Atos 13

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Keko beli, Antiok abiw mutuk fian kaem sios kunum waneng biim mutuk e teingabi kel kunum mak alenaliw kale. Kunum bi Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum kesomi, em Weng Kal Ken Ati be mali ilo kukuyemkabiliw kunum keko, alenaliw kale. Kunum biim wiin e kanekote:
1 Ekaleisia Antioch wanawananamaim orot afa i dinab oro’orot naatu afa i bai’obaiyenayah, naatu orot wabih i iti: Barnabas, Simeon, wabin ta i Niger, Lucius Sairini matuwan, Manaen, Herod hairi bay ta’imon hi’aan hirara’at naatu Saul.
2 Keko beli, deiw mak ding mak kabalak e, sios kunum waneng biim Sunbin-Got em wiin fian daolewsomi, wanin tokoko, kolewsiliw ding dim bakate, Sunbin-Finik e bokoyemomele: “Ne Balnabas so, Sol so, aso ilo nakalem wiin so amkoko, ‘Nem aluwbamin kenemoliwka!’, yangbi kasike, yu aso ilo beem dulum elo mo koyemoliwka!”, yangse kale.
2 Veya ta hiyohar Regah hikwakwafir wanawanan, Anun Kakafiyin iuwih eo, “Barnabas, Saul hairi kwayasairih ayu isou, anayabin bowabow ta isan a’afih hinabowamih.”
3 Yangei, i wanin tokoko, kolewsomi, Sunbin-Got eso weng bokosomi, ikalem teing e aso im dim dukuko, bamki so keyemeko, aso ilo yamdasiliw kale.
3 Naatu hiyohar hiyoyoyoban ufunamaim, umah tafah hiyara’aten fair hitih imaibo hiyafarih hitit hin.
4 Sunbin-Finik em aso ilo yamdase ding dim bakate, aso i uneko, Selusia abiw mutuk fian uneko, siw fian mak kuluko, Selusia abiw mutuk fian koleweko, okgung Saibulus aneng kalo unsiliw kale. |alt="map 1" src="PAULJR1.tif" size="span" ref="Kalan Kunum 13:4"
4 Barnabas Saul hairi Anun Kakafiyin ana bonawiyenamaim hina Seleucia hitit naatu wa hibai hirabon hin Cyprus imaim hitit |alt="map" src="PAULJR1.tif" size="col" ref="Acts 13.4"
5 Im okgung Saibulus talsiliw ding dim bakate, i Salamis abiw mutuk fian kalo uneko, Suda im wensankabiliw am kawtem elo Sunbin-Got em weng be bakayem tem unsiliw kale.
5 Naatu hina Salamis hititit ana maramain Jew hai Kou’ay baremaim God ana tur hibinan, John Mark i iti bowabow wanawananamaim baibaisih isan hibai bairi hin.
6 Keko beli, i Salamis abiw mutuk fian iti koleweko, okgung be digeko, Bafos abiw mutuk fian kalo talsiliw kale. Ka teleko, Suda kawtiw im selew selew kunum mak em wiin e Bal-Yesus elo atemsiliw kale. Gilik im weng sin e beem wiin mak e Elimas ete kale.
6 Nuw ana fofonin na’atube hiremor hin au waraunane bar merar wabin Pafos hitit, nati’imaim Jew orot kwerayan ma’am koun hiyen, wabin Bar-Jesus, iti i orot taiyuwin isan dinab orot erouw eo’o.
7 E aneng beem kamok kunum Selgius Faulus em akunum kese kale. Kate, kamok kunum be ibolow fukunin ken so kunum ke alenale kale. E Balnabas so, Sol so, aso ilo gaayemeko, bokoyemomele: “Yu nelo Sunbin-Got em weng bokonemina!”, yangse kale.
7 Naatu iti orot i gawan orot wabin Sergius Paulus ana of ta. Sergius i orot not wairafin, nati nuw ana gawan orot. Barnabas, Saul hairi e’af hina nanamaim hitit God ana tur nowar isan ifefeyanih.
8 Kate, selew selew kunum be ibolow fukunomele: “Nakunum be kanelom Yesus elo gelewin kunum keloke te!”, angeko, aso im weng dawkatiko, koyemse kale.
8 Baise kwerayan wabin Elimas (wabin Greekamain) eotanih men kok gawan orot tur tanowar baitumatum tab.
9 Beli, Sunbin-Finik e Sol (mak em wiin e Fol) em mutuk gekei, e Elimas elo kiin sen so doung atemeko,
9 Imaibo Saul wabin ta Paul, Anun Kakafiyin iwanasum ma’am mutufor nuw kwerayan orot itinkikin
10 weng kitil weng mak bokolewomele: “Seten-Ataanim em min kutaka! Ku ibolow sili sili nam so, ibolow bangbang so gek kokembe kunum kute te. Diwkuw diwkuw ku ken eisneng elo maka kelewkabelew kunum kesomi, Sunbin-Got em deiw kiol ati be diwkuw diwkuw fimdi famde keleweko, kasi kolewkabelew kunum kute te.
10 naatu eo, “O i Demon natun! Sawar gewasih etei hai rakit wairafin i o. O i baifuwen kakafih yumatah ta ta biya awan karatan, o i mar etei Regah ana turobe kubotabiren baifuwen temamatar!
11 Kame kilila! Kamok Fian em teing kitil nam e kom kiin elo kasi kokemoke te. Kokemei, sukum ding mak kiin milil kekemei, ataan kais be nam atemew te!”, dangse kale. Dangei, fein, yukam atew mak em kiin milil kelewei, e teifuluko, “Ibo! Mak kunum mak teleko, nem teing nauleko, deiw kukunemoka!”, angeko, olse kale.
11 Imih Regah uman boun boro tafamaim nare mata nifim naatu marakaw boro mar kafai men ina’itin.”
12 Olei, kamok Selgius Faulus e kanese be atemeko, fein ibolow kese kale. Nimtew angom? E Kamok Fian em kukuyemin weng beem kitil atemeko, yol angse kasike.
12 Gawan orot abisa matar i’itin i itumatum, anayabin Regah ana bai’obaiyen tur nonowar i ifofofor men kafaita.
13 Beli, Fol so, akalem akunum kusel iso, alik alik i Bafos abiw mutuk fian be kolewsomi, siw mak kuluko, Bamfilia aneng fian em abiw mutuk fian Belga kalo unsiliw kale. Ka kel e, im akunum Sion Mak e ilo koyemeko, iti Selusalem abiw mutuk fian kalo unse kale.
13 Paul ana ofonah bairi Pafos imaim wa hibai hirabon hina Perga hitit tafaram Pamfilia wanawanan. John Mark nati’imaim ihamiyih, naatu matabir maiye in Jerusalem tit.
14 Em ilo koyem unse ding dim bakate, aso i Belga abiw mutuk fian iti koleweko, Bisidia aneng fian em abiw mutuk fian Antiok kalo unsiliw kale. Ka unesomi, Suda kawtiw im finengdakamin ding Sabat kese ding dim bakate, aso i Suda kawtiw im wensankabiliw am kawtem elo uneko, ka kel teinsiliw kale.
14 Baise Barnabas Paul hairi hikofan maiye hin Pisidia Antioch hitit tafaram Pisidia wanawanan. Naatu Baiyarir Ana Veya Kou’ay Bar hirun himare.
15 Teinbiliwi, mali kunum i Moses em kukuyemin fut so, mali Sunbin-Got em bontem dim bakayemin kunum mak im fut so, fut alew be teing bokosiliw kale. Keko beli, wensankabiliw am beem kak yetebiliw kunum i mali kunum mak yamdaliwi, i Fol so, em akunum kumel eso, aso biim mit teleko, bokoyemomeliw: “Nakunum kusel yutaka! Aso yom dim e temtem weng mak be tewe, yu kame teleko, kunum waneng nulo bokoyemoliwka!”, yangsiliw kale.
15 Buk Atamaninamaim Moses ana ofafar kikirum naatu dinab hai buk hibiyab ufunamaim. Kou’ay Bar ana ukwarih isah tur hiyafar hio, “Taitu kwa aur koufair tur ta nama’am na’at aki akokok iti sabuw kwanao hinanowar.”
16 Yangiwi, Fol e fokfok moko, teing so fakmiw fakmiw keyemei, im kimi tete angsiliw ding dim bakate, e weng mak bokoyemomele:
16 Paul misir umanamaim rutanih naatu busuruf eo, “Israel orot baibin naatu kwa Ufun Sabuw iyab iti’imaim kwama God kwakwafir, anao kwananowar!
17 Isalael kawtiw num Sunbin-Got e nukalem awalik kumel ilo akalem wiin so amkose kale. Keko beli, im ikalem kawin kolewko, Isiw aneng fian elo uneko, ka kel alenaliw ding dim bakate, Sunbin-Got e ilo bamki so keyemeko, kunum mongom so keyemse kale. Keyemsomi, akalem kitil ete ilo iti kuluko, yemde unse kale.
17 Israel Sabuw ata God uwatanah rubinih naatu nah toumanih na’atube Egypt hima’am ana veya iwa’an wabih ra’at, naatu ana fairamaim nawiyih hitit.
18 Yemde unei, im 40 kel itol keko, kawtiw banim, ok banim aneng tiow dim ka kel kakameliw ding dim bakate, e im kukuw wa be ateminba tew kesomi, ilo menew ibolow kukuyemeko, yetemalenale kale.
18 Naatu arar yanamaim kwamur etei 40 na’atube ba’afuwih bairi hima.
19 Keko beli, Kenan aneng fian ka kel e, Sunbin-Got e ben kel kunum mongom mak im muluwel dow yeneko, ikalem kawin be Isalael kawtiw nulo atin kuw fan atew duyemse kale.
19 Tafaram seven Canaan wanawanan gurusih naatu me bai ana sabuw nowahimih itih.
20 Kaneko eisneng beem kanese ding dim bakate, 450 kel itol atew kese dim ete kale.
20 Sawar iti himamatar i kwamur etei 450 na’atube wanawananamaim himatar.
21 Kaem ding dim bakate, kawtiw i gaaneko, bokolomeliw: ‘Nu emisik kamok fian mak kulomin ibolow keluma!’, angsiliw kasike, Sunbin-Got e im gaanin be kiliko, im emisik kamok fian Sol elo mo kolewse kale. Sol be Benyamin em mulki Kis em min ete kale. Keko beli, e emisik kamok kebelei, uneko, 40 kel itol kese kale.
21 Naatu sabuw aiwob isan hifefeyan, God Saul bai itih orot Kish natun, Benjamin wawawan, Saul i’aiwob ma kwamur etei 40 na’atube.
22 40 kel itol banimse ding dim bakate, Sunbin-Got e Sol beelo sak kulu koleweko, Debit elo Isalael kawtiw im emisik kamok fian kelewse kale. Keleweko, bokolomele: ‘Nakalem ete Sesi em min Debit beelo atemite: E nem ibolow fukunin gelewkabe kunum angomi, nem weng bokolewkabi weng alik alik be kilele aluwko, gelewkabe kunum ete te!’, angse kale.
22 Naatu God Saul bobosair ufunamaim David bai Saul efanin yai. God iti na’atube eo, ‘David o Jesse natun, orot o na’atube isa i ayu au yasisir gagamin na’in, ayu abisa sinafumih akokok etei boro i nasinaf.’
23 Angeko, Sunbin-Got e ‘Kaneloki te!’, angse weng kitil mak Isalael kawtiw nulo bokoyemomele: ‘Deiw mak ding mak, ne Debit em mulkis mak yuso amkoko, koyemoki te. Kunum be yulo yemdeko, finik so bin kulomin deiw ka kel mo koyemoke te.’, yangse kale. Yangeko, Yesus elo dabalase te.
23 Ana’omatanen eo na’atube, orot David ana rara’ane Israel Sabuw hai baiyawasinayan God bai na.
24 Em teleko, kawtiw im kiin dim fitewinba kese ding dim bakate, Sion emisik Isalael kawtiw alik alik nulo weng mak bakayem tem bakayem tem teleko, bokoyemomele: ‘Ibolow famdeko, sili sili kukuw kolewboliwka! Kolewiwi, ne yulo ok da koyemoki te!’, yangse kale.
24 Jesu nanamaim John mat na bowabow kakafih baihamiyen dogor baikitabiren bapataito bain isan busuruf eorerereb Israel sabuw tutufin etei isah.
25 Yangei, em aluwbamin be mewso banimse ding dim bakate, e bokolomele: ‘Yu ibolow fukuneko, bokolomeliw: ‘Ne yom ding fen alakabiliw kunum Mesaya nete te!’, nangeko, ibolow fukunkabiliw sako? Kate yu kililina! Nemteben toloke kunum be auk so kitil so kamok fian keloke kasike, ne ki keko, elo dokoleweko, em yan aum sok e ne nam sileli te.’, yangse kale.
25 Naatu John ana bowabow bisawar auman sabuw iuwih eo, ‘Kwa anot ayu isou mi’itube kwanotanot? Kwanotanot ayu’uban i nati orot? En, baise orot ta ayu ufu’umaim enan, ayu men karam boro ana kwafure an ana sumasum anarufam.’
26 Kame, Abalakam em muluwel dow so, Isalel num ibik biliw kawtiw yuso, alik alik yu Sunbin-Got em wiin daolewkabiliw nakunum kumel yutaka! Nulo dokoyemomin beem dulum elo Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be talse kate,
26 Taitu, Abraham ana niburune kwana warar kwatatain, naatu kwa Ufun Sabuw iyab God kwabiruw kwakakafiy, it isat yawas ana tur i hiyafar na tit.
27 Selusalem abiw mutuk fian kasel so, ikalem kak yetebiliw kunum iso, alik alik i Yesus elo kilele atemeko, dolon kelinba kesiliw kasike, i elo ibolow wa keleweko, geelewsiliw te. Geelewsiliw kasike, im Sabat fingendakamin ding dim fut tem bakameliw weng be fein dem gilase kale. Nimtew angom? Sua kel akate, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum i bokolomeliw: ‘I Mesaya elo aliwi, e kuanoke te!’, angsiliw kasike.
27 Anayabin Jerusalem bar merar sabuw hai ukwarih bairi Jesu ana bowabow men hi’inan, naatu dinab oro’orot hai tur mar etei Baiyarir Ana Veya hibiyab men naniyan hibaib, imih abisa hisisinaf i tur hio inu’in na iturobe.
28 Feinka! I elo mongom banim so akate geeleweko, kak kunum Failat elo bokolewomeliw: ‘Elo alew kano, e kuanoka!’, dangsiliw te.
28 Basit morob isan ana ef men hitita’ur, Pilate asabunin morob isan hifefeyan naatu easabun morob.
29 Dangesomi, elo ais dim sil bikiko, aliwi, e kuanse te. Kuanei, mali kunum mak em fom be debeleko, kawin tem dawkusiliw kate,
29 Bukamaim abisa i isan eo na’atube hikirum inu’in hisisinaf ufunamaim, onaf afe’enane hibai hire hub wanawanan hiyai.
30 Sunbin-Got e elo fomkamin dim elo dawkalfolse te.
30 Baise morobone God bora’ah misir maiye.
31 Keko beli, ding banban ding mak kelei, mali Yesus eso Galili aneng koleweko, Selusalem abiw mutuk fian kawtem elo uneko, eso makuw kakameliw kunum waneng i elo iti kiin so atemeko, Suda kawtiw ilo bakayem tem bakayem tem unakabiliw te.
31 Naatu veya moumurih na’in sabuw iyab Galilee’ine hi’ufunun bairi hina Jerusalem hititit isah irerereb, naatu nati sabuw i boun hitit sabuw afa isah sif tirurubon.
32 Feinka! Nu yulo Sunbin-Got em num awalik kumel ilo ‘Kaneloki te!’, yangse Weng Kal Ken Ati be bakayem talbuluw te.
32 Naatu iti tur gewasin i abisa God ata’a’agir eo’omatanih abai kwa isa anan.
33 Weng Kal Ken Ati be kanekote: Sunbin-Got em nukalem awalik kumel ilo ‘Kaneloki te!’, yangse weng be num dim fein dem so keko, dem gilase te. Nimtew angom? E Yesus elo fomkamin dim elote dawkalfolse kasike. Kanese be, auk teben sim Sim Fut tem beem weng be ki kelewkabe te. Weng be bokolomele:
33 Iti tur i bai it isat ebiturobe, it i ata’a’agir natunatuh, Jesu morobone mimisiramaim. Psalm bairu’abin eo na’atube,
34 Yu kililina! Sunbin-Got e Yesus elo fomkamin dim elote dawkalfolse kasike, Yesus e fomkamin ka kel kiloninba kese te. Kate kame, e diwkuw diwkuw finik so be te. Sunbin-Got e beem dulum elo bokolomele:
34 Naatu ana’an aisim God morobone bora’ah maiye mimisir, naatu boro men nihamiy maiye na’in namasamih. Nati isan ana tur iti na’atube eo,
35 Angeko, Mesaya em dulum elo iti bokolomele:
35 Buk efan ta’ane eo maiye,
36 Yu kilele kililina! Emisik kamok Debit em finik so bise ding dim bakate, e Sunbin-Got em weng kiliko, gelewemale kunum ete kale. Kate, e kuanei, i elo akalem awalik kumel im fomkamin tem mewso ka kel dawkuliwi, em fom be fein kilonse kale.
36 Anayabin David ana veya’amaim God ana kok bow bisawar ufunamaim morob uwahinah sisibihimaim hiyai mas i’akir
37 Kilonse kate, Sunbin-Got e Yesus elo fomkamin dim elo dawkalfolei, e kawin tem ka kel kiloninba kese te.
37 Baise orot yait God morobone iyawas mimisir i men mas i’akir.
38 Nakunum kumel yutaka! Num bakayembuluw Weng Kal Ken Ati kale kilele kililoliwka! Moses em kukuyemse weng be yom ibolow sili sili nam beem sen e kilele banim keyeminba kese kate, Yesus e yom sili sili kukuw beelo sak misim kuw atin kuw kulu koyemeko, yulo fein dokoyemoke te.
38 Isan imih taitu kwananowar, iti orot Jesu wabinamaim bowabow kakafih notawiyen isan ana tur i ao’orerereb,
39 Kasike, nimin kunum waneng ite mak kunum Yesus beelo ‘Fein!’, dangiw tewe, e ilo Sunbin-Got em kiin dim e, kiol kuw sen so banim kunum waneng keyemkabe te.
39 iti Jesu wabinamaim sabuw iyab tibitumatum hai bowabow kakafihine i rufamih titit anayabin Moses ana ofafaramaim boro men karam narufami.
40 Yu kilelbiko, boliwka! Mesik esik Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum im yangenaliw weng be yom dim telemoke kasike! I bokolomeliw:
40 Imih kwanakaifi gewas, saise abisa dinab hio men isa hinamatar.
41 ‘Sunbin-Got elo weng minin kuw kelewkabiliw kawtiw yutaka!
41 ‘Okwanekwaneyah Kwana’itin!
42 — ausente —
42 Paul, Banabas hairi Kou’ay Bar hibihamiy auman sabuw hifefeyanih fur ta Baiyarir ana veya’amaim iban hitan maiye iti sawar isah hitidudur hitanowar.
43 — ausente —
43 Kou’ay Bar ana rou’ay hibihamiy ufunamaim, Jew sabuw maumurih na’in naatu sabuw iyab Jew hai kwafiren ana kakafemaim hima’am, Paul Barnabas hibi’ufununih koufair hitih God ana manaw ana kabeberamaim ma’amih hifefeyanih.
44 Keko beli, ben kel ding banimeko, iti Suda im finengdakamin ding Sabat kese ding dim bakate, abiw mutuk fian kasel banban i Suda im wensankabiliw am dim kalo talsiliw kale. Nimtew angom? Alik alik i Fol so, Balnabas so, aso im Kamok Fian em bakayembiliw weng be “Nukati kililuma!”, angeko, talsiliw kasike.
44 Baiyarir Ana Veya bairou’abin sabuw nati bar merar tutufin etei Regah ana tur nowaramih hina.
45 Talsiliw kate, mali Suda kunum im talsiliw kawtiw demdem biilo yetemsiliw ding dim bakate, i aso ilo ibolow mesem keyemeko, Fol em yangbe weng beelo sakalaw keko, weng bo bo keleweko, eso weng on ganesomi, em weng beelo ankiw dasiliw kale.
45 Baise Jew sabuw rou’ay gagamin hi’i’itin ana veya hibobowen naatu baigigimen tur hibow hitit, Paul abisa eo isan hibas.
46 Daliwi, aso ikati kalaing kuw keko, kitil weng mak biilo bokoyemomeliw: “Aso nu kiol kuw kukuw geleweko, emisik ding e, Sunbin-Got em weng kale Suda kawtiw yom dulum elo ‘Yu kulina!’, yangeko, de talbuluw te. Kate, yu sakalaw keko, weng bo bo keko, yukalem ibolow kuw bokolomeliw: ‘Nu sunsun finik so bin be nam kuluw te!’, angbiliw kasike, aso nu beem dulum elo kilele yetemuwete: ‘Yu fein sunsun finik so kulomin kawtiw bate!’, angeko, yetemuw te. Kasike kame, aso nu yulo Weng Kal Ken Ati kale nam makso bokoyemuw te. Aso nu Isalael kawtiw num ibik biliw kawtiw ite kuw bakayem tem bakayem tem kemokoluw te.
46 Imaibo Paul, Barnabas hairi hiofok hio, “God ana tur i wantoro’ot kwa ao kwanowar, baise kwa tur i kwakwahir, taiyuw kwanunutitiy ma’ama wanatowan kwa isa men karam, isan imih abihamiy aki anan Ufun Sabuw isah.
47 Nimtew angom? Kamok Fian e aso nulo kitil weng mak bokoyemomele:
47 Anayabin Regah ana obaiyunen tur biti iti na’atube eo,
48 Yangiwi, Suda kawtiw im ibik biliw kawtiw i aso biim weng be kiliko, im ibolow e kalfong ati kesomi, Kamok Fian em weng be kiliko, daolewsiliw kale.
48 Ufun Sabuw iti tur hinonowar ana maramaim hiyasisir Regah ana tur hibora’ara’ah. Naatu sabuw moumurih na’in ma’ama wanatowan isan hirubinih hima’am hina baitumatumayah himatar.
49 Keko beli i Kamok Fian em weng be aneng aneng angom elo deko, bakam unsiliw kale.
49 Naatu Regah ana tur ra’at tasasar tit nati bar merar ana fofonin etei hinowar.
50 Unsilw kate, mali Suda kawtiw i abiw mutuk fian beem Sunbin-Got em wiin daolew kebiliw wiin so wanggel so, kak kunum iso, alik alik biim mit mewso uneko, im ibolow silikmoyemsiliw kasike, i Fol so, Balnabas so, aso ilo yenomin ibolow keyemeko, kitil weng mak bokoyemomeliw: “Yu fongate akate num buluw aneng kale koleweko, unina!”, yangeko, yenbakalasiliw kale.
50 Baise Jew hai ukwarih himisir bar merar orot gagamih naatu God ana bowayah baibin gagamih yah hi’ora’ah Paul, Barnabas hairi isah hiwosai, naatu hinunih hitit nati bar merar ufunane hire.
51 — ausente —
51 Basit Paul Barnabas hairi ah fofob hiru’uh re i hin Ikonium hitit.
52 — ausente —
52 Naatu bai’ufununayah Antioch hima’am yasisir yah awan karatan naatu Anun Kakafiyin iwansumih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.