Atos 19
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Abolos em Kolin abiw mutuk fian bise ding dim bakate, Fol e Galesia aneng fian so, Filigia aneng fian so, aneng alew ka kel bakayem tem bakayem tem uneko, amgu nanggal fokoko, fe kabalak e, Efesus abiw mutuk fian kalo unse te. Uneko, ka teleko, kalun kel atew kunum mak yetemse te. Kunum bi Yesus elo gelewkabiliw kunum kesiliw kasike,
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 e ilo dakalalomele: “Yom Yesus elo “Fein!”, dangiw ding dim kabalak e, Sunbin-Got e yulo Sunbin-Finik akati duyemse sako?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Bayo! ‘Sunbin-Finik’, angakabelew be nimtew eisneng kate ye?”, dangeko, elo dakalasiliw te.
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Dakalaliwi, Fol e ilo dakalalomele: “Mali kawtiw mak i teleko, yulo kanem kukuyemin weng bokoyemeko, yulo ok da koyemsiliw e?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu Sion em kukuyemse weng be kilisuluw te.”, yangsiliw te.
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Yangiwi, Fol e ilo iti bokoyemomele: “Sion e kukuyemomele: ‘Yukalem ibolow sili sili nam koleweko, ibolow famdeko, ok tem uniw tewe, Sunbin-Got e yom sili sili kukuw be atin kuw kulu koyemoke te.’, yangse kate, iti weng mak bokoyemomele: ‘Nem ibik toloke kunum beelo ‘Fein!’, dangoliwka!’, yangse te. Kame yu kilele kililina! Sion em yangse kunum be Yesus ete kuw te!”, yangse te.
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Yangei, i kiliko, em weng gelewsiliw kasike, Fol e ilo Kamok Fian Yesus em wiin dim ok da koyemeko,
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 — ausente —
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 — ausente —
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Keko beli, yemamas kel kayow ding dim kabalak e, Fol e diwkuw diwkuw Suda kawtiw im wensankabiliw am tem elo uneko, kalaing kuw keko, ka teliw kawtiw ilo Sunbin-Got em gawman sang be bokoyemei, iso eso weng tekemiwi, e ilo weng aingaing kuw bokoyemse te.
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Bokoyemse kate, mali kawtiw i sakalaw ibolow keko, alik alik ka biliw kawtiw biim kiin dim e, wa weng kuw bokosomi, Fol em bokoyemse weng be kalak da kolewsomi, Sunbin-Got em finik so deiw be atin kuw wa kelewsiliw te. Wa kelewsiliw kasike, Fol e mali fein ibolow so kunum waneng ilo yemde unei, eso iso makuw Suda kawtiw biim wensankabiliw am be koleweko, kunum mak em wiin e Tilanus beem kukuyemin am fian sel kalo unsiliw te. Kalo unsiliw ding dim kabalak e, e diwkuw diwkuw ka teliw kawtiw ilo kukuyemei, iso eso weng teksomi, bokolew bokolew kesiliw te.
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Bokolew bokolew keliwi, itol alew mak kele ding dim bakate, Esia aneng fian beem Suda kawtiw so, aneng fian beem Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik i Kamok Fian em weng be kilele kilisiliw te.
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Beli, Sunbin-Got e Fol elo bamki fian so kelewse kasike, e auk so kitil so eisneng banban mak kawtiw im kiin dim e keyemse te.
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 Keyemei, kawtiw i teleko, ilim anung mak em kal dim ulit keleweko, de uneko, kal wanin auk so kawtiw im dim dukusiliw te. Dukuliwi, kawtiw biim kal wanin auk be ken kelei, kawtiw im dim alakabiliw aneng matil bikati kawtiw ilo takala koyem unsiliw te.
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 Keko beli, kaem ding dim bakate, mali aneng aneng kakabomi, aneng matil so kunum waneng ilo dokoyem kemaliw Suda kunum mak alenaliw te. Kunum bi Kamok Fian Yesus em wiin fian so bokoko, aneng matil ilo bokoyemomeliw: “Fol em angse Kamok Fian Yesus em wiin dim e yu kawtiw biim dim biliw be fongate akate kololiwka!”, yangsiliw te.
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 Keko beli, ben kel Suda kunum mak ikati biimdiw kesiliw te. I kunum mak em wiin e Sikeba em muluwel ite te. Sikeba e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem im kak kunum mak keko, alenale te.
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Deiw mak ding mak kabalak e, ben kel kunum kale ikalem kukuw geleweko, aneng matil mak elo kitil weng be bokosiliw kate, aneng matil be yan weng bokoyemomele: “Ne Yesus so, Fol so, aso ilo kilele kal kebi kate, yu kante ye?”, yangeko, dakalase te.
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Dakalalei, em dim teinbe kunum beelo mamtel kelewei, e ben kel kunum biim dim yol yak falal mak em dim mak em dim tom keyemeko, yen feiweko, im ilim so dakal duku koyemeko, ben kel kunum bi kal kaim so kaim so wakal wakal keyemei, i kal fitew kuw keko, yako yako am be koleweko, fon unsiliw te.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Fon uniwi, Suda kawtiw so, Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw iso, Efesus abiw mutuk fian kasel alik alik i kanese beem sang be kiliko, finganin fian mak keko, Kamok Fian Yesus em wiin elo daosiliw te.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Keko beli, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng banban mak akati teleko, ikalem sili sili kukuw be kawtiw im kiin dim kel fitew dim dasiliw te.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Dasomeliwi, mali selew selew kawtiw ikati ikalem fut ayem be de teleko, kaim dim dako, dak tein ais elo dasiliw te. Dasomeliwi, mali i fut ayem beem yan fian fian be teing bokoko, atemiwete: “On kisol fian keko, 50 kel tausen (50'000) kebe kai!”, angiwi, atemsiliw te.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Kaneko beli, Kamok Fian beem sang be aneng aneng kalo unei, kawtiw banban i kiliko, elo “Fein!”, dangsiliw te.
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Beli, Sunbin-Finik e Fol elo fukunin mak dulewse kasike, e bokolomele: “Ne abiw mutuk fian kale koleweko, Masedonia aneng fian so, Akaia aneng fian so, aneng alew kalo uneko, ka boku angesomi, weng de kakamoki te. Kakameko, aneng fian be iti koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kalo unoki te. Ibik kabalak e, ne Ulom abiw mutuk fian kalo unomin ibolow kebi te.”, angse te.
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Angeko, akalem fangfangbiliw kunum alew biilo yamdako, bokoyemomele: “Timoti so, Elastus so, kaso yomisik uneko, Masedonia aneng fian kalo unoliwka!”, yangse kate, akalem ete ka belei, tiak ding tew keko, Esia aneng fian ka kel bise te.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Kaem ding dim bakate, mali Sunbin-Got em finik so deiw beelo maka kelewsiliw kawtiw i Efesus abiw mutuk fian kasel biim ibolow silikmoyemiwi, i ibolow teifuluko, Sunbin-Got em kikis deiw beem dulum elote tek anung anung kesiliw te.
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Kawtiw biim mutuk e, kunum mak em wiin e Demitilius ete te. E silba on kisol kuluko, got mak um wiin e Altemis um am yol em kiskiw kailse kunum ete te. Eso, akalem dakalewbin kunum iso, kunum alik alik bi ikalem aluwbamin beem dulum elote on kisol tum win banso banso kulameliw te.
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 Kulabiliw kasike, Demitilius be akalem akunum kumel so, ikalem ki atew aluwbameliw kawtiw iso, alik alik ilo gaayemeko, bongguko, bokoyemomele:
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 Kate kame, yu kilele atemeko, kal keliwete: Kunum mak beem wiin e Fol teleko, Efesus kasel so, Esia aneng fian kasel iso, alik alik nulo weng mak bokoyemomele: ‘Yom got alik alik bi, mali kun so kal so kunum mak kailbiliw kasike, i fein got kelinba kebiliw kate, dasuw dasuw-got kuw kebiliw kai!’, yangei, kunum waneng banban i em yange weng be kiliko, fein gelewkabiliw te.
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 Kate, kawtiw banso mak deiw kikis be gelewiw tewe, nukalem on kisol kulamin deiw banimei, num got Altemis buum am yol bakati em banim atew kelei, got Altemis ukati wiin banim keloku tew te. Nimtew angom? Kame Esia aneng fian kasel nu so, aneng aneng angom kasel iso, alik alik nu got Altemis buum wiin daoumbuluw kate, Fol e um wiin dawkatiko, kalak da koumbe kasike.”,
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Em yangeko, gaanse ding dim bakate, kawtiw i em yangse weng be kiliko, kaisuw fian keko, gaan anung anung keko, bokolomeliw: “Num Efesus got Altemis bu auk so fibililk so te!”, ange ange kesiliw te.
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Kesomeliwi, abiw mutuk fian kasel alik alik i kawtiw biim gaaniw be kiliko, ka tele ka tele keko, ibolow teifuluko, Fol em akunum alew Gaius so, Alistalkus so, aso biilo kuluko, im wensanbiliw dim kalo yemde unsiliw te. (Sua kel akate, aso bi Fol so kakamsomi, Masedonia aneng fian koleweko, Fol so aso iso makuw Efesus kalo talsiliw te.)
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Kaneko beli, Fol e “Ne uneko, ka teliw kawtiw biim fukun uneko, weng mak bokoyemo!”, angse kate, Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i kitil keko, “Ku nam unew te!”, dangeko, em deiw okilewsiliw te.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Im deiw okilewsiliw ding dim bakate, Esia aneng fian beem kak kawtiw keko, Fol em ken kunum kesiliw kunum mali mak ikati weng mak Fol elo dabalako, bokolewomeliw: “Nakunum kutaka! Ku kanelom kawtiw biim wensanbiliw dim kalo unokolew te!”, dangeko, weng dabalasiliw te.
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Keko beli, abiw mutuk fian beem wensankabiliw dim kalo unsiliw kawtiw banban mak ibolow teifuluko, “Nu nim fukun tuluw a?”, ange ange kesiliw te. Nimtew angom? Im fukunin e dolo dolo keko, teifulusomi, gaan anung anung kuw kilisiliw kasike.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Kaneko beli, mali Suda kawtiw i kunum mak em wiin e Aleksandel elo mo koleweko, im weng bakabe kunum kelewsiliw te. Kelewsiliw kasike, e kawtiw im kiin dim moko, kawtiw biilo teing so fakmit keyemeko, “Kanele eisneng beem mongom sileli te!”, yangomin kese kate,
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 ka biliw kawtiw i elo atemeko, “Kunum be Suda kunum ete te!”, angeko, kaisuw keleweko, alik alik i bongguko, gaanomeliw: “Num Efesus got Altemis bu auk so fibilik so te!”, angesomeliwi, ataan kak alew ding tiak dim asiliw kale.
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Kanesiliw ding dim bakate, abiw mutuk fian beem fut bomin kunum mak teleko, kawtiw biim gaanbiliw be “Weng tete angina!”, yangeko, weng kitil weng mak bokoyemomele:
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Keko beli, ‘Kale dasuw weng te!’, yange kunum mak ki keko, nam tele te. Kasike, alik alik yu kame ibolow menew kuw keko, kanelom mamtel ibolow kemokoliw te!
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 Yu kunum alew bi kaleelo yemdeko, teliw kate, aso i got um am yol beem ayem eisneng mak yakut kelinba keliw te! Aso ikati got buum wiin kalak da kouminba keliw te!
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Feinka! Demitilius so, akalem akunum kusel so, alik alik kunum bi mali kunum mak im dulum elote ilum so keliw tewe, i ilum be num abiw mutuk im kak kunum so, kaleem diwyemin kunum iso, alik alik biim mit mewso de teliwi, i ilum be kilele diw atemokoliw tew te.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Diw atemokoliw kate, yu bokolomeliw: ‘Yakai! Kilele diwyeminba keliw te!’, angiw tewe, abiw mutuk fian beem wensankabiliw ding dim kabalak e, yu ilum be iti de teliwi, alik alik nu kilele diwyemokoluw te.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 Kate kame, yu kilele kililoliwka! Ulom abiw mutuk fian beem kak kunum mak kaleem kanebe sang be kilile tewe, e ‘Ibo! Efesus abiw mutuk fian beem kasel i menew kukuw koleweko, ganbin kukuw gelewkabiliw kai!’, angeko, nulo diwyemeko, geeyemomin beem dulum elote toloke te. Tele tewe, nu ki keko, elo yan weng mak nam bokoluw te. Nimtew angom? Kanebiliw beem mongom ete banim kasike.
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 Kame yu nem yangbi weng be kiliko, fongate akate yukalem am elo unoliwka!”,
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.