Marcos 15

Ila⁄imbidu Gu ⁄abu hari Burungaisoo (BDS) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Qatlay daa iliipisi hari tumpaatumpu, hhapalooee da deni sliimaa haa gaduũ gu Yahuudi haa maarimamaa da sariyaa da diini, hida hhakee goõ gu balasaa da didiri, gonkoinaa hingaa ila⁄imbidiri, Yeesu idoo gu laqiyeei. Da hheꞌesi gi ilafahhiri sirikaarii dooina, ma khiidiniri Yeesu dabainge, gugi tooinaa leehhisiri daqa Pilaatuge.
1 De manhã bem cedo, os chefes dos sacerdotes com os líderes religiosos, os mestres da lei e todo o Sinédrio chegaram a uma decisão. Amarrando Jesus, levaram-no e o entregaram a Pilatos.
2 Teesaaqay, Pilaatu gi maasi ina tuba, “Ugu na inaa mutemi gu Wayahuudi?” Yeesu gi ilaki⁄isi ina tuba, “Ugu niĩ teesaaqay kaadi!”
2 "Você é o rei dos judeus? ", perguntou Pilatos. "Tu o dizes", respondeu Jesus.
3 Teꞌesii hhapalooee da deni gi tlaatleesidi iliitlohhidu Yeesu hari gimba wa⁄a gu tlaku.
3 Os chefes dos sacerdotes o acusavam de muitas coisas.
4 Da hheꞌesi Pilaatu gi kara maasi Yeesu tuba, “Inkoo ugu ha ilaki⁄isidaabaslii gimba lensee? Akhasi bere hida hhanki, idoo gi ilii gimaamisiyee gimba wa⁄a gu tlaku daqa dooguu!”
4 Então Pilatos lhe perguntou novamente: "Você não vai responder? Veja de quantas coisas o estão acusando".
5 Gimati teesaaqay see, Yeesu yaati qabi diĩ, yaa ilaki⁄isiiba gimba lensee, Pilaatu yaati bakai sa qabaratee da Yeesu.
5 Mas Jesus não respondeu nada, e Pilatos ficou impressionado.
6 Inkoo, yaa wana ou waku baloo da losona gu Pasaakailee. Koraraa sliimaa baloteesii mutemi yoóyii ca⁄asi heedi leẽ jeerago, heedi daa slaiyee ha hida.
6 Por ocasião da festa, era costume soltar um prisioneiro que o povo pedisse.
7 Inkoo, qatlaykee yaa wana heedi waku yade jeerage, uma gosi naa Baraaba, daa khiidimi sliimaa haa hida wakinay, inay gonkoinaa yaa cu⁄iri hida qatlay giyaa ilii qwaqwatliitlinee haa sirikaarii da mutemi.
7 Um homem chamado Barrabás estava na prisão com os rebeldes que haviam cometido assassinato durante uma rebelião.
8 Da hheꞌesi, qatlay Pilaatu giyaa ilii itatiitimisiye balasatee da Yeesu, teꞌesii raqa da didiri da hida yaagi khaydi yadaa yaamugo, gi tlaatleesiri firoo, ma sigaa hiica⁄asi heedi leẽ jeerago, idoo giyaa ilii lalaalaqiyee gooay qatlay gu losonailee.
8 A multidão chegou e pediu a Pilatos que lhe fizesse o que costumava fazer.
9 Teꞌesii Pilaatu gi maasi hida hhakee tuba, “Naraꞌa, inkoo unkuray slaꞌadaaii sangu afiiooyimi mutemi gu Wayahuudi?”
9 "Vocês querem que eu lhes solte o rei dos judeus? ", perguntou Pilatos,
10 Yaa teesaaqay kaay, sa gimba ina yaa caahhi tuba, hhapalooetee da deni guranti khayri Yeesu daqa dosii, sa tloomu gu giyaadimiisee da Yahuudi, sa gimba Yeesu dugwaa slai ha hida wa⁄a.
10 sabendo que fora por inveja que os chefes dos sacerdotes lhe haviam entregado Jesus.
11 Teꞌesii hhapalooetee da deni gii faafahhiri raqatee da hida, ma kaayri sa Pilaatu, naa hiica⁄asi Baraaba jeerago, Yeesu na meeti khiidimooge.
11 Mas os chefes dos sacerdotes incitaram a multidão a pedir que Pilatos, ao contrário, soltasse Barrabás.
12 Da hheꞌesi Pilaatu gi kara maasi inay tuba, “Bere Baraaba hagooyi ca⁄asa jeerago, hari heediki goó eteedintee tuba, mutemi gu Wayahuudi, inkoo ana haguti malee laqa?”
12 "Então, que farei com aquele a quem vocês chamam rei dos judeus? ", perguntou-lhes Pilatos.
13 Hida goõ gi tooinaa maahhiri tuba, “Heedikee dugutii tluhhumisiye musalaabage!”
13 "Crucifica-o", gritaram eles.
14 Pilaatu gi kara maasi tuba, “Yeraa, ha soꞌoyi teesaaqay giimaamisiday? Na idoo mala dati tlakwideei heediki giyaa dakusi?” Inay gi ilakoniri maahhoo hari ⁄uuru, kakaanay tuba, “Dugwii tluhhumisiye musalaabage!”
14 "Por quê? Que crime ele cometeu? ", perguntou Pilatos. Mas eles gritavam ainda mais: "Crucifica-o! "
15 Teꞌesii Pilaatu gi tosaa hiica⁄asi Baraaba jeerago, sa gimba ina yaa slai muunaboo⁄eesa raqatee da hida. Da hheꞌesi gi ilafahhi sirikaarii dosi, ma difiri Yeesu hari jeleedimaiĩ, gugi taatahhiri dabaiĩ koinay, magu hiitluhhumisiri musalaabage.
15 Desejando agradar a multidão, Pilatos soltou-lhes Barrabás, mandou açoitar Jesus e o entregou para ser crucificado.
16 Teꞌesii sirikaaritee gi leehhisiri Yeesu waꞌay gu efeenaa da mara gu mutemige, daa Praytooriyo eteediidine, gi tooinaa eteediri deneꞌee koina goõ gu raqa dooina.
16 Os soldados levaram Jesus para dentro do palácio, isto é, ao Pretório e reuniram toda a tropa.
17 Da hheꞌesi sugugi daasiri qayru ubee, qayru gu mutemi pahha, kalay gosi gu daahhiya, gi asu boo⁄imisiri hhamaa gu leqeewaa, sugu tooinaa daasiri saga gosii.
17 Vestiram-no com um manto de púrpura, depois fizeram uma coroa de espinhos e a colocaram nele.
18 Teꞌesii gugi tlaatleesiri cehheemisu ubee, heedikaꞌa pahha giyoó gwaa⁄iyee, hari tay gu tooinaa belendeqemisiyay, inay bee, “Ye mutemi gu Wayahuudi, hagu hhouu!”
18 E começaram a saudá-lo: "Salve, rei dos judeus! "
19 Qatlay giyaa ilii cehheemisiri teesaaqay, gugi ilakoniri difoo hari hhadoo sagage, hari tay gu tooinaa ilii cubuqunay, gi keebeeimidiri pandaa dosii hari yaqaayee.
19 Batiam-lhe na cabeça com uma vara e cuspiam nele. Ajoelhavam-se e lhe prestavam adoração.
20 Qatlay gwaa ilii hheꞌesiri belendeqemisu, gugi afabaciri jurungitira da daa⁄adi, sugugi daamisiri kara qayroo kosi. Da hheꞌesi gugi leehhisiri, magu hiitluhhumisu kayri musalaabage.
20 Depois de terem zombado dele, tiraram-lhe o manto de púrpura e vestiram-lhe suas próprias roupas. Então o levaram para fora, a fim de crucificá-lo.
21 Qatlay giyaa ilii khociicinee, yade amooge hingaa slaslayri haa heedi waku, uma gosi na Simooni gu yaamu gu Kireene, umaiĩ gu yaꞌay kosi gu hhawatee naa Alekisanda haa Rufoosi. Qatlaykee Simooni yaati asu Yerusaleemu kakaakay qaymamuugo. Da hheꞌesi sirikaaritee gugi ooyiri, gugi ⁄uureesiri, ma geregedi musalaaba daa geregedi ha Yeesu,
21 Certo homem de Cirene, chamado Simão, pai de Alexandre e de Rufo, passava por ali, chegando do campo. Eles o forçaram a carregar a cruz.
22 gi tooinaa leehhisiri Yeesu daqa wakay, uma gu daqatee naa Goligoota, maꞌaana da umakee na “Faraa da saga gu heedi.”
22 Levaram Jesus ao lugar chamado Gólgota, que quer dizer Lugar da Caveira.
23 Qatlay giyaa ilii dayri yade, sugugi hadisiri difaay daayii roogi haa umaasay waku, uma gosi na manemaane, ma kitahhi sarii ca⁄asaraa da slahhaaꞌamee slaqwago, ina giyaati siꞌi kitahhu umaasaykee.
23 Então lhe deram vinho misturado com mirra, mas ele não o bebeu.
24 Teꞌesii gugii tluhhumisiri musalaabage. Da hheꞌesi hingigi deehhiniri qayroo kosi, hari amoo darii slakharaa kuura, ma ariniri hingi malee deehhinay qayroo hhakee.
24 E o crucificaram. Dividindo as roupas dele, tiraram sortes para saber com o que cada um iria ficar.
25 Qatlay Yeesu dugwaa ilii tluhhumisi musalaabage, yaa qatlay gu ceenee⁄imoo, tleemaa yaa kahhada mahhaaꞌa.
25 Eram nove horas da manhã quando o crucificaram.
26 Rawaa gu saga gosii daa hiitluhhusi bangasiya daa kooma handikaa da deni tuba, “MUTEMI GU WAYAHUUDI.” Yaa teesaaqay laqiri, hida ma caahhiri tuba, Yeesu suguũ soꞌoyi gaasiri.
26 E assim estava escrito na acusação contra ele: O REI DOS JUDEUS.
27 Teꞌesii sliimaa haa ina fiisiisee cada daa ca⁄atinti digaa hiitluhhumisi musalaabaaee koinay, leẽ hari bara dosi da ⁄uya, kara gu caduu hari bara dosi da basa.
27 Com ele crucificaram dois ladrões, um à sua direita e outro à sua esquerda,
28 — ausente —
28 e cumpriu-se a Escritura que diz: "Ele foi contado entre os transgressores".
29 Hida gwaa hiicacaacatee hari teꞌesa, gwaa wahaahaniri ina, haa yaa naqudimisiri sagaiĩ koina, tay tooinaa kakaanay tuba, “Ugu gu ilacata mara gu didiru gu Iliitleemu, haa gugi tleehheda kara hari balalu tami kilesi,
29 Os que passavam lançavam-lhe insultos, balançando a cabeça e dizendo: "Ora, você que destrói o templo e o reedifica em três dias,
30 aare inkoo hangu ilabuꞌunte ugu lenkoogu! Bere gu lou ugu na Nanku Iliitleemu ⁄eetaayuu musalaabago.”
30 desça da cruz e salve-se a si mesmo! "
31 Kara harima amotee leẽ hhapalooee da deni haa maarimamaa da sariyaa da diini, inay see gugi belendeqemisiri, gi kaayri inay haa inay tuba, “Heediki yaa ilabuꞌuuꞌumi hida wa⁄a, inkoo hingirinti slanqadii ilabuꞌuru ina loi?
31 Da mesma forma, os chefes dos sacerdotes e os mestres da lei zombavam dele entre si, dizendo: "Salvou os outros, mas não é capaz de salvar a si mesmo.
32 Aare inkoo magu arini heediki gungoó hiiduuba tuba, ina na Kristu, Mutemi gu hida gu Israeeli. Yayii ⁄eetiye yadaa musalaabago, ma arini, ma asu ⁄imbani dandi bee, gu lou, ina na mutemi goori.” Hhakira see daa hiitluhhumisi sliimaa haa ina, gugi wahaahaniri harima amotee leẽ.
32 O Cristo, o Rei de Israel... Desça da cruz, para que o vejamos e creiamos! " Os que foram crucificados com ele também o insultavam.
33 Inkoo qatlay letu giyaa ilii daadi tana⁄iyage, hhantee yaagii ca⁄adi, gi ilaslaabidi yaamu goõ, hhantee yaa ilaslaabidi hhapee goõ saa gweleti naqatloo.
33 E houve trevas sobre toda a terra, do meio dia às três horas da tarde.
34 Qatlaykee gu tleemaa da murumundiya, Yeesu yaay ⁄aa⁄isi hari afoo da didiri, gi kaay hari gimba gosi gu Araamaisoo tuba, “Elooyi, Elooyi, lama sabakhitaani.” Maꞌaana dosi, “Iliitleemu goy, Iliitleemu goy, haniĩ soꞌoyi maydi?”
34 Por volta das três horas da tarde, Jesus bradou em alta voz: "Eloí, Eloí, lamá sabactâni? " que significa: "Meu Deus! Meu Deus! Por que me abandonaste? "
35 Hida wakinay gwaa qadimidee ilaciyaa ha ina, giyaa ilii akhasiri gimbaki, gi kaayri tuba, “Akhasakunaa, eteediidina Eliyaa, tletimiisaykira gu wakaꞌalee.”
35 Quando alguns dos que estavam presentes ouviram isso, disseram: "Ouçam! Ele está chamando Elias".
36 Teꞌesii heedi waku gii slehheesi, gii oyi dahhamu, gugi khiidimi cina da hhadaage, gigii tulu⁄i waꞌay gu difaay daa mahhaaꞌadige, gigi taatahhi rawaage sa Yeesu, mayii cunqi, heedikee gi tosaa kaay tuba, “Inkoo mawakuna, hagu hhanti ilahufitay, maw na arini, bere Eliyaa yaa khay, magwaa ilabuꞌumi yaqaa musalaabago.”
36 Um deles correu, embebeu uma esponja em vinagre, colocou-a na ponta de uma vara e deu-a a Jesus para beber. E disse: "Deixem-no. Vejamos se Elias vem tirá-lo daí".
37 Teꞌesii Yeesu gi kara hii⁄aa⁄isi hari afoo da didiri, gi dafidi dandaꞌaaliya, gi tosaa hhami.
37 Mas Jesus, com um alto brado, expirou.
38 Kara nama qatlaykeesii lenge, qayrukira gu didiru daraa kereꞌesi waꞌay gu mara gu didiruge gu Iliitleemu, gii feehhidi bareemoo cada, rawaago biraa naqatloo.
38 E o véu do santuário rasgou-se em duas partes, de alto a baixo.
39 Inkoo sirikaarimokee gu didiru gwaa qadidu teꞌesii pandaa da Yeesuge, qatlay giyaa ilii akhasi ⁄aa⁄imu gosi, kara giyaa ilii arimi Yeesu, idoo giyaa ilii afiimayi, gi kaay tuba, “Gu lou, heediki yaati Nanku Iliitleemu!”
39 Quando o centurião que estava em frente de Jesus ouviu o seu brado e viu como ele morreu, disse: "Realmente este homem era o Filho de Deus! "
40 — ausente —
40 Algumas mulheres estavam observando de longe. Entre elas estavam Maria Madalena, Salomé e Maria, mãe de Tiago, o mais jovem, e de José.
41 — ausente —
41 Na Galiléia elas tinham seguido e servido a Jesus. Muitas outras mulheres que tinham subido com ele para Jerusalém também estavam ali.
42 Inkoo letutee, Yeesu giyaa ilii hhami, hatee naa baloo da hida gu Yahuudi da ilakhuukhuꞌumisu gu ⁄agoo, sa gimba heetlaalee dosii yaa baloo da Sabaato. Inkoo letutee qatlay daa ilii day khwayaiĩ,
42 Era o Dia da Preparação, isto é, a véspera do sábado. Ao cair da tarde,
43 daagi khay heedi waku, uma gosi naa Yoseefu gu tongoo da Arimataaya. Ina yaa gaduwaa gu balasaa da didiri, daa ⁄imbi ha hida, ina see yaa baqaaqamidi khawaraa da Tawaaloo da Iliitleemu. Da hheꞌesi Yoseefu gi hadakay hari ⁄atlimaa daqa Pilaatuge, gi firimi tuuꞌuna da Yeesu, magi qaasa kay.
43 José de Arimatéia, membro de destaque do Sinédrio, que também esperava o Reino de Deus, dirigiu-se corajosamente a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
44 Qatlay Pilaatu giyaa ilii akhasi tuba, Yeesu hiĩ hhami, hiraayii tlai. Da hheꞌesi gi eteedi sirikaarimokira gu didiru, magu maasi bere gu lou, Yeesu hiĩ hhami.
44 Pilatos ficou surpreso ao ouvir que ele já tinha morrido. Chamando o centurião, perguntou-lhe se Jesus já tinha morrido.
45 Qatlay Pilaatu sugwaa ilii kaay ha sirikaarimokee kosi tuba, gu lou, hiĩ hhami, gi tosaa kaay sa Yoseefu tuba, “Naraꞌayiiye, taa⁄a ⁄eetisii tuuꞌunatee da Yeesu musalaabago, laga qaasa kayda.”
45 Sendo informado pelo centurião, entregou o corpo a José.
46 Da hheꞌesi Yoseefu gi kiriga kay qayru gu ⁄abaaku sari qaasaraa, yaagii ⁄eetisi tuuꞌunatee da Yeesu musalaabago, gigi khiidimi hari qayrukee, gigi tosaa qaasi ayisa daayii khuri onke. Da hheꞌesi yaagii gwangwaraai tlaa⁄a da didiri loi afa gu ayisateesii, ma ilakhupisi ayisatee.
46 Então José comprou um lençol de linho, baixou o corpo da cruz, envolveu-o no lençol e o colocou num sepulcro cavado na rocha. Depois, fez rolar uma pedra sobre a entrada do sepulcro.
47 Mariyaa Magidaleena haa Mariyaa iyoo da Yoose, yaa ariniri Yeesu daqa dugwaa ilii qaasi.
47 Maria Madalena e Maria, mãe de José, viram onde ele fora colocado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.