Atos 13
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs NVT
1 Keko beli, Antiok abiw mutuk fian kaem sios kunum waneng biim mutuk e teingabi kel kunum mak alenaliw kale. Kunum bi Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kesomi, em Weng Kal Ken Ati be mali ilo kukuyemkabiliw kunum keko, alenaliw kale. Kunum biim wiin e kanekote:
1 Entre os profetas e mestres da igreja de Antioquia da Síria estavam Barnabé e Simeão, chamado Negro, Lúcio de Cirene, Manaém, que tinha sido criado com o rei Herodes Antipas, e Saulo.
2 Keko beli, deiw mak ding mak kabalak e, sios kunum waneng biim Sunbin-Got em wiin fian daolewsomi, wanin tokoko, kolewsiliw ding dim bakate, Sunbin-Finik e bokoyemomele: “Ne Balnabas so, Sol so, aso ilo nakalem wiin so amkoko, ‘Nem aluwbamin kenemoliwka!’, yangbi kasike, yu aso ilo beem dulum elo mo koyemoliwka!”, yangse kale.
2 Certo dia, enquanto adoravam o Senhor e jejuavam, o Espírito Santo disse: “Separem Barnabé e Saulo para realizarem o trabalho para o qual os chamei”.
3 Yangei, i wanin tokoko, kolewsomi, Sunbin-Got eso weng bokosomi, ikalem teing e aso im dim dukuko, bamki so keyemeko, aso ilo yamdasiliw kale.
3 Então, depois de mais jejuns e orações, impuseram as mãos sobre eles e os enviaram em sua missão.
4 Sunbin-Finik em aso ilo yamdase ding dim bakate, aso i uneko, Selusia abiw mutuk fian uneko, siw fian mak kuluko, Selusia abiw mutuk fian koleweko, okgung Saibulus aneng kalo unsiliw kale. |alt="map 1" src="PAULJR1.tif" size="span" ref="Kalan Kunum 13:4"
4 Enviados pelo Espírito Santo, eles desceram ao porto de Selêucia, de onde navegaram para a ilha de Chipre.
5 Im okgung Saibulus talsiliw ding dim bakate, i Salamis abiw mutuk fian kalo uneko, Suda im wensankabiliw am kawtem elo Sunbin-Got em weng be bakayem tem unsiliw kale.
5 Ali, na cidade de Salamina, foram às sinagogas judaicas e pregaram a palavra de Deus. João Marcos os acompanhava como assistente.
6 Keko beli, i Salamis abiw mutuk fian iti koleweko, okgung be digeko, Bafos abiw mutuk fian kalo talsiliw kale. Ka teleko, Suda kawtiw im selew selew kunum mak em wiin e Bal-Yesus elo atemsiliw kale. Gilik im weng sin e beem wiin mak e Elimas ete kale.
6 Viajaram por toda a ilha até que, por fim, chegaram a Pafos, onde encontraram um feiticeiro judeu, um falso profeta chamado Barjesus.
7 E aneng beem kamok kunum Selgius Faulus em akunum kese kale. Kate, kamok kunum be ibolow fukunin ken so kunum ke alenale kale. E Balnabas so, Sol so, aso ilo gaayemeko, bokoyemomele: “Yu nelo Sunbin-Got em weng bokonemina!”, yangse kale.
7 Ele acompanhava o governador Sérgio Paulo, um homem inteligente que convidou Barnabé e Saulo para visitá-lo, pois desejava ouvir a palavra de Deus.
8 Kate, selew selew kunum be ibolow fukunomele: “Nakunum be kanelom Yesus elo gelewin kunum keloke te!”, angeko, aso im weng dawkatiko, koyemse kale.
8 Mas Elimas, o feiticeiro (esse é o significado de seu nome), opôs-se a eles, na tentativa de impedir que o governador viesse a crer.
9 Beli, Sunbin-Finik e Sol (mak em wiin e Fol) em mutuk gekei, e Elimas elo kiin sen so doung atemeko,
9 Cheio do Espírito Santo, Saulo, também conhecido como Paulo, encarou Elimas nos olhos
10 weng kitil weng mak bokolewomele: “Seten-Ataanim em min kutaka! Ku ibolow sili sili nam so, ibolow bangbang so gek kokembe kunum kute te. Diwkuw diwkuw ku ken eisneng elo maka kelewkabelew kunum kesomi, Sunbin-Got em deiw kiol ati be diwkuw diwkuw fimdi famde keleweko, kasi kolewkabelew kunum kute te.
10 e disse: “Filho do diabo, cheio de toda espécie de engano e maldade e inimigo de tudo que é certo! Quando deixará de distorcer os caminhos retos do Senhor?
11 Kame kilila! Kamok Fian em teing kitil nam e kom kiin elo kasi kokemoke te. Kokemei, sukum ding mak kiin milil kekemei, ataan kais be nam atemew te!”, dangse kale. Dangei, fein, yukam atew mak em kiin milil kelewei, e teifuluko, “Ibo! Mak kunum mak teleko, nem teing nauleko, deiw kukunemoka!”, angeko, olse kale.
11 Preste atenção, pois o Senhor colocou a mão sobre você para castigá-lo, e você ficará cego, sem conseguir ver a luz do sol por algum tempo”. No mesmo instante, neblina e escuridão cobriram-lhe os olhos e ele começou a tatear, suplicando que alguém o tomasse pela mão e o guiasse.
12 Olei, kamok Selgius Faulus e kanese be atemeko, fein ibolow kese kale. Nimtew angom? E Kamok Fian em kukuyemin weng beem kitil atemeko, yol angse kasike.
12 Quando o governador viu o que havia acontecido, creu, muito admirado com o ensino a respeito do Senhor.
13 Beli, Fol so, akalem akunum kusel iso, alik alik i Bafos abiw mutuk fian be kolewsomi, siw mak kuluko, Bamfilia aneng fian em abiw mutuk fian Belga kalo unsiliw kale. Ka kel e, im akunum Sion Mak e ilo koyemeko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unse kale.
13 Paulo e seus companheiros saíram de Pafos num navio e foram à Panfília, onde aportaram em Perge. Ali, João Marcos os deixou e voltou para Jerusalém.
14 Em ilo koyem unse ding dim bakate, aso i Belga abiw mutuk fian iti koleweko, Bisidia aneng fian em abiw mutuk fian Antiok kalo unsiliw kale. Ka unesomi, Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat kese ding dim bakate, aso i Suda kawtiw im wensankabiliw am kawtem elo uneko, ka kel teinsiliw kale.
14 Paulo e Barnabé prosseguiram para o interior, até Antioquia da Pisídia. No sábado, foram à sinagoga.
15 Teinbiliwi, mali kunum i Moses em kukuyemin fut so, mali Sunbin-Got em bontem dim bakayemin kunum mak im fut so, fut alew be teing bokosiliw kale. Keko beli, wensankabiliw am beem kak yetebiliw kunum i mali kunum mak yamdaliwi, i Fol so, em akunum kumel eso, aso biim mit teleko, bokoyemomeliw: “Nakunum kusel yutaka! Aso yom dim e temtem weng mak be tewe, yu kame teleko, kunum waneng nulo bokoyemoliwka!”, yangsiliw kale.
15 Depois da leitura dos livros da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga lhes mandaram um recado: “Irmãos, se vocês têm uma palavra de encorajamento para o povo, podem falar”.
16 Yangiwi, Fol e fokfok moko, teing so fakmiw fakmiw keyemei, im kimi tete angsiliw ding dim bakate, e weng mak bokoyemomele:
16 Então Paulo ficou em pé, levantou a mão para pedir silêncio e começou a falar: “Homens de Israel e gentios tementes a Deus, ouçam-me!
17 Isalael kawtiw num Sunbin-Got e nukalem awalik kumel ilo akalem wiin so amkose kale. Keko beli, im ikalem kawin kolewko, Isiw aneng fian elo uneko, ka kel alenaliw ding dim bakate, Sunbin-Got e ilo bamki so keyemeko, kunum mongom so keyemse kale. Keyemsomi, akalem kitil ete ilo iti kuluko, yemde unse kale.
17 “O Deus desta nação de Israel escolheu nossos antepassados e fez que se multiplicassem e se fortalecessem durante o tempo em que ficaram no Egito. Então, com braço poderoso, ele os tirou da escravidão.
18 Yemde unei, im 40 kel itol keko, kawtiw banim, ok banim aneng tiow dim ka kel kakameliw ding dim bakate, e im kukuw wa be ateminba tew kesomi, ilo menew ibolow kukuyemeko, yetemalenale kale.
18 Ele suportou seu comportamento durante os quarenta anos em que andaram sem rumo pelo deserto.
19 Keko beli, Kenan aneng fian ka kel e, Sunbin-Got e ben kel kunum mongom mak im muluwel dow yeneko, ikalem kawin be Isalael kawtiw nulo atin kuw fan atew duyemse kale.
19 Destruiu sete nações em Canaã e deu seu território a Israel como herança.
20 Kaneko eisneng beem kanese ding dim bakate, 450 kel itol atew kese dim ete kale.
20 Tudo isso levou cerca de quatrocentos e cinquenta anos. “Depois, Deus lhes deu juízes para governá-los até o tempo do profeta Samuel.
21 Kaem ding dim bakate, kawtiw i gaaneko, bokolomeliw: ‘Nu emisik kamok fian mak kulomin ibolow keluma!’, angsiliw kasike, Sunbin-Got e im gaanin be kiliko, im emisik kamok fian Sol elo mo kolewse kale. Sol be Benyamin em mulki Kis em min ete kale. Keko beli, e emisik kamok kebelei, uneko, 40 kel itol kese kale.
21 Então o povo pediu um rei, e ele lhes deu Saul, filho de Quis, homem da tribo de Benjamim, e ele reinou por quarenta anos.
22 40 kel itol banimse ding dim bakate, Sunbin-Got e Sol beelo sak kulu koleweko, Debit elo Isalael kawtiw im emisik kamok fian kelewse kale. Keleweko, bokolomele: ‘Nakalem ete Sesi em min Debit beelo atemite: E nem ibolow fukunin gelewkabe kunum angomi, nem weng bokolewkabi weng alik alik be kilele aluwko, gelewkabe kunum ete te!’, angse kale.
22 Mas Deus removeu Saul e colocou em seu lugar Davi, a respeito de quem Deus disse: ‘Davi, filho de Jessé, é um homem segundo o meu coração; fará tudo que for da minha vontade’.
23 Angeko, Sunbin-Got e ‘Kaneloki te!’, angse weng kitil mak Isalael kawtiw nulo bokoyemomele: ‘Deiw mak ding mak, ne Debit em mulkis mak yuso amkoko, koyemoki te. Kunum be yulo yemdeko, finik so bin kulomin deiw ka kel mo koyemoke te.’, yangse kale. Yangeko, Yesus elo dabalase te.
23 “E Jesus, um dos descendentes de Davi, é o salvador que Deus concedeu a Israel, conforme sua promessa!
24 Em teleko, kawtiw im kiin dim fitewinba kese ding dim bakate, Sion emisik Isalael kawtiw alik alik nulo weng mak bakayem tem bakayem tem teleko, bokoyemomele: ‘Ibolow famdeko, sili sili kukuw kolewboliwka! Kolewiwi, ne yulo ok da koyemoki te!’, yangse kale.
24 Antes da vinda de Jesus, João Batista anunciou que todo o povo de Israel precisava se arrepender e ser batizado.
25 Yangei, em aluwbamin be mewso banimse ding dim bakate, e bokolomele: ‘Yu ibolow fukuneko, bokolomeliw: ‘Ne yom ding fen alakabiliw kunum Mesaya nete te!’, nangeko, ibolow fukunkabiliw sako? Kate yu kililina! Nemteben toloke kunum be auk so kitil so kamok fian keloke kasike, ne ki keko, elo dokoleweko, em yan aum sok e ne nam sileli te.’, yangse kale.
25 Quando João estava concluindo seu trabalho, perguntou: ‘Vocês pensam que eu sou o Cristo? Não sou! Mas ele vem em breve, e não sou digno sequer de desamarrar as correias de suas sandálias’.
26 Kame, Abalakam em muluwel dow so, Isalel num ibik biliw kawtiw yuso, alik alik yu Sunbin-Got em wiin daolewkabiliw nakunum kumel yutaka! Nulo dokoyemomin beem dulum elo Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be talse kate,
26 “Irmãos, vocês que são filhos de Abraão e também vocês gentios tementes a Deus, esta mensagem de salvação foi enviada a nós.
27 Selusalem abiw mutuk fian kasel so, ikalem kak yetebiliw kunum iso, alik alik i Yesus elo kilele atemeko, dolon kelinba kesiliw kasike, i elo ibolow wa keleweko, geelewsiliw te. Geelewsiliw kasike, im Sabat fingendakamin ding dim fut tem bakameliw weng be fein dem gilase kale. Nimtew angom? Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum i bokolomeliw: ‘I Mesaya elo aliwi, e kuanoke te!’, angsiliw kasike.
27 O povo de Jerusalém e seus líderes não reconheceram que Jesus era aquele a respeito de quem os profetas haviam falado. Em vez disso, eles o condenaram e, ao fazê-lo, cumpriram as palavras dos profetas, que são lidas todos os sábados.
28 Feinka! I elo mongom banim so akate geeleweko, kak kunum Failat elo bokolewomeliw: ‘Elo alew kano, e kuanoka!’, dangsiliw te.
28 Não encontraram motivo legal para executá-lo, mas, ainda assim, pediram a Pilatos que o matasse.
29 Dangesomi, elo ais dim sil bikiko, aliwi, e kuanse te. Kuanei, mali kunum mak em fom be debeleko, kawin tem dawkusiliw kate,
29 “Depois de cumprirem tudo que as profecias diziam a respeito dele, eles o tiraram da cruz e o colocaram num túmulo,
30 Sunbin-Got e elo fomkamin dim elo dawkalfolse te.
30 mas Deus o ressuscitou dos mortos.
31 Keko beli, ding banban ding mak kelei, mali Yesus eso Galili aneng koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo uneko, eso makuw kakameliw kunum waneng i elo iti kiin so atemeko, Suda kawtiw ilo bakayem tem bakayem tem unakabiliw te.
31 E, por muitos dias, ele apareceu àqueles que o tinham acompanhado da Galileia para Jerusalém. Agora eles são suas testemunhas diante do povo.
32 Feinka! Nu yulo Sunbin-Got em num awalik kumel ilo ‘Kaneloki te!’, yangse Weng Kal Ken Ati be bakayem talbuluw te.
32 “Estamos aqui para trazer a vocês esta boa-nova. A promessa foi feita a nossos antepassados,
33 Weng Kal Ken Ati be kanekote: Sunbin-Got em nukalem awalik kumel ilo ‘Kaneloki te!’, yangse weng be num dim fein dem so keko, dem gilase te. Nimtew angom? E Yesus elo fomkamin dim elote dawkalfolse kasike. Kanese be, auk teben sim Sim Fut tem beem weng be ki kelewkabe te. Weng be bokolomele:
33 e agora Deus a cumpriu para nós, os descendentes deles, ao ressuscitar Jesus. É isto que o segundo salmo diz a respeito dele: ‘Você é meu Filho; hoje eu o gerei’.
34 Yu kililina! Sunbin-Got e Yesus elo fomkamin dim elote dawkalfolse kasike, Yesus e fomkamin ka kel kiloninba kese te. Kate kame, e diwkuw diwkuw finik so be te. Sunbin-Got e beem dulum elo bokolomele:
34 Pois Deus havia prometido ressuscitá-lo dos mortos, para que jamais apodrecesse no túmulo. Ele disse: ‘Eu lhes darei as bênçãos sagradas que prometi a Davi’.
35 Angeko, Mesaya em dulum elo iti bokolomele:
35 Em outro salmo, ele explicou de modo mais direto: ‘Não permitirás que o teu Santo apodreça no túmulo’.
36 Yu kilele kililina! Emisik kamok Debit em finik so bise ding dim bakate, e Sunbin-Got em weng kiliko, gelewemale kunum ete kale. Kate, e kuanei, i elo akalem awalik kumel im fomkamin tem mewso ka kel dawkuliwi, em fom be fein kilonse kale.
36 Não se trata de uma referência a Davi, porque, depois que Davi fez a vontade de Deus em sua geração, morreu e foi sepultado com seus antepassados, e seu corpo apodreceu.
37 Kilonse kate, Sunbin-Got e Yesus elo fomkamin dim elo dawkalfolei, e kawin tem ka kel kiloninba kese te.
37 É uma referência a outra pessoa, a alguém a quem Deus ressuscitou e cujo corpo não apodreceu.
38 Nakunum kumel yutaka! Num bakayembuluw Weng Kal Ken Ati kale kilele kililoliwka! Moses em kukuyemse weng be yom ibolow sili sili nam beem sen e kilele banim keyeminba kese kate, Yesus e yom sili sili kukuw beelo sak misim kuw atin kuw kulu koyemeko, yulo fein dokoyemoke te.
38 “Ouçam, irmãos! Estamos aqui para proclamar que, por meio de Jesus, há perdão para os pecados.
39 Kasike, nimin kunum waneng ite mak kunum Yesus beelo ‘Fein!’, dangiw tewe, e ilo Sunbin-Got em kiin dim e, kiol kuw sen so banim kunum waneng keyemkabe te.
39 Todo o que nele crê é declarado justo diante de Deus, algo que a lei de Moisés jamais pôde fazer.
40 Yu kilelbiko, boliwka! Mesik esik Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im yangenaliw weng be yom dim telemoke kasike! I bokolomeliw:
40 Por isso, tomem cuidado para que não se apliquem a vocês as palavras dos profetas:
41 ‘Sunbin-Got elo weng minin kuw kelewkabiliw kawtiw yutaka!
41 ‘Olhem, zombadores; fiquem admirados e morram! Pois faço algo em seus dias, algo em que vocês não acreditariam mesmo que lhes contassem’”.
42 — ausente —
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da sinagoga, o povo pediu que voltassem a falar dessas coisas na semana seguinte.
43 — ausente —
43 Muitos judeus e gentios devotos convertidos ao judaísmo seguiram Paulo e Barnabé, que insistiam com eles para que continuassem a confiar na graça de Deus.
44 Keko beli, ben kel ding banimeko, iti Suda im finengdakamin ding Sabat kese ding dim bakate, abiw mutuk fian kasel banban i Suda im wensankabiliw am dim kalo talsiliw kale. Nimtew angom? Alik alik i Fol so, Balnabas so, aso im Kamok Fian em bakayembiliw weng be “Nukati kililuma!”, angeko, talsiliw kasike.
44 No sábado seguinte, quase toda a cidade compareceu para ouvir a palavra do Senhor.
45 Talsiliw kate, mali Suda kunum im talsiliw kawtiw demdem biilo yetemsiliw ding dim bakate, i aso ilo ibolow mesem keyemeko, Fol em yangbe weng beelo sakalaw keko, weng bo bo keleweko, eso weng on ganesomi, em weng beelo ankiw dasiliw kale.
45 Quando alguns dos judeus viram as multidões, ficaram com inveja, de modo que difamaram Paulo e contestavam tudo que ele dizia.
46 Daliwi, aso ikati kalaing kuw keko, kitil weng mak biilo bokoyemomeliw: “Aso nu kiol kuw kukuw geleweko, emisik ding e, Sunbin-Got em weng kale Suda kawtiw yom dulum elo ‘Yu kulina!’, yangeko, de talbuluw te. Kate, yu sakalaw keko, weng bo bo keko, yukalem ibolow kuw bokolomeliw: ‘Nu sunsun finik so bin be nam kuluw te!’, angbiliw kasike, aso nu beem dulum elo kilele yetemuwete: ‘Yu fein sunsun finik so kulomin kawtiw bate!’, angeko, yetemuw te. Kasike kame, aso nu yulo Weng Kal Ken Ati kale nam makso bokoyemuw te. Aso nu Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw ite kuw bakayem tem bakayem tem kemokoluw te.
46 Então Paulo e Barnabé se pronunciaram corajosamente, dizendo: “Era necessário que pregássemos a palavra de Deus primeiro a vocês, judeus. Mas, uma vez que vocês a rejeitaram e não se consideraram dignos da vida eterna, agora vamos oferecê-la aos gentios.
47 Nimtew angom? Kamok Fian e aso nulo kitil weng mak bokoyemomele:
47 Pois foi isso que o Senhor nos ordenou quando disse: ‘Fiz de você uma luz para os gentios, para levar a salvação até os lugares mais distantes da terra’”.
48 Yangiwi, Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw i aso biim weng be kiliko, im ibolow e kalfong ati kesomi, Kamok Fian em weng be kiliko, daolewsiliw kale.
48 Quando ouviram isso, os gentios se alegraram e agradeceram ao Senhor por essa mensagem, e todos que haviam sido escolhidos para a vida eterna creram.
49 Keko beli i Kamok Fian em weng be aneng aneng angom elo deko, bakam unsiliw kale.
49 Assim, a palavra do Senhor se espalhou por toda aquela região.
50 Unsilw kate, mali Suda kawtiw i abiw mutuk fian beem Sunbin-Got em wiin daolew kebiliw wiin so wanggel so, kak kunum iso, alik alik biim mit mewso uneko, im ibolow silikmoyemsiliw kasike, i Fol so, Balnabas so, aso ilo yenomin ibolow keyemeko, kitil weng mak bokoyemomeliw: “Yu fongate akate num buluw aneng kale koleweko, unina!”, yangeko, yenbakalasiliw kale.
50 Então os judeus, instigando as mulheres religiosas influentes e as autoridades da cidade, provocaram uma multidão contra Paulo e Barnabé e os expulsaram dali.
51 — ausente —
51 Eles, porém, sacudiram o pó dos pés em sinal de reprovação e foram à cidade de Icônio.
52 — ausente —
52 E os discípulos estavam cheios de alegria e do Espírito Santo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.