Atos 19
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARA
1 Beli, Abolos em Kolin abiw mutuk fian bise ding dim bakate, Fol e Galesia aneng fian so, Filigia aneng fian so, aneng alew ka kel bakayem tem bakayem tem uneko, amgu nanggal fokoko, fe kabalak e, Efesus abiw mutuk fian kalo unse te. Uneko, ka teleko, kalun kel atew kunum mak yetemse te. Kunum bi Yesus elo gelewkabiliw kunum kesiliw kasike,
1 Aconteceu que, estando Apolo em Corinto, Paulo, tendo passado pelas regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 e ilo dakalalomele: “Yom Yesus elo “Fein!”, dangiw ding dim kabalak e, Sunbin-Got e yulo Sunbin-Finik akati duyemse sako?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Bayo! ‘Sunbin-Finik’, angakabelew be nimtew eisneng kate ye?”, dangeko, elo dakalasiliw te.
2 perguntou-lhes: Recebestes, porventura, o Espírito Santo quando crestes? Ao que lhe responderam: Pelo contrário, nem mesmo ouvimos que existe o Espírito Santo.
3 Dakalaliwi, Fol e ilo dakalalomele: “Mali kawtiw mak i teleko, yulo kanem kukuyemin weng bokoyemeko, yulo ok da koyemsiliw e?”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu Sion em kukuyemse weng be kilisuluw te.”, yangsiliw te.
3 Então, Paulo perguntou: Em que, pois, fostes batizados? Responderam: No batismo de João.
4 Yangiwi, Fol e ilo iti bokoyemomele: “Sion e kukuyemomele: ‘Yukalem ibolow sili sili nam koleweko, ibolow famdeko, ok tem uniw tewe, Sunbin-Got e yom sili sili kukuw be atin kuw kulu koyemoke te.’, yangse kate, iti weng mak bokoyemomele: ‘Nem ibik toloke kunum beelo ‘Fein!’, dangoliwka!’, yangse te. Kame yu kilele kililina! Sion em yangse kunum be Yesus ete kuw te!”, yangse te.
4 Disse-lhes Paulo: João realizou batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que vinha depois dele, a saber, em Jesus.
5 Yangei, i kiliko, em weng gelewsiliw kasike, Fol e ilo Kamok Fian Yesus em wiin dim ok da koyemeko,
5 Eles, tendo ouvido isto, foram batizados em o nome do Senhor Jesus.
6 — ausente —
6 E, impondo-lhes Paulo as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo; e tanto falavam em línguas como profetizavam.
7 — ausente —
7 Eram, ao todo, uns doze homens.
8 Keko beli, yemamas kel kayow ding dim kabalak e, Fol e diwkuw diwkuw Suda kawtiw im wensankabiliw am tem elo uneko, kalaing kuw keko, ka teliw kawtiw ilo Sunbin-Got em gawman sang be bokoyemei, iso eso weng tekemiwi, e ilo weng aingaing kuw bokoyemse te.
8 Durante três meses, Paulo frequentou a sinagoga, onde falava ousadamente, dissertando e persuadindo com respeito ao reino de Deus.
9 Bokoyemse kate, mali kawtiw i sakalaw ibolow keko, alik alik ka biliw kawtiw biim kiin dim e, wa weng kuw bokosomi, Fol em bokoyemse weng be kalak da kolewsomi, Sunbin-Got em finik so deiw be atin kuw wa kelewsiliw te. Wa kelewsiliw kasike, Fol e mali fein ibolow so kunum waneng ilo yemde unei, eso iso makuw Suda kawtiw biim wensankabiliw am be koleweko, kunum mak em wiin e Tilanus beem kukuyemin am fian sel kalo unsiliw te. Kalo unsiliw ding dim kabalak e, e diwkuw diwkuw ka teliw kawtiw ilo kukuyemei, iso eso weng teksomi, bokolew bokolew kesiliw te.
9 Visto que alguns deles se mostravam empedernidos e descrentes, falando mal do Caminho diante da multidão, Paulo, apartando-se deles, separou os discípulos, passando a discorrer diariamente na escola de Tirano.
10 Bokolew bokolew keliwi, itol alew mak kele ding dim bakate, Esia aneng fian beem Suda kawtiw so, aneng fian beem Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw iso, kawtiw alik alik i Kamok Fian em weng be kilele kilisiliw te.
10 Durou isto por espaço de dois anos, dando ensejo a que todos os habitantes da Ásia ouvissem a palavra do Senhor, tanto judeus como gregos.
11 Beli, Sunbin-Got e Fol elo bamki fian so kelewse kasike, e auk so kitil so eisneng banban mak kawtiw im kiin dim e keyemse te.
11 E Deus, pelas mãos de Paulo, fazia milagres extraordinários,
12 Keyemei, kawtiw i teleko, ilim anung mak em kal dim ulit keleweko, de uneko, kal wanin auk so kawtiw im dim dukusiliw te. Dukuliwi, kawtiw biim kal wanin auk be ken kelei, kawtiw im dim alakabiliw aneng matil bikati kawtiw ilo takala koyem unsiliw te.
12 a ponto de levarem aos enfermos lenços e aventais do seu uso pessoal, diante dos quais as enfermidades fugiam das suas vítimas, e os espíritos malignos se retiravam.
13 Keko beli, kaem ding dim bakate, mali aneng aneng kakabomi, aneng matil so kunum waneng ilo dokoyem kemaliw Suda kunum mak alenaliw te. Kunum bi Kamok Fian Yesus em wiin fian so bokoko, aneng matil ilo bokoyemomeliw: “Fol em angse Kamok Fian Yesus em wiin dim e yu kawtiw biim dim biliw be fongate akate kololiwka!”, yangsiliw te.
13 E alguns judeus, exorcistas ambulantes, tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre possessos de espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus, a quem Paulo prega.
14 Keko beli, ben kel Suda kunum mak ikati biimdiw kesiliw te. I kunum mak em wiin e Sikeba em muluwel ite te. Sikeba e Sunbin-Got em am yol em kunum ayem im kak kunum mak keko, alenale te.
14 Os que faziam isto eram sete filhos de um judeu chamado Ceva, sumo sacerdote.
15 Deiw mak ding mak kabalak e, ben kel kunum kale ikalem kukuw geleweko, aneng matil mak elo kitil weng be bokosiliw kate, aneng matil be yan weng bokoyemomele: “Ne Yesus so, Fol so, aso ilo kilele kal kebi kate, yu kante ye?”, yangeko, dakalase te.
15 Mas o espírito maligno lhes respondeu: Conheço a Jesus e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 Dakalalei, em dim teinbe kunum beelo mamtel kelewei, e ben kel kunum biim dim yol yak falal mak em dim mak em dim tom keyemeko, yen feiweko, im ilim so dakal duku koyemeko, ben kel kunum bi kal kaim so kaim so wakal wakal keyemei, i kal fitew kuw keko, yako yako am be koleweko, fon unsiliw te.
16 E o possesso do espírito maligno saltou sobre eles, subjugando a todos, e, de tal modo prevaleceu contra eles, que, desnudos e feridos, fugiram daquela casa.
17 Fon uniwi, Suda kawtiw so, Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw iso, Efesus abiw mutuk fian kasel alik alik i kanese beem sang be kiliko, finganin fian mak keko, Kamok Fian Yesus em wiin elo daosiliw te.
17 Chegou este fato ao conhecimento de todos, assim judeus como gregos habitantes de Éfeso; veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Keko beli, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw kunum waneng banban mak akati teleko, ikalem sili sili kukuw be kawtiw im kiin dim kel fitew dim dasiliw te.
18 Muitos dos que creram vieram confessando e denunciando publicamente as suas próprias obras.
19 Dasomeliwi, mali selew selew kawtiw ikati ikalem fut ayem be de teleko, kaim dim dako, dak tein ais elo dasiliw te. Dasomeliwi, mali i fut ayem beem yan fian fian be teing bokoko, atemiwete: “On kisol fian keko, 50 kel tausen (50'000) kebe kai!”, angiwi, atemsiliw te.
19 Também muitos dos que haviam praticado artes mágicas, reunindo os seus livros, os queimaram diante de todos. Calculados os seus preços, achou-se que montavam a cinquenta mil denários.
20 Kaneko beli, Kamok Fian beem sang be aneng aneng kalo unei, kawtiw banban i kiliko, elo “Fein!”, dangsiliw te.
20 Assim, a palavra do Senhor crescia e prevalecia poderosamente.
21 Beli, Sunbin-Finik e Fol elo fukunin mak dulewse kasike, e bokolomele: “Ne abiw mutuk fian kale koleweko, Masedonia aneng fian so, Akaia aneng fian so, aneng alew kalo uneko, ka boku angesomi, weng de kakamoki te. Kakameko, aneng fian be iti koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kalo unoki te. Ibik kabalak e, ne Ulom abiw mutuk fian kalo unomin ibolow kebi te.”, angse te.
21 Cumpridas estas coisas, Paulo resolveu, no seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e Acaia, considerando: Depois de haver estado ali, importa-me ver também Roma.
22 Angeko, akalem fangfangbiliw kunum alew biilo yamdako, bokoyemomele: “Timoti so, Elastus so, kaso yomisik uneko, Masedonia aneng fian kalo unoliwka!”, yangse kate, akalem ete ka belei, tiak ding tew keko, Esia aneng fian ka kel bise te.
22 Tendo enviado à Macedônia dois daqueles que lhe ministravam, Timóteo e Erasto, permaneceu algum tempo na Ásia.
23 Kaem ding dim bakate, mali Sunbin-Got em finik so deiw beelo maka kelewsiliw kawtiw i Efesus abiw mutuk fian kasel biim ibolow silikmoyemiwi, i ibolow teifuluko, Sunbin-Got em kikis deiw beem dulum elote tek anung anung kesiliw te.
23 Por esse tempo, houve grande alvoroço acerca do Caminho.
24 Kawtiw biim mutuk e, kunum mak em wiin e Demitilius ete te. E silba on kisol kuluko, got mak um wiin e Altemis um am yol em kiskiw kailse kunum ete te. Eso, akalem dakalewbin kunum iso, kunum alik alik bi ikalem aluwbamin beem dulum elote on kisol tum win banso banso kulameliw te.
24 Pois um ourives, chamado Demétrio, que fazia, de prata, nichos de Diana e que dava muito lucro aos artífices,
25 Kulabiliw kasike, Demitilius be akalem akunum kumel so, ikalem ki atew aluwbameliw kawtiw iso, alik alik ilo gaayemeko, bongguko, bokoyemomele:
25 convocando-os juntamente com outros da mesma profissão, disse-lhes: Senhores, sabeis que deste ofício vem a nossa prosperidade
26 Kate kame, yu kilele atemeko, kal keliwete: Kunum mak beem wiin e Fol teleko, Efesus kasel so, Esia aneng fian kasel iso, alik alik nulo weng mak bokoyemomele: ‘Yom got alik alik bi, mali kun so kal so kunum mak kailbiliw kasike, i fein got kelinba kebiliw kate, dasuw dasuw-got kuw kebiliw kai!’, yangei, kunum waneng banban i em yange weng be kiliko, fein gelewkabiliw te.
26 e estais vendo e ouvindo que não só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desencaminhado muita gente, afirmando não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 Kate, kawtiw banso mak deiw kikis be gelewiw tewe, nukalem on kisol kulamin deiw banimei, num got Altemis buum am yol bakati em banim atew kelei, got Altemis ukati wiin banim keloku tew te. Nimtew angom? Kame Esia aneng fian kasel nu so, aneng aneng angom kasel iso, alik alik nu got Altemis buum wiin daoumbuluw kate, Fol e um wiin dawkatiko, kalak da koumbe kasike.”,
27 Não somente há o perigo de a nossa profissão cair em descrédito, como também o de o próprio templo da grande deusa, Diana, ser estimado em nada, e ser mesmo destruída a majestade daquela que toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Em yangeko, gaanse ding dim bakate, kawtiw i em yangse weng be kiliko, kaisuw fian keko, gaan anung anung keko, bokolomeliw: “Num Efesus got Altemis bu auk so fibililk so te!”, ange ange kesiliw te.
28 Ouvindo isto, encheram-se de furor e clamavam: Grande é a Diana dos efésios!
29 Kesomeliwi, abiw mutuk fian kasel alik alik i kawtiw biim gaaniw be kiliko, ka tele ka tele keko, ibolow teifuluko, Fol em akunum alew Gaius so, Alistalkus so, aso biilo kuluko, im wensanbiliw dim kalo yemde unsiliw te. (Sua kel akate, aso bi Fol so kakamsomi, Masedonia aneng fian koleweko, Fol so aso iso makuw Efesus kalo talsiliw te.)
29 Foi a cidade tomada de confusão, e todos, à uma, arremeteram para o teatro, arrebatando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de Paulo.
30 Kaneko beli, Fol e “Ne uneko, ka teliw kawtiw biim fukun uneko, weng mak bokoyemo!”, angse kate, Yesus em gelewkabiliw kunum waneng i kitil keko, “Ku nam unew te!”, dangeko, em deiw okilewsiliw te.
30 Querendo este apresentar-se ao povo, não lhe permitiram os discípulos.
31 Im deiw okilewsiliw ding dim bakate, Esia aneng fian beem kak kawtiw keko, Fol em ken kunum kesiliw kunum mali mak ikati weng mak Fol elo dabalako, bokolewomeliw: “Nakunum kutaka! Ku kanelom kawtiw biim wensanbiliw dim kalo unokolew te!”, dangeko, weng dabalasiliw te.
31 Também asiarcas, que eram amigos de Paulo, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse indo ao teatro.
32 Keko beli, abiw mutuk fian beem wensankabiliw dim kalo unsiliw kawtiw banban mak ibolow teifuluko, “Nu nim fukun tuluw a?”, ange ange kesiliw te. Nimtew angom? Im fukunin e dolo dolo keko, teifulusomi, gaan anung anung kuw kilisiliw kasike.
32 Uns, pois, gritavam de uma forma; outros, de outra; porque a assembleia caíra em confusão. E, na sua maior parte, nem sabiam por que motivo estavam reunidos.
33 Kaneko beli, mali Suda kawtiw i kunum mak em wiin e Aleksandel elo mo koleweko, im weng bakabe kunum kelewsiliw te. Kelewsiliw kasike, e kawtiw im kiin dim moko, kawtiw biilo teing so fakmit keyemeko, “Kanele eisneng beem mongom sileli te!”, yangomin kese kate,
33 Então, tiraram Alexandre dentre a multidão, impelindo-o os judeus para a frente. Este, acenando com a mão, queria falar ao povo.
34 ka biliw kawtiw i elo atemeko, “Kunum be Suda kunum ete te!”, angeko, kaisuw keleweko, alik alik i bongguko, gaanomeliw: “Num Efesus got Altemis bu auk so fibilik so te!”, angesomeliwi, ataan kak alew ding tiak dim asiliw kale.
34 Quando, porém, reconheceram que ele era judeu, todos, a uma voz, gritaram por espaço de quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Kanesiliw ding dim bakate, abiw mutuk fian beem fut bomin kunum mak teleko, kawtiw biim gaanbiliw be “Weng tete angina!”, yangeko, weng kitil weng mak bokoyemomele:
35 O escrivão da cidade, tendo apaziguado o povo, disse: Senhores, efésios: quem, porventura, não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Diana e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Keko beli, ‘Kale dasuw weng te!’, yange kunum mak ki keko, nam tele te. Kasike, alik alik yu kame ibolow menew kuw keko, kanelom mamtel ibolow kemokoliw te!
36 Ora, não podendo isto ser contraditado, convém que vos mantenhais calmos e nada façais precipitadamente;
37 Yu kunum alew bi kaleelo yemdeko, teliw kate, aso i got um am yol beem ayem eisneng mak yakut kelinba keliw te! Aso ikati got buum wiin kalak da kouminba keliw te!
37 porque estes homens que aqui trouxestes não são sacrílegos, nem blasfemam contra a nossa deusa.
38 Feinka! Demitilius so, akalem akunum kusel so, alik alik kunum bi mali kunum mak im dulum elote ilum so keliw tewe, i ilum be num abiw mutuk im kak kunum so, kaleem diwyemin kunum iso, alik alik biim mit mewso de teliwi, i ilum be kilele diw atemokoliw tew te.
38 Portanto, se Demétrio e os artífices que o acompanham têm alguma queixa contra alguém, há audiências e procônsules; que se acusem uns aos outros.
39 Diw atemokoliw kate, yu bokolomeliw: ‘Yakai! Kilele diwyeminba keliw te!’, angiw tewe, abiw mutuk fian beem wensankabiliw ding dim kabalak e, yu ilum be iti de teliwi, alik alik nu kilele diwyemokoluw te.
39 Mas, se alguma outra coisa pleiteais, será decidida em assembleia regular.
40 Kate kame, yu kilele kililoliwka! Ulom abiw mutuk fian beem kak kunum mak kaleem kanebe sang be kilile tewe, e ‘Ibo! Efesus abiw mutuk fian beem kasel i menew kukuw koleweko, ganbin kukuw gelewkabiliw kai!’, angeko, nulo diwyemeko, geeyemomin beem dulum elote toloke te. Tele tewe, nu ki keko, elo yan weng mak nam bokoluw te. Nimtew angom? Kanebiliw beem mongom ete banim kasike.
40 Porque também corremos perigo de que, por hoje, sejamos acusados de sedição, não havendo motivo algum que possamos alegar para justificar este ajuntamento.
41 Kame yu nem yangbi weng be kiliko, fongate akate yukalem am elo unoliwka!”,
41 E, havendo dito isto, dissolveu a assembleia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.