1 Coríntios 10
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Nakunum kumel, kunum waneng yutaka! Yu Suda kawtiw num awalik kumel im kaneyemse sang be ibolow fukunina!
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 Kaneyemse be fakam weng atew kebe te. Unsiliw kawtiw bi yukam beso, okmun fian beso, alew beem dulum elote ok da koyemomin atew kesomi, Moses em gelewkabiliw kunum waneng kesiliw kale.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Kesomeliwi, alik alik ikati makuw keko, Sunbin-Finik em yemense wanin waneko,
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 em yemense ok akal wansiliw kale. Nimtew angom? Ilo yenggelewkabe tum beem mutuk e ok mak telei, i fein wansiliw kasike. Kate, yenggelewkabe tum be Kulais ete kale.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Kaneko beli, Sunbin-Got e kawtiw banban biim kukuw e kalfonginba keyemse kasike, e ilo aneng ok so, kawtiw so, mesesem mesesem eisneng banim dim ka kel yenei, i ka kel kuansiliw kale.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Kaneyemse sang be num dulum elo fakam weng mak keyemkabe te. Mesik esik nu Isalael kawtiw biimdiw wa eisneng beem dulum elote ibolow danong danong angeko, ibolow fukunkabuluw kasike.
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 Yu kanelom mali biimdiw keko, dasuw-got im wiin daoyemokoliw te! Sunbin-Got em fut ayem e kanekabiliw kawtiw biim dulum elote bokolomele:
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 Nu kanelom mali biimdiw osow kukuw gelewemokoluw te! Yu im kanesiliw em sang ibolow fukunina! Deiw mak ding akate, im kanesiliw beem dulum elote Sunbin-Got e mali em auk tausen kel (23'000) kawtiw yenei, i kuansiliw kale.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Nu kanelom mali kawtiw biimdiw keko, Kulais elo kak kelewbokoluw te! Yu mali Isalael kawtiw im kanesiliw em sang ibolow fukunina! Nimtew angom? Im Sunbin-Got elo kak kelewsiliw beem dulum elote kimon keyemin sokyan banso mak kawtiw biilo yen waniwi, i kuansiliw kasike.
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 Yu kanelom mali kawtiw biimdiw keko, Sunbin-Got elo weng nutnut bokolewokoliw te! Yu mali Isalael im kanesiliw em sang ibolow fukunina! Im nutnut weng angsiliw ding dim bakate, Sunbin-Got em dabalakamin finik mak teleko, ilo yenei, i kuansiliw kale.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Yu nem yulo yangsi weng be kilele ibolow fukuneko, aluwboliwka! Nimtew angom? Im kanesiliw sang be Moses e fut tem kel bose kasike, sow em kelokoliw kawtiw ikati sang be teing bokoko, kiliko, kal kulokoluw kasike. Feinka! Fefe ding em mewso keloke ding buluw kunum waneng nukati kanelom biimdiw kebokoluw kasike.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Kaneko kasike, “Nu kitil kuw moko, buluw kae!”, angbiliw kawtiw yu kilelbiko, boliwka! Mesik esik yom kak keyeme ding dim kabalak e, yu beit keko, kuminokoliw kasike!
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Mesesem mak yulo kak keeyemoke ding dim kabalak e, yu bokolomeliw: “Nulo kak keyembe eisneng be mali kunum waneng numdiw akati kak keyemkabe kai!”, angeko, ibolow fukunemoliwka! Kate, Sunbin-Got e fein dem em sen mongom kayak kasike, e yukalem kitil be diwyemeko, yulo kilele dokoyemei, kak keeyembe beelo dasi kelew kolomin deiw mak akati kukuyemboke te.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Nakunum kumel ibolow fian duyemkabi kunum waneng yutaka! Yu dasuw-got im wiin daoyemkabiliw kukuw beem mit mewso uninba keko, fon unemoliwka!
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 Yu ibolow kal so kunum waneng kebiliw kasike, yu nem yangbi weng kale kilele kiliko, diw atemoliwka!
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 Num Yesus em ibolow fukunomuluwi, em kaim ok wanakabuluw ding dim kabalak e, nu em kaim buselse beem dulum elote Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangeko, wain ok wansomi, Kulais em kaim dim be alik alik nu eso ibolow ki makmak kekabuluw te. Beemdiw, num belet fakaleko, wanakabuluw ding dim bakate, alik alik nu Kulais em kal so emdiw bongguko, ki makmak kekabuluw te.
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 Yu kilele ibolow fukunina! Nu belet wanin makmak kuluko, amen amen keyemeko, banban nu wanakabuluw kasike, banban kunum waneng alik alik nukati ibolow ki makmak kuw keko, makmak alakabuluw te.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Yu iti Isalael kawtiw im kukuw atemeko, fakam weng be kililina! Sunbin-Got em am yol kunum ayem em afak kunum im samal kuluko, aik ayem dim dukuko, Sunbin-Got em wiin daolewkabiliw ding dim bakate, ikati samal makmak beem anung mak kuluko, wanenkabiliw kasike, wanbiliw kunum alik alik bi bongguko, Sunbin-Got eso ibolow ki makmak kuw kekabiliw te.
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Nakunum kumel kunum waneng yutaka! Yu nem yangakabi weng be kilele diwemoliwka! “Dasuw got ilo samal duyemeko, im wiin daoyemkabuluw kukuw akal, dasuw-got ikal, alik alik be fein dem so eisneng ete te!”, angeko, bokoyeminba kebi te. Itel bate!
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 Kate, im samal kuluko, dasuw-got ilo duyemkabiliw ding dim bakate, i samal be Sunbin-Got elo dulewinba kekabiliw kate, aneng matil ilo duyemeko, biim wiin kuw daoyemkabiliw bakate. Daoyemkabiliw kate, nem ibolow fukunin e kanekote: Yu kanelom aneng matil im win daoko, im duyemiw wanin beelo waneko, iso bongguko, fewtakamokoliw te!
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Wee yutaka! Yu kilele ibolow fukunina! Yu kanelom Kamok Fian em kaim ok so, belet so, wanesomi, aneng matil im wanbin eisneng akati waneko, im wiin daoyem kemokoliw te! Itel bate!
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 Kemuw tewe, nu Kamok Fian elo kaisuw kelewko, em ibolow elo mesem kelewokoluw kate, yu kilelbiko, boliwka! Akalem kitil e nukalem kitil be atin kuw bakilewkabe kasike!
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Nakunum kumel kunum waneng yu ibolow kilele fukunemoliwka! “Alik alik mesesem mesesem angom be num dulum elote ki kelaka!”, angakabiliw kunum waneng biim weng be fein weng kate, alik alik mesesem angom be nulo kilele dokoyeminba kekabe te.
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 Kate, yu kanelom yukalem ibolow ete kuw dokolewomin ibolow fukuninemokoliw te! Babo! Kate yu kakunum kumel kunum waneng im dakayemin ibolow fukunemoliwka!
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Yukalem ibolow fukunin beem dim elo sen so banim keko, Sunbin-Got eso ibolow ki makmak kelewbin beem dulum elote yu kanelom webiliw ding beem wesiliw eisneng beem dulum elote ibolow banban kemokoliw te! Yu sak wanin mak weneko, wanboliwka!
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Nimtew angom? Yukati Sim Fut beem weng kale kilele kal keliwete:
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Kaneko kasike, fein ibolow kelinba kawtiw mali mak im yulo ikalem am dim elo gaayemiw ding dim bakate, yu kanelom ibolow banban kemokoliw te! Yu ki keko, im am kawtem elo uneko, yemenbiliw wanin alik alik be sak wanboliwka! Kanesomi, kanelom yukalem sen so banim keko, Sunbin-Got eso ibolow ki makmak kelewbiliw ibolow fukunin beem dulum elote ibolow banban kemokoliw te!
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Kate, mali kawtiw mak yulo bokoyemomeliw: “Wee yutaka! Yu kilelbiko, boliwka! Samal wanbiliw be dasuw-got im dim dukusomi, biim wiin daoyemsiliw kasike!”, yangiw tewe, yu yangbiliw kawtiw biim sen so banim keko, Sunbin-Got eso ibolow ki makmak kebiliw ibolow fukunin beem dulum elote akati ibolow fukuneko, kanelom samal be wanbokoliw te!
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 Mesik esik yu kaneko yangbiliw kunum waneng biim ibolow fukunin be dolo dolo keyembokoliw kasike.
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 Beemdiw, num wanin mak kuluko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangbuluw ding dim bakate, mali kawtiw mak kanelom teleko, num kukuw be diwyemeko, nukalem wiin mit da koyem kemokoliw te!
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Kaneko kasike, yom ok so, wanin so, mesesem mesesem eisneng mak wanbiliw ding dim akal, yom mesesem mesesem eisneng mak kanebiliw ding dim akal, diwkuw diwkuw yu kanekabiliw be Sunbin-Got em wiin fian elo daolewomin beem dulum elote kuw keboliwka!
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 Kebomi, mali Suda kawtiw ikal, mali Suda kawtiw num ibik biliw kawtiw iso, Sunbin-Got em sios kunum waneng iso, alik alik biim dim elo ibolow fukunemoliwka! Yu kanelom yukalem ibolow fukunin ete kuw geleweko, beem dulum elote mali kunum waneng biim fein ibolow be de mit da koyemokoliw te!
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 Kate, yu nakalem emdiw keko, nem kukuw akate gelewemoliwka! Ne nakalem ibolow kelewbin eisneng ete kuw feninba kebi kate, ne kitil keko, alik alik kawtiw ilo kalfongyemin em deiw fenbi te. Nimtew angom? Ne “Mali ilo sunsun finik so kulamin deiw ka kel mo koyemo yo!”, angakabi kasike.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.