Mateus 22
Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs NAA
1 A Jisas ke ghoi titiono vanira mara puhidia mara Jiu me velera sina titiono velepuhi mua.
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 Imanea ke velera, “Na hughuta i popo ke vaghagna na king ke eia na vangahaidu hutu kori vido ke sonihaidua a dathegna mane.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Kori vido ke kaikaliti ghohi na komi fata, imanea ke vetulara nigna na komi mane agutu eigna kedana velera na komi tinoni ke hulaghinira ghohi eigna kedana mai. Keana imarea kena boi nidia na mai kori vangahaidu.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Gi na king ke vetulara kekeha mua nigna na mane agutu me velera, ‘Oti vano moti velera na komi tinoni ku hulaghinira ghohi eigna kedana mai saisami. Kekeha nigua na kau kena vathehera ghohi ma na komi vanga ke mono kaikaliti ghohi!’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 “Keana kori vido kena vano, na komi tinoni kena hulaghinira kena boi rongovira mena eia vamua nidia na fata kena magnahaghinia ghehedia. Kekeha kena vano kori ghadia na gnatha, kekeha kena vano tadia na komi vido kena agutu,
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 mi kekeha kena thotira nigna na komi mane agutu na king. Imarea kena thabuhira mena vathehera.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 “Na king ke dikatagna puala me vetulara nigna na komi soldia mena vathehera gougovu arahai kena vathehera nigna na komi mane agutu. Gi ena pughulira na komi vathe kori melehadia.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Ma na king ke velera kekeha mua nigna na komi mane agutu, ‘Na vangahaidu ke kaikaliti ghohi, keana na komi tinoni ku hulaghinira ghohi kena boi naba kedana mai.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Moti vano au tadia na komi hangana hutu moti kilora mai kori vangahaidu arahai koti padara ngengeni.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 “Nigna na komi mane agutu na king kena taveti au mena hatira mai na komi tinoni dika ma na komi tinoni toke kena padara. Na vathe kena vangahaidu itagna ke vonu.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 Kori vido ke mai na king bali reghira arahai kena mai, imanea ke reghia sina mane ke pipisia na pohe ke boi nabagna na vangahaidugna na sonihaidu.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Ma na king ke veleagna, ‘Kulagu, ehava gi o haghe mai eeni? Eigna ighoe ko pipisia na pohe ke boi nabagna na vangahaidugna na sonihaidu.’ Ma na mane iangeni ke mono bughoro vamua.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Na king ke velera nigna na komi mane agutu, ‘Oti thotia moti taria na naegna ma na limagna moti soni vanoa kori meleha ke puni. Ingengeni na komi tinoni kedana dikahehe mena tangi mena gigiri kei.’”
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Gi a Jisas ke velea, “Sethe na tinoni a God ke hulaghinira, keana boi sethe a God ke vahira.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Leghugna iangeni mara na Farise kena haidu mena vapuhia eigna kedana pilaunia a Jisas. Imarea kena magnahaghinia a Jisas keda velea sa fata ke boi jino eigna kedana fatea.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Imarea kena vetulara vano tagna a Jisas kekeha nidia na mane vaovarongo duadia kekeha tinoni Jiu kena leghua a King Herod. Imarea kena veleagna, “Velepuhi, ighami kiti adoa na komi fata ko velea ke jino meke tutuni. Kari o velepuhira na mavitu na komi fata a God ke magnahaghinia kedana eia. O boi mataghunia na hava kena ghaghana na mavitu eimu ighoe. Toke kedana boi magnahaghinia nimua na velepuhi, ighoe ko velepuhi vamua na hava ke tutuni eigna a God.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Na vunegna iangeni, ighami kiti magnahaghinia na rongoviagna na ghaghanamu. Ehava? E jino kori nida na vetula katida volia na takis tagna na King gna i Rom ba teo?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 A Jisas ke adoa imarea kena haga pilaunia me velera, “Ighamu na komi tinoni piapilau! Ehava gi oti magnahaghina na pilauniugna eigna kuda velea sa fata ke boi jino?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Oti tateli vaniu mai sikei na sileni bali voli takis.” Imarea kena hea vano sikei itagna,
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 ma Jisas ke huatira, “Oti veleu, ahai na totoghalegna ma na ahagna ke mono itagna?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Imarea kena haghore tughua, “Na King gna i Rom.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Kori vido kena rongovia nigna na haghore tughu, imarea kena vere nidia puala mena taveti sania.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Kori dani iangeni kekeha mara na Sadiusi kena mai tagna a Jisas. Imarea kena boi vaututunia na komi tinoni kedana havi tabiru leghugna na thehe. Imarea kena ania,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 “Velepuhi, a Moses ke risoa gi na mane keda thehe sania a taugna me teo mua sa dathegna, a tahigna keda taulaghi itagna na vaivine ke thehe a taugna eigna keda boa na gari itagna bali vavusua na pagusugna a toghagna ke thehe.
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 I hau, mara vitu tamatahi kena mono tamami ghami eeni. Na mane ke havi nagho ke taulaghi me thehe, kari e teo sa dathegna. Na vunegna iangeni, a tahigna imanea ke ghoi taulaghi tagna na vaivine ke thehe sania a taugna.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Imanea huju ke thehe me teo sa dathegna. Ma na vatolugna tadia mara tamatahi ke taulaghi tagna me nanaba vamua. Vano me mara vitu tamatahi gougovu kena taulaghi tagna na vaivine iangeni.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Vagovugna, na vaivine ke thehe.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 O veleghami, kori vido a God keda vasokaraghini tabirura arahai kena thehe, ahai itadia mara tamatahi irangeni keda taugna na vaivine iangeni? Eigna mara vitu tamatahi gougovu kena taulagi tagna.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 A Jisas ke velera, “Oti pukuni hahi tutuni! Ighamu koti boi talu adoa na komi Rioriso ke Tabu moti bosi thaothadoghagna a God ke mana puala.
29 Jesus respondeu:
30 Leghugna a God keda vasokaraghini tabirura na komi tinoni kena thehe, imarea kedana boi taulaghi, vaghadia na komi enjel kena mono i popo.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Ikeagaieni inau kuda velepuhighamu eigna na sokara tabiru kori thehe. Ehava? Oti boi ijumia na hava a God ke veleghamu tadia na komi Rioriso ke Tabu eigna na havi tabiru kori thehe? Imanea ke velea,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘Inau na nidia na God a Ebraham, a Aisak ma Jekob.’ Tolumara kotolu thehe ghohi i hau, kari tagna a God tolumara kotolu havi mua. A God, boi na God nidia arahai kena thehe ghohi, kari nidia na God arahai kena havi.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Kori vido na mavitu kena rongovia iaani, imarea kena vere nidia puala tagna nigna na velepuhi.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Kori vido kena rongovia a Jisas ke vamaomamora mara na Sadiusi, mara na Farise kena haidu bali vapuipuhi eigna na hava kedana eia.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Sikei itadia ke adoa puala na komi vetula nigna a Moses. Imanea ke vano tagna a Jisas eigna keda pilaunia me huatia,
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 “Na hava na vetula nigna a Moses ke nagho vano tadia na komi vetula gougovu?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Ma Jisas ke velea, “‘Oti dothovia a Lod na nimiu a God kori havimiu gougovu, kori tarungamiu gougovu, mi kori ghaghanamiu gougovu.’
37 Jesus respondeu:
38 Iangeni na vetula ke nagho vano tadia na komi vetula gougovu.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Na varuagna na vetula ke nagho iaani: ‘Dothovira na komi tinoni vaghagna ko dothovigho ghehemu.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 E rua na vetula iraani ke kuikuvira na komi vetula gougovu nigna a Moses ma na komi rioriso nidia mara na profet.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Kori vido mara na Farise kena talu mono mua ngengeni, a Jisas ke huatira,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Na hava ke mono kori ghaghanamiu eigna a Vahavi na? Imanea a vinahuhugna ahai?”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Gi a Jisas ke velea, “Gi keda tutuni iangeni, ehava gi a Deved ke velea iaani kori vido na Tarunga ke Tabu ke batua na ghaghanagna,
43 E Jesus perguntou:
44 ‘A God ke veleagna na vunaghigu,
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 “Deved ke kiloagna a Vahavi na vunaghigna. Gi imanea na vunaghigna a Deved, ehava gi imanea na vinahuhugna a Deved mua?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Kori vido iangeni, teo sikei tadia mara na Farise ke haghore tughua. Turughu kori dani iangeni teo sa tinoni ke mathaghai na huatiagna a Jisas eigna sa fata mua.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.