtiw biim dim biliw be fongate akate kololiwka!”, yangsiliw te.
13 Alguns judeus viajavam pelas cidades expulsando espíritos malignos. Tentavam usar o nome do Senhor Jesus, dizendo: “Ordeno que saia em nome de Jesus, a quem Paulo anuncia!”.
14 Keko beli, ben kel Suda kunum mak ikati biimdiw kesiliw te. I kunum mak em wiin e Sikeba em muluwel ite te. Sikeba e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem im kak kunum mak keko, alenale te.
14 Os homens que faziam isso eram os sete filhos de Ceva, um dos principais sacerdotes.
15 Deiw mak ding mak kabalak e, ben kel kunum kale ikalem kukuw geleweko, aneng matil mak elo kitil weng be bokosiliw kate, aneng matil be yan weng bokoyemomele: “Ne Yesus so, Fol so, aso ilo kilele kal kebi kate, yu kante ye?”, yangeko, dakalase te.
15 Certa ocasião, o espírito maligno respondeu: “Eu conheço Jesus e conheço Paulo, mas quem são vocês?”.
16 Dakalalei, em dim teinbe kunum beelo mamtel kelewei, e ben kel kunum biim dim yol yak falal mak em dim mak em dim tom keyemeko, yen feiweko, im ilim so dakal duku koyemeko, ben kel kunum bi kal kaim so kaim so wakal wakal keyemei, i kal fitew kuw keko, yako yako am be koleweko, fon unsiliw te.
16 O homem possuído pelo espírito maligno saltou em cima deles e os atacou com tanta violência que fugiram da casa, despidos e feridos.
17 Fon uniwi, Suda kawtiw so, Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw iso, Efesus abiw mutuk fian kasel alik alik i kanese beem sang be kiliko, finganin fian mak keko, Kamok Fian Yesus em wiin elo daosiliw te.
17 A notícia do ocorrido se espalhou rapidamente por toda a cidade de Éfeso, tanto entre judeus como entre gregos, e sobre eles veio um temor reverente, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Keko beli, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng banban mak akati teleko, ikalem sili sili kukuw be kawtiw im kiin dim kel fitew dim dasiliw te.
18 Muitos dos que creram confessaram suas obras pecaminosas.
19 Dasomeliwi, mali selew selew kawtiw ikati ikalem fut ayem be de teleko, kaim dim dako, dak tein ais elo dasiliw te. Dasomeliwi, mali i fut ayem beem yan fian fian be teing bokoko, atemiwete: “On kisol fian keko, 50 kel tausen (50'000) kebe kai!”, angiwi, atemsiliw te.
19 Vários deles, que haviam praticado feitiçaria, trouxeram seus livros de encantamentos e os queimaram publicamente. O valor dos livros totalizou cinquenta mil moedas de prata.
20 Kaneko beli, Kamok Fian beem sang be aneng aneng kalo unei, kawtiw banban i kiliko, elo “Fein!”, dangsiliw te.
20 Assim, a mensagem a respeito do Senhor se espalhou amplamente e teve efeito poderoso.
21 Beli, Sunbin-Finik e Fol elo fukunin mak dulewse kasike, e bokolomele: “Ne abiw mutuk fian kale koleweko, Masedonia aneng fian so, Akaia aneng fian so, aneng alew kalo uneko, ka boku angesomi, weng de kakamoki te. Kakameko, aneng fian be iti koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kalo unoki te. Ibik kabalak e, ne Ulom abiw mutuk fian kalo unomin ibolow kebi te.”, angse te.
21 Depois disso, Paulo se sentiu impelido pelo Espírito a passar pela Macedônia e a Acaia antes de ir a Jerusalém. “E, de lá, devo prosseguir para Roma!”, disse ele.
22 Angeko, akalem fangfangbiliw kunum alew biilo yamdako, bokoyemomele: “Timoti so, Elastus so, kaso yomisik uneko, Masedonia aneng fian kalo unoliwka!”, yangse kate, akalem ete ka belei, tiak ding tew keko, Esia aneng fian ka kel bise te.
22 Então, enviou adiante dele à Macedônia dois assistentes, Timóteo e Erasto, e permaneceu um pouco mais na província da Ásia.
23 Kaem ding dim bakate, mali Sunbin-Got em finik so deiw beelo maka kelewsiliw kawtiw i Efesus abiw mutuk fian kasel biim ibolow silikmoyemiwi, i ibolow teifuluko, Sunbin-Got em kikis deiw beem dulum elote tek anung anung kesiliw te.
23 Por essa época, houve enorme tumulto em Éfeso por causa do Caminho.
24 Kawtiw biim mutuk e, kunum mak em wiin e Demitilius ete te. E silba on kisol kuluko, got mak um wiin e Altemis um am yol em kiskiw kailse kunum ete te. Eso, akalem dakalewbin kunum iso, kunum alik alik bi ikalem aluwbamin beem dulum elote on kisol tum win banso banso kulameliw te.
24 Começou com Demétrio, ourives que fabricava modelos de prata do templo da deusa grega Ártemis e que empregava muitos artífices.
25 Kulabiliw kasike, Demitilius be akalem akunum kumel so, ikalem ki atew aluwbameliw kawtiw iso, alik alik ilo gaayemeko, bongguko, bokoyemomele:
25 Ele os reuniu a outros que trabalhavam em ofícios semelhantes e disse: “Senhores, vocês sabem que nossa prosperidade vem deste empreendimento.
26 Kate kame, yu kilele atemeko, kal keliwete: Kunum mak beem wiin e Fol teleko, Efesus kasel so, Esia aneng fian kasel iso, alik alik nulo weng mak bokoyemomele: ‘Yom got alik alik bi, mali kun so kal so kunum mak kailbiliw kasike, i fein got kelinba kebiliw kate, dasuw dasuw-got kuw kebiliw kai!’, yangei, kunum waneng banban i em yange weng be kiliko, fein gelewkabiliw te.
26 Mas, como vocês viram e ouviram, esse sujeito, Paulo, convenceu muita gente de que deuses feitos por mãos humanas não são deuses de verdade. Fez isso não apenas aqui em Éfeso, mas em toda a província.
27 Kate, kawtiw banso mak deiw kikis be gelewiw tewe, nukalem on kisol kulamin deiw banimei, num got Altemis buum am yol bakati em banim atew kelei, got Altemis ukati wiin banim keloku tew te. Nimtew angom? Kame Esia aneng fian kasel nu so, aneng aneng angom kasel iso, alik alik nu got Altemis buum wiin daoumbuluw kate, Fol e um wiin dawkatiko, kalak da koumbe kasike.”,
27 Claro que não me refiro apenas à perda do respeito público por nossa atividade. Também me preocupa que o templo da grande deusa Ártemis perca sua influência e que esta deusa magnífica, adorada em toda a província da Ásia e ao redor do mundo, seja destituída de seu grande prestígio!”.
28 Em yangeko, gaanse ding dim bakate, kawtiw i em yangse weng be kiliko, kaisuw fian keko, gaan anung anung keko, bokolomeliw: “Num Efesus got Altemis bu auk so fibililk so te!”, ange ange kesiliw te.
28 Ao ouvir isso, ficaram furiosos e começaram a gritar: “Grande é Ártemis dos efésios!”.
29 Kesomeliwi, abiw mutuk fian kasel alik alik i kawtiw biim gaaniw be kiliko, ka tele ka tele keko, ibolow teifuluko, Fol em akunum alew Gaius so, Alistalkus so, aso biilo kuluko, im wensanbiliw dim kalo yemde unsiliw te. (Sua kel akate, aso bi Fol so kakamsomi, Masedonia aneng fian koleweko, Fol so aso iso makuw Efesus kalo talsiliw te.)
29 Em pouco tempo, a cidade toda estava uma confusão. O povo correu para o anfiteatro, arrastando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de viagem de Paulo.
30 Kaneko beli, Fol e “Ne uneko, ka teliw kawtiw biim fukun uneko, weng mak bokoyemo!”, angse kate, Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i kitil keko, “Ku nam unew te!”, dangeko, em deiw okilewsiliw te.
30 Ele também quis entrar, mas os discípulos não permitiram.
31 Im deiw okilewsiliw ding dim bakate, Esia aneng fian beem kak kawtiw keko, Fol em ken kunum kesiliw kunum mali mak ikati weng mak Fol elo dabalako, bokolewomeliw: “Nakunum kutaka! Ku kanelom kawtiw biim wensanbiliw dim kalo unokolew te!”, dangeko, weng dabalasiliw te.
31 Alguns amigos de Paulo, oficiais da província, também lhe enviaram um recado no qual suplicaram que não arriscasse a vida entrando no anfiteatro.
32 Keko beli, abiw mutuk fian beem wensankabiliw dim kalo unsiliw kawtiw banban mak ibolow teifuluko, “Nu nim fukun tuluw a?”, ange ange kesiliw te. Nimtew angom? Im fukunin e dolo dolo keko, teifulusomi, gaan anung anung kuw kilisiliw kasike.
32 Lá dentro, em polvorosa, o povo todo gritava, e cada um dizia uma coisa. Na verdade, a maioria nem sabia por que estava ali.
33 Kaneko beli, mali Suda kawtiw i kunum mak em wiin e Aleksandel elo mo koleweko, im weng bakabe kunum kelewsiliw te. Kelewsiliw kasike, e kawtiw im kiin dim moko, kawtiw biilo teing so fakmit keyemeko, “Kanele eisneng beem mongom sileli te!”, yangomin kese kate,
33 Entre a multidão, os judeus empurraram Alexandre para a frente e ordenaram que explicasse a situação. Ele fez sinal pedindo silêncio e tentou falar.
34 ka biliw kawtiw i elo atemeko, “Kunum be Suda kunum ete te!”, angeko, kaisuw keleweko, alik alik i bongguko, gaanomeliw: “Num Efesus got Altemis bu auk so fibilik so te!”, angesomeliwi, ataan kak alew ding tiak dim asiliw kale.
34 No entanto, quando a multidão percebeu que ele era judeu, começou a gritar novamente e continuou por cerca de duas horas: “Grande é Ártemis dos efésios!”.
35 Kanesiliw ding dim bakate, abiw mutuk fian beem fut bomin kunum mak teleko, kawtiw biim gaanbiliw be “Weng tete angina!”, yangeko, weng kitil weng mak bokoyemomele:
35 Por fim, o escrivão da cidade conseguiu acalmar a multidão e disse: “Cidadãos de Éfeso, todos sabem que Éfeso é a guardiã do templo da grande Ártemis, cuja imagem caiu do céu para nós.
36 Keko beli, ‘Kale dasuw weng te!’, yange kunum mak ki keko, nam tele te. Kasike, alik alik yu kame ibolow menew kuw keko, kanelom mamtel ibolow kemokoliw te!
36 Portanto, sendo este um fato inegável, acalmem-se e não façam nada precipitadamente.
37 Yu kunum alew bi kaleelo yemdeko, teliw kate, aso i got um am yol beem ayem eisneng mak yakut kelinba keliw te! Aso ikati got buum wiin kalak da kouminba keliw te!
37 Vocês trouxeram estes homens aqui, mas eles não roubaram nada do templo nem disseram coisa alguma contra nossa deusa.
38 Feinka! Demitilius so, akalem akunum kusel so, alik alik kunum bi mali kunum mak im dulum elote ilum so keliw tewe, i ilum be num abiw mutuk im kak kunum so, kaleem diwyemin kunum iso, alik alik biim mit mewso de teliwi, i ilum be kilele diw atemokoliw tew te.
38 “Se Demétrio e seus artífices têm alguma queixa contra eles, os tribunais estão abertos e há oficiais disponíveis para ouvir o caso. Que façam acusações formais.
39 Diw atemokoliw kate, yu bokolomeliw: ‘Yakai! Kilele diwyeminba keliw te!’, angiw tewe, abiw mutuk fian beem wensankabiliw ding dim kabalak e, yu ilum be iti de teliwi, alik alik nu kilele diwyemokoluw te.
39 E, se há outras queixas que desejam apresentar, elas podem ser resolvidas em assembleia, conforme a lei.
40 Kate kame, yu kilele kililoliwka! Ulom abiw mutuk fian beem kak kunum mak kaleem kanebe sang be kilile tewe, e ‘Ibo! Efesus abiw mutuk fian beem kasel i menew kukuw koleweko, ganbin kukuw gelewkabiliw kai!’, angeko, nulo diwyemeko, geeyemomin beem dulum elote toloke te. Tele tewe, nu ki keko, elo yan weng mak nam bokoluw te. Nimtew angom? Kanebiliw beem mongom ete banim kasike.
40 Corremos o perigo de ser acusados de provocar desordem, pois não há motivo para este tumulto. E, se exigirem de nós uma explicação, não teremos o que dizer”.
41 Kame yu nem yangbi weng be kiliko, fongate akate yukalem am elo unoliwka!”,
41 Então os despediu, e a multidão se dispersou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.