Atos 17
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC
1 Beli, Amfibolis abiw mutuk fian kalo uneko, iti koleweko, Abolonia abiw mutuk fian kalo uneko, iti koleweko, fe kabalak e, Tesalonaika abiw mutuk fian kalo unsiliw te. Ka kel e, Suda kawtiw im wensankabiliw am mak alenale te.
1 Passaram por Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga de judeus.
2 Keko beli, Fol e akalem kukuw gelewsomi, finengdakamin ding Sabat kese ding dim bakate, diwkuw diwkuw Suda kawtiw im wensankabiliw am kawtem elo unse te. Unei, Sabat alemsal kel ding dim bakate, ka teliw kawtiw iso Sunbin-Got em fut weng beem dulum elote weng teksiliw te.
2 Paulo dirigiu-se a eles, segundo o seu costume, e por três sábados disputou com eles.
3 Teksomeliwi, Fol e kawtiw biilo kukuyemeko, bokoyemomele: “Sunbin-Got e sua kel akate bokolomele: ‘Mesaya em toloke ding dim bakate, e ilum fian mak kuluko, kuanei, ne elo iti fomkamin dim elote dawkalfoloki te.’, angse kai!”, yangse te. Yangeko, weng beem mongom e bokoyemomele: “Kunum Yesus em sang de teleko, bakayembi sang be kanekote: Yesus be Mesaya ete te.”, yangse te.
3 Explicava e demonstrava, à base das Escrituras, que era necessário que Cristo padecesse e ressurgisse dos mortos. E este Cristo é Jesus que eu vos anuncio.
4 Yangei, mali Suda kawtiw so, mali Suda kawtiw im ibik biliw keko, Sunbin-Got em wiin daolewsiliw kawtiw banban iso, mali kaem wiin so waneng iso, alik alik bi Fol em bokoyemse weng be kiliko, geleweko, Yesus elo “Fein!”, dangeko, Fol so, Sailas so, aso iso bonggusiliw te.
4 Alguns deles creram e associaram-se a Paulo e Silas, como também uma grande multidão de prosélitos gentios, e não poucas mulheres de destaque.
5 Keko beli, mali ka biliw Suda kawtiw i aso biilo ibolow mesem keyemeko, on keyemsiliw te. On keyemsiliw kasike, i abiw mutuk fian beem wensaniw dim uneko, mali kukuw wa so kawtiw gaayemeko, bongguyemsomi, talsiliw kawtiw banban biim ibolow silikmoyemiwi, i ibolow teifuluko, gaan anung anung kesiliw te. Keko beli, i Fol so, Sailas so, aso ilo fen yak yak keyemeko, ilum keyemomin ibolow keyemsiliw te. Keyemsomi, kunum mak em wiin e Sason em am elo uneko, “Em am ka biliw kunum alew biilo kuluko, wensanuw dim kalo yemde unuma!”, angsiliw kale.
5 Os judeus, tomados de inveja, ajuntaram alguns homens da plebe e com esta gente amotinaram a cidade. Assaltaram a casa de Jasão, procurando-os para os entregar ao povo.
6 Unsiliw kate, i aso biilo Sason em am be yeteminba kesiliw kasike, i Sason so, mali Yesus em gelewkabiliw kunum iso, alik alik biilo abiw mutuk fian beem kak kunum im mit mewso yemde uneko, gaanomeliw: “Kunum kali sak aneng ka aneng ka kakabomi, kawtiw im ibolow silikmoyemsomi, kame akal kale kel talsiliw te.
6 Mas como não os achassem, arrastaram Jasão e alguns irmãos à presença dos magistrados, clamando: Estes homens amotinam todo o mundo. Estão agora aqui! E Jasão os acolheu!
7 Teliwi, Sason e ilo akalem am elo yemde unse te. Kate, kunum bi Ulom em emisik kak kunum beem yangse sawa weng elo sakalaw keko, weng bo bo kelewsomi, bokolomeliw: ‘Nanew kunum Yesus ete kuw num emisik kamok fian ete te. Ulom abiw mutuk fian em emisik kak kunum be num bate!’, angbiliw bakate!”, yangsiliw te.
7 Todos eles contrariam os decretos de César, proclamando outro rei: Jesus.
8 Yangsiliw weng beem mongom ete i ka biliw kawtiw so, abiw mutuk fian beem kak kunum biso, alik alik biim ibolow silikmoyemsiliw te.
8 Assim excitavam o povo e os magistrados.
9 Silikmoyemiwi, kak kunum bi Sason so, mali fein ibolow so akunum kusel iso, alik alik biilo bokoyemomeliw: “Kame kawtiw im ibolow silikmoyemkabiliw beem yan dukuko, on kisol tum win dukulina!”, yangsiliw te.
9 E só depois de receberem uma caução de Jasão e dos outros é que os deixaram ir.
10 Beli, kaem kutiliw mutuk bakate, Yesus em gelewkabiliw kunum waneng bi Fol so, Sailas so, aso ilo yamdako, “Beliia abiw mutuk fian kalo unina!”, yangsiliw te. Yangiwi, i fein uneko, kalo uneko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kawtem uneko,
10 Logo que se fez noite, os irmãos enviaram Paulo e Silas para Beréia. Quando ali chegaram, entraram na sinagoga dos judeus.
11 Sunbin-Got em weng be ka biliw Suda kawtiw biilo bakayemsiliw te. Im bakayemsiliw ding dim bakate, i atemiwete: Ka biliw Suda kawtiw biim kukuw e ken ati kuw kelei, atemsiliw te. Biim kukuw e Tesalonaika abiw mutuk fian kasel biim kukuw bakate tew bate. I aso biim yangsiliw weng be kalfong fian so kiliko, kilele diw atemeko, “Yangsiliw weng be fein ete sako?”, angeko, diwkuw diwkuw Sunbin-Got em fut tem ka kel kilele teing bokoko, diw atemsiliw te.
11 Estes eram mais nobres do que os de Tessalônica e receberam a palavra com ansioso desejo, indagando todos os dias, nas Escrituras, se essas coisas eram de fato assim.
12 Diw atemsomi, Suda kunum waneng banban so, mali Suda kawtiw biim ibik biliw kunum iso, mali im wiin so waneng banban iso, alik alik i Yesus elo “Fein!”, dangsiliw te.
12 Muitos deles creram, como também muitas mulheres gregas da aristocracia, e não poucos homens.
13 Keko beli, kaem ding dim bakate, mali Tesalonaika abiw mutuk fian kaem Suda kawtiw i kililiwete: “Fol e Sunbin-Got em weng be Beliia abiw mutuk fian ka kel bakayembe kai!”, angomi, kilisiliw kasike, i kalo uneko, ka biliw kawtiw biim ibolow silikmoyemsiliw te.
13 Mas os judeus de Tessalônica, sabendo que também em Beréia tinha sido pregada por Paulo a palavra de Deus, foram para lá agitar e sublevar o povo.
14 Silikmoyemiwi, mali Yesus em gelewkabiliw kunum waneng bi kawtiw biim kanebiliw eisneng be atemeko, fongate akate uneko, Fol elo okmun fian beem benggew dim kalo debele unsiliw te. Elo debele unsiliw kate, Sailas so, Timoti so, aso i Beliia abiw mutuk fian ka kel bomi, bisiliw te.
14 Então os irmãos fizeram que Paulo se retirasse e fosse até o mar, ao passo que Silas e Timóteo ficaram ali.
15 Mali Fol elo debele unsiliw kunum bi eso makuw Atens abiw mutuk fian kalo unsiliw te. Ka uneko, teliwi, Fol e weng kal mak duyemeko, bokoyemomele: “Yu uneko, Sailas so, Timoti so, aso ilo bokoyemomeliw: ‘Fongate akate Fol em fukun unoliwka!’, yangina!”, yangei, i elo koleweko, iti Beliia abiw mutuk fian kalo em yangse weng be de unsiliw te.
15 Os que conduziam Paulo levaram-no até Atenas. De lá voltaram e transmitiram para Silas e Timóteo a ordem de que fossem ter com ele o mais cedo possível.
16 Beli, Fol em Sailas so, Timoti so, aso im tolokoliw ding fense ding dim bakate, e Atens abiw mutuk fian ka kel kakabomi, abiw mutuk fian beem dasuw-got banban im takak yetemeko, ibolow ilum fian keko, digaka ibolow kese te.
16 Enquanto Paulo os esperava em Atenas, à vista da cidade entregue à idolatria, o seu coração enchia-se de amargura.
17 Kesomi, uneko, Suda kawtiw im wensankabiliw am dim kawtem elo unei, eso, Suda kawtiw iso, Suda kawtiw im ibik biliw kunum waneng iso, mali Sunbin-Got em wiin daolewsiliw kunum waneng iso, alik alik i weng teksiliw te. Teksomeliwi, e uneko, abiw mutuk fian beem wensankabiliw abiw kalo akal unei, eso, ka teliw kawtiw iso, alik alik ikati ka kel weng tekemaliw te.
17 Disputava na sinagoga com os judeus e prosélitos, e todos os dias, na praça, com os que ali se encontravam.
18 Keko beli, mali kal so Ebikul beem sawa weng gekewkabiliw kunum so, mali kal so Gilik kawtiw im Stoik kukuw gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi Fol so weng on gansiliw te. Weng on gansiliw ding dim bakate, mali kunum bi bokolewomeliw: “Weng nong nam kunum be nomin weng bokolomin kebe ye?”, angsiliw te. Angiwi, mali mak i Fol em Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati “Yesus e kuaneko, iti teinse te!”, yangse weng be kiliko, bokolomeliw: “Kokow kawtiw im got im weng de talbe sako?”, ange ange kesiliw te.
18 Alguns filósofos epicureus e estóicos conversaram com ele. Diziam uns: Que quer dizer esse tagarela? Outros: Parece que é pregador de novos deuses. Pois lhes anunciava Jesus e a Ressurreição.
19 Ange ange kesomi, Fol elo abiw mutuk fian beem kak kunum im wensankakawkabiliw dim Aleofagus amgu tikin kalo debele uneko, elo dakalalomeliw: “Ku nomin kikis kukuw mak kunum waneng kaliilo kukuyemomin kebelew e?
19 Tomaram-no consigo e levaram-no ao Areópago, e lhe perguntaram: Podemos saber que nova doutrina é essa que pregas?
20 Nu kom yangbelew weng beem dulum elote kililuwete: ‘Kokow kawtiw im kukuw kikis mak bakayembele kai!’, yangbiliw kasike kame, ku nulo kilele bokoyemeko, kal keyemolewka!”, dangsiliw te.
20 Pois o que nos trazes aos ouvidos nos parece muito estranho. Queremos saber o que vem a ser isso.
21 Nimtew angom? Atens abiw mutuk fian kasel so, kakin kalo teleko, biliw kawtiw iso, alik alik i kutiliw banim taw banim diwkuw diwkuw ikalem aluwbamin koleweko, kikis weng kililomin beem dulum elote weng bokolew bokolew kesiliw kasike.
21 Ora {como se sabe}, todos os atenienses e os forasteiros que ali se fixaram não se ocupavam de outra coisa senão a de dizer ou de ouvir as últimas novidades.
22 Keko beli, Fol e abiw mutuk fian beem kak kunum biim mutuk ka kel moko, weng mak bokoyemomele:
22 Paulo, em pé no meio do Areópago, disse: Homens de Atenas, em tudo vos vejo muitíssimo religiosos.
23 Feinka! Nem abiw mutuk fian ka kel kakabi ding dim bakate, yukalem got im ayem mesesem mesesem eisneng banban mak atemsi te. Atemeko, aik ayem mak akati atemsi te. Aik ayem beem dim e yu fut mak bolomeliw:
23 Percorrendo a cidade e considerando os monumentos do vosso culto, encontrei também um altar com esta inscrição: A um Deus desconhecido. O que adorais sem o conhecer, eu vo-lo anuncio!
24 Yom kal kelinba Got be kawin so, beem dim alakabe eisneng be so, alik alik be dukuse kale. Ete kuw abiil so, kawin dim kale so, alik alik beem emisik auk so kitil so kamok fian ke alakabe te. Kawtiw nu am mak geeko, elo dulewuw tewe, e teleko, am beem tem ka kel nam be te.
24 O Deus, que fez o mundo e tudo o que nele há, é o Senhor do céu e da terra, e não habita em templos feitos por mãos humanas.
25 Nimtew angom? E mesesem mak sukumeko, bokoyemomele: ‘Kame, yu teleko, dokonemina!’, nam ange kate, akalem ete kuw kawtiw alik alik nulo finik so bin so, mesesem mesesem eisneng be so, alik alik be duyemkabe Got ete kasike.
25 Nem é servido por mãos de homens, como se necessitasse de alguma coisa, porque é ele quem dá a todos a vida, a respiração e todas as coisas.
26 Keko beli, Got be mak kunum makmak kuw duku kolewei, kawin dim kaleem kawtiw alik alik nu makmak kunum beem muluwel dow ke alakabuluw te. Bomeluwi, e kawin kasel angom alik alik im aneng aneng amen kuw amen kuw dukuyemeko, ‘Ka kel, ka kel boliwka!’, yangse kale.
26 Ele fez nascer de um só homem todo o gênero humano, para que habitasse sobre toda a face da terra. Fixou aos povos os tempos e os limites da sua habitação.
27 Nimtew angom? ‘Mali kunum waneng mak beem monom ete nelo fen yak yak kenemeko, nem mit mewso tolomin kebokoliw kai!’, yangse kasike. Feinka! Sunbin-Got e alik alik num dulum elote mewso bomi, singam kel binba be te!
27 Tudo isso para que procurem a Deus e se esforcem por encontrá-lo como que às apalpadelas, pois na verdade ele não está longe de cada um de nós.
28 Yom mutuk bisiliw ibolow fukunin ken so kunum mali mak ikati fut tem boko, bolomeliw:
28 Porque é nele que temos a vida, o movimento e o ser, como até alguns dos vossos poetas disseram: Nós somos também de sua raça...
29 Kasike kame, nu fein Sunbin-Got em muluwel dow keko, buluw te. Beem mongom ete yu kanelom sak gol so, tum so, mesesem mesesem eisneng be kuluko, takak mak kaileko, bokolomeliw: ‘Be nukalem Got ete te!’, angeko, bokolokoliw te! Babo!
29 Se, pois, somos da raça de Deus, não devemos pensar que a divindade é semelhante ao ouro, à prata ou à pedra lavrada por arte e gênio dos homens.
30 Feinka! Sua kel akate, Sunbin-Got e kawtiw num akokow keko, wa kebuluw kukuw be atemeko, kilele geeyeminba kese kate kame, e alik alik kunum waneng nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yu ibolow famdeko, nem mit mewso tololiwka!’, yangbe te.
30 Deus, porém, não levando em conta os tempos da ignorância, convida agora a todos os homens de todos os lugares a se arrependerem.
31 Nimtew angom? Sunbin-Got e geeyemin ding mak dukulei, beem ding em dulum elo kunum mak amkoko, kolewse kasike. Kunum be kawin dim kaleem kawtiw alik alik nulo diwyemeko, kilele geeyemoke te. Geeyemoke kunum be Yesus ete te. Sunbin-Got e Yesus beelo fomkamin dim elote dawkalfolei, e iti teinse kasike, alik alik nu kilele kal keluwete: Sunbin-Got e Yesus be kawtiw num fein geeyemin kunum kelewei, nu kal kebuluw te.”, yangse te.
31 Porquanto fixou o dia em que há de julgar o mundo com justiça, pelo ministério de um homem que para isso destinou. Para todos deu como garantia disso o fato de tê-lo ressuscitado dentre os mortos.
32 Yangei, kak kunum biim Fol em “Kunum mak kuaneko, iti teinse te!”, yangbe weng be kilisiliw ding dim bakate, mali i weng minin mak dulewsomeliwi, mali i bokolewomeliw: “Ku sow ete iti teleko, weng makso bokoyemewi, nu wosulokoluw te!”, dangsiliw te.
32 Quando o ouviram falar de ressurreição dos mortos, uns zombavam e outros diziam: A respeito disso te ouviremos outra vez.
33 Dangbiwi, Fol e ilo koyemeko, unse kate,
33 Assim saiu Paulo do meio deles.
34 mali ka biliw kunum bi elo gelewsomi, Yesus elo “Fein!”, dangsiliw te. Mali kunum biim kunum mak em wiin e Dionisius ete te. E abiw mutuk fian beem kak kunum ete te.
34 Todavia, alguns homens aderiram a ele e creram: entre eles, Dionísio, o areopagita, e uma mulher chamada Dâmaris; e com eles ainda outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.