João 9

Ila⁄imbidu Gu ⁄abu hari Burungaisoo (BDS) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Letu waka, Yeesu haa sirakoomiisee dosi, giyaa ilii khociicinee, yaa arimi heedi waku gwaa ilahhamu laqwaloo dosaago.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Sirakoomiisee dosi gugi maasiri ina tuba, “Maarimuu, ti miyaa naa yondiidi tlakwaroo, ti heediki baku taataa haa iyoo dosi, ina dugugi laqwali yaa ilahhami?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Yeesu gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Heediki dugwaati laqwaliiba yaa ilahhami, sa gimba gu tlakwaroo dosi, gimati tlakwaroo da taataa haa iyoo dosi. Ina dugwaati laqwali yaa ilahhami, ⁄uuru gu Iliitleemu duguma arimi daqa dosii.
3 Jesus respondeu:
4 Dandiray kwanda ga yondiidane yondu gu hikira gunaa ya⁄abu ana, qatlay da ilii kahhiye tleemaa. Amasi yaa khociyay, qatlaykee wanaaba heedi lensee gu hiidahhasa yondiida yondu.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Qatlay ga iliiwaare khoorooge, ana ti cencee sa hida gu khoorotii waaree.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Yeesu giyaa ilii hheꞌesi cocoꞌomoo gimbaki, gi cubuqi cubuqari hhapeege, haa gi boo⁄imisi tipa hari cubuqari hhakee. Ina gigi maakhi hari tipa ilaa gu heedikee gwaa ilahhamu.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Da hheꞌesi, sugugi kaay tuba, “Taa⁄a slirooqisii ilaa koku wa⁄amu gu Siloaamuge.” (Siloaamu maꞌaana dosi na daa ya⁄abi.) Teesaaqay heedikee gi waaudi, gii slirooqisi ilaa kosi, yaagi ki⁄i yaa khuꞌuna.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Teesaaqay, raqa da didiri da hida gwaa ibimaamidee coomooge haa ina haa wakinay angaamaka gwaa arimee ina wakaꞌalee firifiriirina, hingigi maamisiri inay haa inay tuba, “Heediki ti hikiraabaslii gwaa ibimaamida haa gi firifiriirina?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Hida angaamaka gu raqatee gi kaayri tuba, “Heediki na ina.” Wakinay raqateesii gi kaayri tuba, “Hiĩ na inaaba, hingaati slaaslaaqasi haa ina.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Da hheꞌesi, inay gugi maasiri ina tuba, “Inkoo, ilaa koku hiĩ malee hiidahhasiri khuꞌuduũ?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Ina gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Heedikaꞌa doó eteedine Yeesu hiĩ boo⁄imisi tipa, hinigi maakhi ilaa koi, haa hinigi kaay tuba, ‘Taa⁄a slirooqisii ilaa koku wa⁄amu gu Siloaamuge.’ Teesaaqay ana gi waaudi, gii slirooqisi, hagi tlaatleesi khuꞌuduũ.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Da hheꞌesi, inay gugi maasiri tuba, “Inkoo heedikee kaale wana?”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Da hheꞌesi, hida hhakee gugi leehhisiri daqa Farisaayooge heedikee gwaa ilahhamu wakaꞌalee.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Inkoo, hatee yaa baloo da Sabaato, Yeesu giyaa ilii boo⁄imisi tipa haa gi hhoeesi ilaa gu heedikee.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Teesaaqay, Farisaayoo gugi maasiri heedikee, idoo ilaa kosi giyaa ilii dahhasiri khuꞌuduũ. Ina gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Ina hiniĩ maakhi tipa ilaa koii, ana hagii slirooqisi ilaa koi, inkoo ana ha khuꞌuuꞌuma.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Teesaaqay, Farisaayoo angaamaka gi kaayri tuba, “Heediki yaa daqa Iliitleemu dahhiyaaba, sa gimba ina iliikomaamidiyaaba baloo da Sabaato.”
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Da hheꞌesi, Farisaayoo gugi maasiri kara heedikee tuba, “Ina niĩ hhoeesii ilaa koku. Inkoo, ugu mala oiiꞌinta sa gimba gu heedikee?” Ina gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Ina ti tletimiisay gu Iliitleemu.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Giyaadimiisee da Wayahuudi yaa ⁄imbiriiba tuba, gu lou heediki yaa ilahhami wakaꞌalee, inkoo khuꞌuuꞌuna, giyaa iliieteediri naqatloo taataa haa iyoo dosi.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Da hheꞌesi, gi maasiri inay tuba, “Heediki ti nakooguna, unkuray ga kakaakantee tuba, dugwaa laqwali yaa ilahhami? Inkoo, ina hiĩ malee gii dahhasi khuꞌuduũ?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Teꞌesii, Taataa haa iyoo dosi gigi ilaki⁄isiri inay tuba, “Dandiray ha khuana tuba, heediki ti nankoori haa dugwaati laqwali yaa ilahhami.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Teesaaqay see, idoo gi ilii khuꞌuuꞌune inkoo, dandiray ha hhidina. Kara dandiray ha hhidina miyaa niĩ hhoeesi ilaa kosi. Unkuray maasakuna ina loi. Ina ti heedi gu didiru haa hiidahhasi ilakeesa gimbakee ina loi.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Taataa haa iyoo dosi yaa teesaaqay gimbuusiri, sa gimba inay yaa tlaꞌamuudiri giyaadimiisee da Wayahuudi. Inay yaa caahhiri tuba, giyaadimiisetee hingaa ila⁄imbidiri gusinta sinagoogigo heedi gu ⁄imba tuba, Yeesu na Kristu.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Hatee na idoo, taataa haa iyoo dosi saganaa kaayri tuba, “Ina ti heedi gu didiru, maasakuna ina.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Da hheꞌesi, giyaadimiisetee gugi eteediri waa da cada heedikee gwaa ilahhamu, haa sugugi kaayri ina tuba, “Gimbuusi gu lou pandaa da Iliitleemuge! Dandiray ha khuana tuba, heedikee guũ hhoeesu ugu ti kona tlakwaroo.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Ina gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Bere ina ti kona tlakwaroo, ana hhidima. Gimba leẽ ga khue na nahiĩ tuba, wakaꞌalee ana haati ilahhami, inkoo ha khuꞌuuꞌuma.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Inay gugi maasiri kara ina tuba, “Inkoo, heedikee yaati malee laqi daqa dooguu? Ina yaati malee laqi gi tlaaꞌasi ilaa koku?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Ina gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Ana sanguu hheꞌesi sanguu kaay gimbakee, unkuray kahhaday toogunaa slaꞌadaaiiba ⁄imbaraa gimba sanguũ kaay. Kara slaꞌadaaii sangu kaay? Inkoo, unkuray see hati slaꞌadaaii sirakoomiisee dosi tleehhida?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Inay gugi wahaahaniri kakaanay tuba, “Ugu loi na sirakoomiisay gu heedikee! Dandiray ti sirakoomiisee da Musaa!
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Dandiray ha khuana tuba, Iliitleemu yaa gimbuusi haa Musaa. Heediki, dandiray ha hhidina daqa giyaa dahhiye!”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Heedikee gigi ilaki⁄isi inay haa gi kaay tuba, “Hiĩ ti gimba gu bakaꞌasa! Unkuray ha hhidintay daqa giyaa dahhiye. Teesaaqay see, ina niĩ hhoeesi ilaa koi!
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Dandiray ha khuana tuba, Iliitleemu itatiisiyaaba firoo da hida gu koomee tlakwaroo. Iliitleemu hiti itatiisi heedi goó firiirima ina haa gi yondiidi idoo gi slaiye ina.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Yadaa tlaatleesoogo Iliitleemu giyaa ilii tleehhi khooroo, hakahhana akhasa heedi hiĩ hhoeesi ilaa gu heedi daa laqwali yaa ilahhamu.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Bere heediki yaa aloo daqa Iliitleemu dahhiyaaba, hiĩ aloo hiidahhasiyaaba yondu idoo lensee.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Inay gugi ilaki⁄isiri ina tuba, “Ugu dugwaati laqwali haa dugugi omi tlakwarooge. Inkoo, ugu malee gii dahhasida caacaahhamisu dandiray?” Da hheꞌesi, inay gugi gusiniri Sinagoogigo.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Yeesu gi akhasi tuba, heedikira giyaa hhoeesi ilaa kosi, Wayahuudi guũ gusiniri sinagoogigo. Da hheꞌesi, Yeesu gugi slay haa gugi maasi ina tuba, “Ugu haã ⁄imbidii Nanku Heedi?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Heedikee gugi ilaki⁄isi gi kaay tuba, “Looimoo, Nanku Heedi na miyaa, ana see magu ⁄imbi?”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Yeesu gugi ilaki⁄isi ina tuba, “Ugu haguũ arinti. Kara ina gu giimaamisa haa ugu inkoo, hikee na ina.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Heedikee gi kaay tuba, “Looimoo, ana haguũ ⁄imbi.” Ina gi keebeeidi gi firimi Yeesu.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Yeesu gi kaay tuba, “Ana haati khay khoorotii sa hukuru, hhakaꞌa gwaa ilahhamaahhamee ma khuꞌuniri, kara hhakaꞌa gu khuꞌuuꞌumee, ma ilahhamaahhaniri.”
39 Jesus continuou: —
40 Farisaayoo angaamaka gwaa ilaciyaage waaree haa Yeesu gi akhasiri gimbakee, gugi maasiri ina tuba, “Gu louu, dandiray slime haati ilahhamaahhanii?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Yeesu gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Bere unkuray haati aloo ilahhamaahhantay, haã aloo kontaaiiba dakoo. Inkoo, sa gimba ha kakaakantay tuba, ‘Ha khuꞌuuꞌuntay,’ teesaaqay unkuray ha kontay dakoo.”
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.