Atos 10
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Kaem ding dim bakate, Sisalia abiw mutuk fian ka kel kunum mak alenale kale. Kunum beem wiin e Kolnilius kelei, e Itali aneng fian em wonuk so kunum banban im kak kunum ke alenale kale. Wonuk so kunum bi ikalem Itali aneng fian be koleweko, Samalia aneng fian kalo teleko, alenaliw kale.
1 Caesarea imaim orot wabin Cornelius Rome baiyowayah hai orot ukwarin baiyow ana kou’ay wabin Italian Regiment.
2 Kolnilius yelimel i Sunbin-Got em weng gelewemaliw kunum waneng kesomeliwi, e Sunbin-Got eso weng bakamele kunum ete kale. Keko beli, Suda kawtiw i mesesem eisneng sukum keliw tewe, e ilo dakayembomi, dukayemale kale.
2 Cornelius i God ana orot ta, i ana nibur tutufin etei God hikwakwafir, baibais gagamin maiyow yababan wairafih bitih, naatu mar etei God isan yoyoyoban. Cornelius eyoyoyoban|alt="Cornelius praying" src="cn01943B.tif" size="col" loc="Act 10.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="10.2"
3 Beli, deiw mak ding mak kabalak e, ataan mutuk doungeko, fubelet ange ding dim bakate, Sunbin-Got e Kolnilius elo takak atew mak falak dangei, e kilele atemete: Sunbin-Got em dabalakamin finik mak teleko, em wiin bokolewomele: “Kolnilius kutaka!”, dangei, e kiliko, atemse kale.
3 Veya ta rabirab three korok na’atube matan hibora’ah God ana tounamatar na run wabin su’ub eo, “Cornelius!”
4 Atemeko, Kolnilius e finganin fian mak kuluko, kiin doung atemeko, bokolewomele: “Kamok kutaka!”, dangse kate, e bokolewomele: “Sunbin-Got e kom eso weng bakabelew weng be kiliko, kom Suda angin ilo kinkin ibolow kukuyemeko, mesesem mesesem duyemkabelew kukuw bakati atemeko, kilele kal kebe te.
4 Cornelius matan takiyat itinkikin erebirubir auman eo, “Regah abisa kukokok?”
5 Kame, mali kunum mak yamdalewi, i uneko, Soba abiw mutuk kalo mak kunum mak feneko, kulam unoliwka! Kunum beem wiin e Saimon Fita ete te. Im elo atemiw ding dim bakate, i bokolewomeliw: ‘Ku fongate akate Kolnilius em fukun tala!’, dangoliwka!
5 Imih boun orot afa iniyafarih hinan Joppa orot Simon, wabin ta Peter, i hinanawiy bairi hinan.
6 Kunum be akalem wiin taman Saimon em am ka kel alakabe te. Saimon be samal kal guluko, mali kawtiw ilo memen keyemale kunum ete te. Em am e okmun fian benggew mewso ka kel be te.”, dangei, e kiliko, atemse kale.
6 Simon bobaituw kanabihimaim sawar yumatah ta ta sakirayan i ana baremaim bairi tema’am, ana bar tor rewan ebatabat.”
7 Atemei, Sunbin-Got em dabalakamin finik be iti unse kale.
7 Basit tounamatar hairi hio inan ufut, Cornelius ana bowayah orot rou’ab naatu baiyowayah orot ta’imon e’af ayuwih. Iti baiyowayan orot auman i God ana orot, Cornelius biyan ana tafafarayan orot.
8 e ilo akalem dulum elo kanese sang be bokoyemeko, ilo yamdalei, i Soba abiw mutuk kalo unsiliw kale.
8 Sawar etei himamatar na’atube hai tur eowen, basit iyafarih hin Joppa hitit.
9 Uneko, deiw am akaleko, iti uneko, ataan mutuk doung ange ding dim bakate, i Soba abiw mutuk aneng mewso mewso keko, unsiliw kale. Im mewso keko, unsiliw ding dim bakate, Fita e emikel kuw Sunbin-Got eso weng bokose kale.
9 Mar to orot efamaim hina Joppa hibiyubin auman, Peter auyit yen in bar tafan yoyoban isan.
10 Kaem ding dim bakate, e yemen tew so kelewse kasike, i elo wanin wanomin memen kelewsiliw kale. Im wanin memen kelewsiliw ding dim bakate, Fita em dulum elote takak mak falak dangei, e atemete:
10 Basit bayumih morob ana kok i bay taa, bay hibogaigiwas bifotamih i matan taratan.
11 Yesum kom fian sel mak atew eisneng mak abiil katiw elote teleko, mamget so mamget so ketket teben kel bamtak keko, mit telei,
11 Mar botawiy naatu sawar ta rar gagamin na’atube umasusun kwafe’en hikuhamihamiy re me yan titit itin.
12 e atemse kale. Atemeko, samal banso, sokyan so, awon so, mesesem mesesem eisneng angom bi bongguko, yesum kom be weneko, mit teliwi, e yetemse kale. Kate, samal alik alik be Sunbin-Got em kiin dim e ninik wa so kebiliw samal ite kuw kesiliw kale.
12 Nati wanawanan for yumatah ta ta, kok uma’ar, gabunam, naatu kutor mamu. Peter matan hibora’ah masanuw kakafih biyah gubagug auman itah|alt="Peter’s vision" src="cn01945B.tif" size="col" loc="Act 10.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="10.12"
13 Em atebe ding dim bakate, weng mak bokolei, e kililete: “Fita! Ku samal be anko, wanba!”, dangei, e kilise kale.
13 Orot fanan nowar eo, “Peter kumisir iti sawar kurouw ku’aa.”
14 Kiliko, yan weng bokolomele: “Kamok Fian kutaka! Ne nam wani te! Nimtew angom? Kom kiin dim esik ninik so kebiliw samal ayem kasike, ne nam wani te.”, dangse kale.
14 Baise Peter iya’afut eo, “Men karam Regah, ayu men kafai sawar iti na’atube karitanih eregubagub auman aa’umih.”
15 Dangei, weng be iti bokolewomele: “Sunbin-Got nem ‘Sen so banim te!’, angeko, dukuse eisneng be, ku kanelom ‘Ayem eisneng ete te!’, angeko, kolew kemokolew te!”, dangei, e kilise kale.
15 Orot fanan iban bairou’abin e’af maiye, “Sawar abisa God eorereb gewasin rarouw men o a notamaim kakafin inarouw inao.”
16 Keko beli, em dulum elo kanese eisneng be iti kukulew iti kukulew kelewbelei, yemamas kel ding kelei, fe e, Sunbin-Got e yesum kom be iti deko, fongate akate atin kuw abiil tikin elo de unse kale.
16 Sawar iti na’atube mar tounu matar, imaibo naniyan meyemeye sawar matabir maiye yen mar run.
17 — ausente —
17 Peter matan hibora’ah sawar iti i’itin anayabin so’ob isan kasiy ma binotanot, orot Cornelius iyafarih hinan bar hitita’ur hina fur awan hibat.
18 — ausente —
18 Hi’afariy hibatiyih hio, “Orot wabin Simon Peter iti a baremaim ema’am?”
19 Em fukunse ding dim bakate, Sunbin-Finik e bokolewomele: “Saimon kutaka! Yemamas kel kunum mak kulo fenem tele kembiliw te.
19 Peter matan hibobora’ah isan boro’ika ma binotanot, Anun Kakafiyin iu eo, “Simon, orot nah tounu o tenunuwihi.
20 Kaneko kasike, ku kanelom ibolow tiaktiak kemokolew te! Sak moko, daka yetema! Nete ilo kom fukun yamdalii, i teliw kasike, iso makuw una!”, dangse kale.
20 Imih kumisir kura’iy bar baban, men a inakutan baise bairi kwanan, anayabin ayu aiyafarih hina.”
21 Dangei, Fita e malak teleko, abisom dim mobiliw kunum biim mit mewso kue angeko, bokoyemomele: “Yom fenem teliw kunum esik, neli! Nimtew angom teliw e?”, yangse kale.
21 Peter misir ra’iy naatu iuwih eo, “Ayu orotoban iti kwa ayu kwanunuwuhu, kwa a’an aisim kwana?”
22 Yangei, i yan weng mak bokolewomeliw: “Wonuk so kunum im kak kunum Kolnilius e nulo yamdalei, nu tuluw te. Kolnilius be Sunbin-Got em afak keko, em kiin dim e sen banim so kunum ke alakabe kunum ete kasike, Suda kawtiw alik alik ikati elo ibolow kelewkabiliw te. Sunbin-Got em dabalakamin finik ayem mak em mit mewso teleko, bokolewomele: ‘Ku Saimon Fita kulu debele teleko, em yangoke weng be kilele kilila!’, dangei, e nulo ‘Elo kulam unina!’, yangei, nu kulo kulam tuluw kasike.”, dangsiliw kale.
22 Hiya’afut hio, “Aki i baiyowayan orot ukwarin wabin Cornelius iyafari ana. Iti orot ana yawas i gewasin, naatu God ebibiruw, Jew sabuw etei iti orot i tekakakafiy. Tounamatar kakafiyin iu, o tifefeyani itan ana bar, saise o abisa itao’o i tanowar isan.”
23 Dangiwi, Fita e ilo am kawtem elo yemde uneko, ilo wanin yemenei, i waneko, akalsiliw kale.
23 Basit Peter nah tounu buwih bar hirun bairi fai ta’imon hi’in.
24 Unesomeliwi, aneng iti danse ding dim bakate, alik alik i Sisalia abiw mutuk fian kawtem elo unsiliw kale.
24 Veya baitonin hina Caesarea hitit. Cornelius i ma matan ef i’itin, taintuwan afa e’af ayuwih hina ana baremaim bairi hima Peter hikakaif.
25 Keko beli, Fita em teleko, am abiw mutuk fian be kawtem unse ding dim bakate, Kolnilius e teleko, em yan mit mewso katin buk angeko, em wiin daolewse kate,
25 Peter na bar rur ana maramaim, Cornelius nanamaim sun yowen kwafir re.
26 Fita e elo teing bing mo koleweko, bokolewomele: “Babo! Kuli! Kukalem atew nakati kal so kun so kunum kebi kasike!”, dangse kale.
26 Baise Peter imisiruw eo, “Kumisir ayu i orot o na’atube.”
27 Dangesomelei, Fita aso i weng bokolew bokolew kem diliko, Kolnilius em am kawtem elo uneko, mali kunum waneng banban mak wensanbiliwi, yetemsiliw kale.
27 Peter tur busuruf auman Cornelius hairi hirun hin bar wanawanan hitit naatu sabuw kou’ay gagamin na’in hima’am kouh yen.
28 Yetemsomeliwi, Fita e weng mak bokoyemomele: “Yukalem ete kal keliwete: Suda kawtiw nu mali num ibik biliw kawtiw yuso nam mewso tele tele keko, buw te. Kate Sunbin-Got e nelo kukunemete: Ne kanelom mali kawtiw im dulum elo ‘I sen so keko, Sunbin-Got e ilo sak koyemkabe te!’, angeko, ilo geeyemoki te.
28 Iuwih eo, “Kwa etei kwaso’ob Jew hai ofafar men ebibasit boro Ufun Sabuw atinanawani bairi tatitayo’ay. Baise God i’obaiyu aitin ayu men orot ta biyan karitanin o gubagub anarouw anao.
29 Kukunemse kasike, yom nelo kulam tele kembiliw ding dim bakate, ne gal kelinba keko, yamdasiliw kunum biim weng geleweko, teli te. Kate kame, ne yulo dakalalite: Nimtew angom ete yu nelo gaanemsiliw a?”, yangse kale.
29 Imih ayu isou tur kwabiyafar, ayu men erekwahir auman anamih. Ayu kwa abibatiy, aisim ayu isou tur kwaiyafar ana?”
30 Yangei, Kolnilius e yan weng bokolewomele: “Yemamas kel ding dim kabalak e, kameemdiw kuinbele angse ding dim bakate, ne Sunbin-Got eso weng bakabi te. Beem ding dim bakate, ailbin falal kelewse kunum mak nem mit mewso teleko, moko, belei, ne atemi te.
30 Cornelius iya’afut eo, “Veya kwafe’en na’atube sawaraka, veya three korok na’atube rabirab au baremaim ayoyoyoban, naniyan meyemeye orot ana faifuw kwes nau’umaim bat eo,
31 Atebi ding dim bakate, e nelo bokonemomele: ‘Kolnilius kutaka! Sunbin-Got e kom eso weng bokokabelew weng be kiliko, kom Suda angin ilo kinkin ibolow kukuyemeko, duyemkabelew kukuw bakati atemeko, kal kebe te.
31 ‘Cornelius, ayoyoban God nowar naatu a siwar sabuw yababan wairafih ibitih imaim ana not kusib.
32 Kasike kame, ku mali kunum mak Soba abiw mutuk kalo yamdako, ‘Ka alakabe kunum mak em wiin e Saimon Fita fenem unoliwka!’, yanga! Saimon Fita be akalem wiin taman Saimon em am ka kel alakabe te. Saimon be samal kal guluko, mali kawtiw ilo memen keyemale kunum ete te. Em am e okmun fian benggew mewso ka kel be te.’, nangese te.
32 ‘Orot ta kwiyafar en Joppa imaim orot wabin Simon wabin ta Peter i Simon bobaituw kanabihimaim sawar ta ta sakirayan ana bar tor rewanamaim ema’am biyan etit.’
33 Nangese ding dim bakate, ne kiliko, fongate akate mali kunum ilo yamdalii, i kulo kulam tele kembiliw te. Kasike ‘Weso!’, kangbi te. Nimtew angom? Ku nem kangi weng be kiliko, num fukun kaleelo tele kembelew kasike.
33 Imih o isa tur saisewat aiyafar, naatu gewasin maiyow o ina itit, naatu aki etei God nanamaim Regah sawar etei eo biyuni nowaramih ama akakaif.”
34 Dangei, Fita e weng mak bokoyemomele:
34 Imaibo Peter busuruf binan eo, “Ayu bounabo aso’ob, God men orot babin ta’imon itin yan ebaibimih.
35 Sunbin-Got em wiin fian daolewsiliw aneng aneng angom kasel alik alik im dulum elo e ‘Yu nem mit mewso kaleelo telemoliwka!’, yangakabe te.
35 Baise orot menan ta ta iyab i tibibiruw naatu abisa gewasin tisisinaf.
36 Sunbin-Got em Yesus em dulum elo Isalael kawtiw nulo duyemkabe ibolow menew Weng Kal Ken Ati be alik alik nu kal keluw te. Feinka! Kunum Yesus Kulais be kawtiw angom alik alik num kak kunum kekabe te.
36 Tur God iyafar na Israel biyah titit i etei kwaso’ob, iti tur gewasin i tufuw Jesu Keriso wanawanamaim ema’am. It etei ata Regah.
37 Alik alik yukati Sudia aneng fian ka kel em kanese sang be kiliko, kal keliwete: Emisik e, Galili aneng fian ka kel ok da koyemale kunum Sion e kawtiw ilo ok da koyem kemin weng deeko, bakayembise te.
37 Naatu kwaso’ob sawar abisa Judea wanawanan mamatar, John bapataito isan bibinan ufunamaim iti sawar i Galilee imaim busuruf.
38 Keko beli, yu Sunbin-Got em Nasalet abiw mutuk kunum Yesus elo Sunbin-Finik dulewse em sang bakati kal keliw te. Kuluse Sunbin-Finik be kunum beso fewtokoko, elo auk so kitil so kunum kelewei, e aneng aneng angom uneko, ken kukuw kesomi, Seten-Ataanim em kitil afak kakabiliw kawtiw ilo wokmino, kilelyemse te.
38 Mi’itube Anun Kakafiyinamaim God Jesu Nazareth matuwan tafan eof nowah naatu fair tafan bisuwai i kwaso’ob. Naatu ana bowabow mi’itube run tit bow yawas gewasin sinaf, sabuw iyab afiy hai fairamaim hima’am etei biyawasih auman i kwaso’ob, anayabin God i hairi hima’am.
39 Feinka! Em kanemale eisneng be Suda kawtiw num aneng so, Selusalem abiw mutuk fian so, ka kel aluwbamele kate, i elo ais dim sil bikiko, aliwi, nu kiinwala atemeko, yulo bakayembuluw te.
39 Sawar abisa Jew hai me yan naatu Jerusalemamaim sisinaf etei i aki a’itah sif arurubon. Naatu onaf afe’enamaim hikubar momorob auman i aki aso’ob.
40 I elo fein asiliw kate, yemamas kel ding kabalak e, Sunbin-Got e elo iti fomkamin dim dawkalfolei, e finik so teinei, kunum waneng nu elo fein atemsuluw te.
40 Baise veya tounu ufunamaim God morobone bora’ah maiye naatu iwa’an tit irerereb sabuw hi’itin.
41 Atemsuluw kate, mali Suda kawtiw i elo ateminba kesiliw te. Sunbin-Got e akalem ibolow fukunin kuw geleweko, mali Yesus em dawkalfolse ding dim eso wanin wansiliw kunum waneng nulo em kanese mesesem mesesem eisneng beem kiinwalasuluw kunum waneng keyemse te. Keyemei, kiinwalasuluw kunum waneng nu kaneko, atemsuluw sang be bakayem tem bakayem tem de kakabuluw te.
41 Men sabuw etei hi’itin, baise sabuw iyab God rurubinihiwat, nati i aki iyab morobone mimisir maiye ufunamaim bairi a’aa atomatomawat.
42 Feinka! E nulo kitil weng mak bokoyemomele: ‘Yu aneng aneng angom kalo uneko, Suda angin ilo kalan weng kale bokoyemoliwka!’, yangse te. Em yangse kalan weng be kanekote: Sunbin-Got e Yesus beelo kuansiliw kawtiw so, finik so biliw kawtiw iso, alik alik im diwyemin kunum mo kelewse te.
42 Naatu eobaiyuni tur gewasin sabuw etei isah ana binan hai tur ana’owen Jesu i God Rubin sabuw yawayawasih naatu murumurubih baibabatiyih isan.
43 Sua em Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum alik alik ikati Yesus beem dulum elo bokolomeliw: ‘Yesus e akalem elo ‘Fein!’, dangbiliw kunum waneng angom alik alik im sili sili kukuw be sak misim kuw kulu koyemoke te.’, angsiliw kale.”,
43 Dinab orot etei isan hibinan hio sabuw iyab i wabinamaim hinabitumatum boro hai bowabow kakafih nanotawiyen.”
44 Keko beli, Fita em yangbe ding dim bakate, Sunbin-Finik e teleko, ka bomi, Fita em yangse weng be wosu kebiliw kunum waneng biim dim talse kale.
44 Peter iti na’atube bat eo inan wanawanan Anun Kakafiyin ra’iy sabuw iyab hima tur hinonowar tar gabuwih.
45 — ausente —
45 Jew baitumatumayah afa Peter bairi Joppa’ane hinan hifofofor men kafaita. God ana usar Anun Kakafiyin Ufun Sabuw auman tafahimaim isuwai re’ere isan.
46 — ausente —
46 Naatu sabuw menah botabir tur ta ta hio God hibora’ara’ah.
47 Yol angsiliw ding dim bakate, Fita e bokolomele: “Nukalem kulabuluw atew, ikati Sunbin-Finik beelo kulamiw kasike, kante ki keko, bokolomeliw: ‘Yu nam ok da koyemiw te!’, yangokoliw e? Nam mak yangiw te!”, yangse kale.
47 “Iti sabuw boro yait harewamaim bapataito bain isan na’otanih? Anayabin Anun Kakafiyin it tabaib na’atube i auman hibaika.
48 Yangesomi, ka biliw kunum waneng biilo bokoyemomele: “Kame yukal Yesus Kulais em wiin dim ok da koyemoliwka!”, yangei, i ok da koyemsiliw kale. Ok da koyemiwi, i iti Fita elo bokolewomeliw: “Ku iti ding makso nuso bayo!”, dangsiliw kale.
48 Basit iuwih Jesu Keriso wabinamaim bapataito hibai, naatu Peter veya bai’ab na’atube bairi ma isan hifefeyan nati’imaim bairi hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.