Mateus 9
LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NTLH
1 Coinega Yesu wagai ꞌigeluwa ma ꞌihabala hila ꞌina gogowa.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Ma ꞌaigeda topeu boda siꞌahaliya ꞌina ꞌebeꞌeno ꞌoina ma sinaoleyama Yesu ꞌoina. Bodaedi ꞌidi hemisa Yesu ꞌisanapuya ma topeu ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Natugu, ꞌuyaliyaya, ꞌino mumuga galadi ꞌadi nuwasam ꞌuloba pwaiya.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Ma tupwadi loina ꞌana toheꞌitao Yesu ꞌina gwae sihesagoheya ma taudimo sihehegwaegwae sigwae, “Yesuina ꞌigwaegwae hopaꞌala Yehoba ꞌoina.”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Cidi nuwatuhuina Yesu ꞌisanapu pwaiya ma ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Toꞌaha weyahina ꞌatemiyega wanuwanuwatuhu galana?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 Ma toꞌaha wanuwatuhuya yada gwae loheya bewa ꞌoina ma ꞌabehega yagwae, ‘Cino mumuga galana yanuwasam pwaiya’, nuwana yada gwae, ‘Cutoholo ma ꞌutauya’?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Ma wasanapu ꞌabehega taugu Loheyaiguina baleꞌuwa ma sawesawehigu tomota ꞌidi mumuga galana yanuwasamudi.” Coinega topeuina ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Cutoholo ma ꞌino ꞌebeꞌeno ꞌuꞌahali ma ꞌutauya ꞌino gogowa.”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Coinega topeuina ꞌitoholowa ma ꞌitauya ꞌina gogowa.’
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Ma bodaedi paihowa bewa siꞌiteya ma maꞌidi heꞌasisi Yehoba sihehepwatuwe, weyahina tauna Yesu ꞌana toꞌabihewaiwai.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Coinega Yesu tupwa bewa ꞌiꞌebesineya ma ꞌitauya, ma loheya ꞌaigeda ꞌiꞌiteya, sanina Madiu, takesi ꞌana hada ꞌebe paihowa ꞌalona ꞌimiyamiya, ꞌoinega ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Madiu, ꞌumuliyegau.” Ta Madiu ꞌitoholowa ma Yesu ꞌimuliyeya.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Muliyetega hada ꞌaigeda ꞌoina Yesu ꞌiluhuwa sabi ꞌai ma tolopui gide takesi ꞌana toꞌewao ma tolopui tupwadi wete sinaoma, ma Yesu maꞌana tomuliyao maꞌiyadiyao simiyatoiya.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Coinega tupwadi Palisiyao siꞌiteya ma Yesu ꞌana tomuliyao ꞌoidiya sihesilala, sigwae, “Toꞌaha weyahina ꞌimi toheꞌita takesi ꞌana toꞌewao ma wete togala tupwadi baꞌidanao siꞌaiꞌai hegogona?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Ma Yesu gwae bewa ꞌihesagoheya ma ꞌihegwaediya, “Taudi wahidi waiwaidi geya nuwadi toꞌabihebwebweꞌana, ma tolohalao hesi.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Coinega ꞌilobwainegomiya ma Yehoba ꞌina gwae wanuwa sabwalena Buki Heꞌasisi ꞌoina, ꞌigwaeya,
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Ta Yoni ꞌana tomuliyao sinaoma ma Yesu sihegwaeya, sigwae, “Tauma ma Palisiyao ꞌima tapwalolo weyahina ꞌai ꞌoinega ꞌahudi, ma togidega ma ꞌoinega ꞌowa ꞌa tomuliyao geya sida hudi?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Coinega Yesu gwae hegehegedi ꞌiꞌebwaediya, ꞌigwae, “Togidega, sawasawahina hai ꞌana toyoꞌowao sinuwagala ꞌeguma tohai meloheyana maꞌiyadiu siyaliyaliyaya? Nuwana geya, ꞌawa? Ma wanuwatuhuyahi ꞌabehega tuta ꞌinaonaoma ma tohaiina ꞌiꞌebesinedi, ma hesi sinuwagala ma ꞌeꞌahai ꞌoinega siꞌetala heꞌasisi.”
15 Jesus respondeu:
16 Ma ꞌaigeda wete gwae hegehegedi ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Geya sawasawahina ma ꞌaleꞌo ꞌehauna tupwatupwana ꞌaleꞌo miyamiyana tabwabwada, ꞌamuge gide taigalaina ꞌilotaigalasehe.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Ma geya wete sawasawahina ma weꞌaha ꞌehauna ma waiwaina tasiwa ꞌwapi ꞌebesiwa miyamiyana ꞌoina. Ceguma bewa gide tapaipaihowa ꞌese, weꞌaha ꞌina seseha ꞌoinega ꞌwapiina ꞌilotaigala, ma weꞌahaina ꞌilotasiwa, ma ꞌoinega ꞌebesiwaina ꞌigala. Ma ꞌilobwaineya ma weꞌaha ꞌehauna ma waiwaina tasiwa ꞌebesiwa ꞌehauna ꞌalona, ma ꞌoinega mabwaiyana bwebweꞌana.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Cabwa Yesu ꞌihehegwaegwae ma ꞌaigeda toloina ꞌinaoma ma Yesu matana ꞌiꞌahetulasa, ma ꞌigwae, “Bada, natugu wahinena nige ꞌiꞌamasa, ma nuwanuwagu ꞌunaoma ma wahina ꞌuꞌabitoho ma ꞌitoholo hila.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Ma Yesu ꞌitoholowa ta maꞌana tomuliyao toloinaina simuliyeya,
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 ma sitautauya, ma wahine ꞌaigeda bweyahina ꞌidaudau bolime tuwelo ꞌoidiya mulidiyega ꞌinaoma, ma Yesu ꞌana ꞌaleꞌo papalina ꞌiꞌabitohoya.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Weyahina ꞌina nuwatuhu ꞌatena ꞌigwaeya, “Ceguma tuwa Yesu ꞌana ꞌaleꞌomo yaꞌabitoho, nata yabwebweꞌana.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Ma Yesu ꞌiloꞌitahila ta wahineina ꞌiꞌiteya, ma ꞌigwae, “Yauwedo natugu, ꞌino hemisega ꞌubwebweꞌana pwaiya.” Ma tuta nage ꞌoina wahineina ꞌibwebweꞌana.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Coinega Yesu ꞌitauya ma toloinaina ꞌina hada ꞌilatuwa ma ꞌiꞌiteya todou sidoudou ma lololi ꞌana tomuꞌao lololi simuꞌamuꞌadi, ta ꞌenadi madou hedada.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Ta Yesu ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Walatu. Gwama bewa geya ꞌiꞌamasa, ma hesi ꞌiꞌeno sineya.” Ma simaluweya.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Eeta bodaedi silatuwa ma Yesu ꞌiluhuwa ma gwamaina nimana ꞌiꞌabiya, ta mayawasina ꞌitoholowa.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Muliyetega wasaina bewa ꞌiꞌedadana tupwa mabwaiyana ꞌoidiya.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Tupwa nage ꞌoinega Yesu ꞌitautauyama, tomata gibugibu ꞌeluwa simuliyeya, ma sibwaubwau ꞌenadi madouna ꞌoinega, sigwae, “Debida tubuna ee, ꞌuꞌatemuyemuyemai!”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Ta hadai ꞌiluhuwa ma tomata gibugibuwedi sinaoma ꞌoina, ma Yesu ꞌihegwaediya, “Togidega wahemisegauwa ꞌabehega sawasawahigu matami yaꞌabi heꞌasilala?” Ma taudi sigwae, “Bada, sawasawahiu.”
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Coinega matadi ꞌiꞌabitohodiya ma ꞌihegwaediya, “Cimi hemisa ꞌoidiyega matami siꞌasilala,”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 ma matadi siꞌasilala. Ma Yesu loina paꞌalina ꞌiꞌebwaediya, ꞌigwae, “Sahena taiya ꞌoina wahehepwailegau.”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Ta hesi sitauya, ma Yesu ꞌina loina siligehiya, ma ꞌina paihowaina sihepwaila dadaneya tupwa mabwaiyana ꞌoidiya.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Ma Yesu maꞌana tomuliyao sitautauya, ma ꞌaigeda loheya welabana memenana sibuiya sitoeyama Yesu ꞌoina.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Ma ꞌoinega Yesu welabana ꞌipaꞌiya, ma loheyaina ꞌibwebweꞌana ma ꞌihegwaegwae. Ma boda maꞌidi yaliyaya Yesu siꞌahwa bwebweꞌaneya, ma sigwae, “Geya ꞌeta taiya ꞌina paihowa bewa gide taꞌita Isileli ꞌalona.”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Ma hesi Palisiyao sigwaeya, “Welabanao ꞌidi bada ꞌina waiwaiyega Yesu welabanao ꞌipaꞌipaꞌidi, ma geya Yehoba ꞌina waiwaiyega.”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Ta Yesu ꞌasa madoudi ma ꞌiꞌiudi ꞌoidiya ꞌisakowasiya ma ꞌidi hada tapwalolowao ꞌoidiya ꞌiheꞌita ma ꞌiloguguya Yehoba ꞌina loina tetelina weyahina, ma wete lohala baibaiwana ꞌoidiyega tomota ꞌiꞌabihe bwebweꞌanediya.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Ma boda ꞌiꞌitediya ma ꞌiꞌatemuyemuyediya, weyahina ꞌadi mwauwao ꞌoidiyega geya ꞌadi toꞌabihetenamo, gide sipi ꞌwaniꞌwanidi, geya ꞌadi toꞌitayahinamo.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Ma ꞌana tomuliyao ꞌihegwaediya, “Mamasalai bwebweꞌana, ma toꞌeliꞌeli ꞌomi hisahisamimo.
37 Então disse aos discípulos:
38 Coinega tanoha taniwagana ꞌoina waꞌahwanoi ma topaihowao wete ꞌihesumanedi, ꞌina tanoha siꞌeli.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.