Lucas 23

LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Coinega mabwaiyadi sitoholowa, ta Yesu sitoeya ta sitauyeya toloina madouna sanina Pailato ꞌoina, sabi yatalae.
1 Levantando-se toda a assembleia, levaram Jesus a Pilatos.
2 Sitauyeya Pailatoina ꞌoina, ta Yesu weyahina sihepwaila ꞌaboꞌabowa, sigwaeya, “Loheya bewa ꞌina heꞌita ꞌahesagohediya ta ꞌabehega tauma meYudiya ꞌihawasiyemai, beno gide ꞌigwaeya, ‘Sahena Kini Sisa ꞌana takesi walagulagu, weyahina taugu kiniina, ta Toꞌabihetenaigu.’”
2 E ali começaram a acusá-lo, dizendo: — Encontramos este homem pervertendo a nossa nação, impedindo que se pague imposto a César e afirmando ser ele o Cristo, o Rei.
3 Coinega Pailato Yesu ꞌihesilaleya, ꞌigwaeya, “Togidega, ꞌowa meYudiya ꞌidi kini, wa?”
3 Então Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Ta muliyetega Pailato topwaoliyedi ta bodao ꞌihegwaediya ꞌigwaeya, “Loheya bewa geya ꞌeta ꞌina pui yaloba.”
4 Então Pilatos disse aos principais sacerdotes e às multidões: — Não vejo neste homem crime algum.
5 Ma taudi tuwa siheꞌewa yahiya, sigwae, “Ciꞌaboꞌabowego beno, weyahina ꞌaloba pwaiya tomota ꞌiꞌaboꞌabowedi ma ꞌabehega gabemaniyao ꞌoidiyega ꞌiwatahidi. Weyahina Galili ꞌoina ꞌihegaineya ꞌina ꞌaboina, ta Yudiya tupwanao mabwaiyadi ꞌilohegumwalidiya, ma ꞌilatu pwaima tupwa bewa ꞌoina.”
5 Mas eles insistiam cada vez mais, dizendo: — Ele agita o povo, ensinando por toda a Judeia. Começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 Cidi gwae bewa Pailato ꞌihesagoheya ta ꞌihegwaediya, “Togidega tauna gwama Galili, wa?”
6 Quando Pilatos ouviu isso, perguntou se o homem era galileu.
7 Ma taudi sigwaeya, “Cehe, gide.”
7 Ao saber que Jesus era da região governada por Herodes, e estando este em Jerusalém naqueles dias, Pilatos enviou Jesus a Herodes.
8 Sitauyeya Helodi ꞌoina, ta tutaina Helodi Yesu ꞌiꞌiteya ꞌiyaliyaya madouna, weyahina tuta dudulena Helodiina nuwanuwana ma Yesu ꞌiꞌita, weyahina wasana ꞌihesagoheya, ta ꞌina paihowa waiwaidi nuwanuwana ma ꞌiꞌitadi.
8 Quando Herodes viu Jesus, ficou muito contente, pois havia muito queria vê-lo, por ter ouvido falar a respeito dele. Esperava também vê-lo fazer algum sinal.
9 Coinega Helodi Yesu ꞌihesilala hedadeya, ta geya ꞌaigeda wete ꞌida hemaiseya.
9 E de muitas maneiras o interrogava, mas Jesus não lhe respondia nada.
10 Ta topwaoli madoudi ta loina ꞌana toheꞌitao silaga Helodi ꞌoina, ma Yesu siheheꞌewa tubatubali.
10 Os principais sacerdotes e os escribas ali presentes o acusavam com veemência.
11 Ma ꞌoinega Helodi maꞌina toloꞌalehao Yesu silolotuyaneya ta siꞌahwa galegaleya. Ma muliyetega kini ꞌana ꞌwama siheꞌoteya ma sihesumane hileya Pailato ꞌoina.
11 Mas Herodes, juntamente com os seus soldados, tratou Jesus com desprezo. E, para zombar de Jesus, mandou que o vestissem com um manto luxuoso, e o devolveu a Pilatos.
12 Sabweloina ꞌoina Helodi ma Pailato ꞌidi hegamwagamwagu tuta dudulena ꞌoinega siheꞌiyaꞌiyaguwa.
12 Naquele mesmo dia, Herodes e Pilatos se reconciliaram, pois antes eram inimigos.
13 Coinega Pailato Topwaoli Madoudi ma babada ta tupwana meYudiyaedi ꞌibwau heꞌautedima,
13 Pilatos, então, reuniu os principais sacerdotes, as autoridades e o povo
14 ta ꞌihegwaediya, ꞌigwaeya, “Loheya bewa ꞌoiguwa waꞌeweyama ta wahepwaileya ꞌabehega tomota ꞌiꞌwaniyediya, ta matamiya yaheyatala pwaiyeya ma geya ꞌaigeda ꞌina pui yalobaloba ꞌimi heꞌewaowedi ꞌoidiyega.
14 e lhes disse: — Vocês me apresentaram este homem como sendo um agitador do povo. Mas, tendo-o interrogado na presença de vocês, nada verifiquei contra ele dos crimes de que vocês o acusam.
15 Helodi wete geya ꞌaigeda pui ꞌilobaloba, ta ꞌoida ꞌihesumane hileyama. Coinega geya wete loheꞌamasa ꞌilobwaine,
15 Nem mesmo Herodes, pois o mandou de volta para cá. Assim, é claro que ele não fez nada que mereça a pena de morte.
16 ma sapimo ꞌiloba, ma ꞌoinega yatagwala ma ꞌitauya.”
16 Portanto, após castigá-lo, ordenarei que seja solto.
17 (-)
17 [E ele era obrigado a soltar-lhes um detento por ocasião da festa.]
18 Coinega bodaedi mahemahetena sibwauwa sigwaeya, “Tauna ꞌiꞌamasa, ma hesi Balaba ꞌulihasi weyahima.”
18 Toda a multidão, porém, gritava: — Fora com este! Solte-nos Barrabás!
19 Balabaina loheꞌamasa weyahina deliya silaguya, weyahina tupwaina ꞌoina mwalo Balaba maꞌiyanao meLoma siloꞌalehediya, ta tupwana loheloheya siloheꞌamasidiya.
19 Barrabás estava preso por causa de uma revolta na cidade e também por homicídio.
20 Ma Pailato nuwanuwana ma Yesu ꞌiꞌetolihasi, ꞌoinega boda wete ꞌihesilalediya,
20 Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez ao povo.
21 ma hesi taudi siꞌalamanimanini hedadeya, sigwaeya, “Kelose ꞌoina tatutu hepaꞌine!”
21 Eles, porém, gritavam mais ainda: — Crucifique! Crucifique-o!
22 Pailato ꞌina gwae hetoina ꞌoina ꞌihegwaediya, ꞌigwaeya, “Toꞌaha hede ꞌina pui ta ꞌoinega ꞌabehega ꞌamasa ꞌiloba? Weyahina geya ꞌeta wete galana ꞌoina yalobaloba. Ma hesi sapimo ꞌilobwaineya ma muliyetega yalihasi.”
22 Então, pela terceira vez, Pilatos lhes perguntou: — Que mal fez este? De fato, não achei nada contra ele para condená-lo à morte. Portanto, depois de o castigar, mandarei soltá-lo.
23 Ma hesi bodaedi tuwa ꞌabwa sibwaubwau hedahedade, sigwaegwae, “Kelose ꞌoina tatutu hepaꞌine!”
23 Mas eles insistiam com grandes gritos, pedindo que fosse crucificado. E o clamor deles prevaleceu.
24 ꞌoinega Pailato ꞌoidiya ꞌitagwala ma Yesu sida ꞌabihekelose.
24 Então Pilatos decidiu atender-lhes o pedido.
25 Ma loheyaina nuwanuwadi ꞌiꞌetolihasi weyahidi, tuwa ꞌiꞌetolihasiya, tauna toloheꞌamasaina deliya silaguya mwalo tutaina tauna meLoma ꞌidi tohanugetao ꞌiloꞌaleha ꞌoidiya. Coinega Pailatoina boda nimadiya Yesu ꞌilaguya, ma ꞌidi nuwatuhuina sida losalohi.
25 Soltou aquele que estava encarcerado por causa da revolta e do homicídio, a quem eles pediam; e, quanto a Jesus, entregou-o à vontade deles.
26 Yesu sitoe pwaiya ta sitauyeya, ma ꞌedai ꞌaigeda loheya sanina Saimoni silobeya, tauna gwama Sailini, pwatulega ꞌilatuma ta ꞌitautauya ꞌasai. Coinega toloꞌalehaowedi Saimoniina siloineya ta Yesu ꞌana kelose ꞌiꞌahaliya, ta ꞌimuliya.
26 E, enquanto o conduziam, eles agarraram um cireneu, chamado Simão, que vinha do campo, e puseram-lhe a cruz sobre os ombros, para que a levasse após Jesus.
27 Ma boda madouna Yesu simuliyeya, ma wete wahiwahine baibaiwadi simulimuliya, ma sidoudou maꞌidi nuwagala Yesu weyahina.
27 Uma grande multidão de povo o seguia, e também mulheres que batiam no peito e o lamentavam.
28 Ma Yesu ꞌiꞌitahila ta wahiwahineyedi ꞌihegwaediya, “Comi Yelusalema wahiwahinediyao, sahena weyahigu wadoudou, ma ꞌomi waboi weyahimi ma natumiyao weyahidi wadou,
28 Porém Jesus, voltando-se para elas, disse:
29 weyahina tuta ꞌinaonaoma ꞌoina mwau ꞌilatu ma taiyawedi ꞌomi ꞌagaꞌagalimi, nuwana geya natumimo, nata bwebweꞌana waloba.
29 Porque virão dias em que se dirá: “Bem-aventuradas as estéreis, que não geraram, nem amamentaram.”
30 Weyahina tutaedi ꞌoidiya ꞌabwa tomota ꞌoya ꞌoidiya sigwae, ‘Coya, wabeꞌuma ma wasamumai!’
30 Nesses dias, dirão aos montes: “Caiam em cima de nós!” E às colinas: “Cubram-nos!”
31 Moisa, taugu nata yahesilae, ma ꞌomi ꞌabwa wahesilae geyogeyoi. Weyahina taugu gide ꞌaiwe ꞌidahigu, ma ꞌomi tuwa gide ꞌaiwe ꞌamaꞌamasidi.”
31 Porque, se isto é feito com a madeira verde, o que será da madeira seca?
32 Ma togala wete ꞌeluwa sitoediya ta Yesu baꞌidanao siloheꞌamasidi.
32 E também eram levados outros dois, que eram malfeitores, para serem executados com Jesus.
33 Coinega ꞌaigeda tupwa ꞌoina silatuwa, sanina Mwagu, ma tupwaina ꞌoina kelose baleꞌuwa silaguya ma Yesu situtu hepaꞌineya ma sihetoholoya, ma togalaedi siteluwa wete ꞌadi kelose ꞌoidiya situtu hepaꞌiyediya, ta ꞌaigeda Yesu ꞌebeulanega, ma heluwena Yesu ꞌadigeyageyanega sihetoholodiya.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Calvário, ali o crucificaram, bem como aos malfeitores, um à sua direita, outro à sua esquerda.
34 Coinega Yesu ꞌigwaeya, “Tamagu yo, ꞌidi pui bewa ꞌunuwasamudi, weyahina geya sisanapu toꞌaha sipaipaihowa.” Ma toloꞌalehaowedi Yesu ꞌana ꞌwama siꞌeweya, ta ꞌoinega siꞌeheyaheyaleya, tuwa gide siulahesinuwa, ma ꞌoinega ꞌeguma taiyawedi sinugeta ꞌwamaedi siꞌewadi.
34 Mas Jesus dizia: Então, para repartir as roupas dele, lançaram sortes.
35 Nage ꞌoina tomota siꞌeꞌebubuna, ta meYudiya ꞌadi tohanugetao Yesu silolotuyaneya, sigwaegwae, “Hali tomota ꞌiꞌabihetediya, ma hana bewa tuwa tauna ꞌida ꞌabihete, ꞌeguma tauna Toꞌabihetena Keliso Yehoba ꞌoinega.”
35 O povo estava ali e observava tudo. Também as autoridades zombavam e diziam: — Salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o Cristo de Deus, o escolhido.
36 Toloꞌalehaowedi wete Yesu silotuyaneya, ta waini memaina siꞌeweyama ta siꞌabihaneheya,
36 Igualmente os soldados zombavam dele e, aproximando-se, trouxeram-lhe vinagre, dizendo:
37 ma sigwaeya, “Ceguma ꞌowa meYudiya ꞌidi kini, ꞌuꞌetopelego ꞌuboi.”
37 — Se você é o rei dos judeus, salve a si mesmo.
38 Ma wete ꞌana kelose pwatana ꞌina ꞌamasa huhuna sileleya, ꞌigwaeya, “Loheya bewa meYudiya ꞌidi kini.”
38 Acima de Jesus estava a seguinte inscrição: “ Este é o Rei dos Judeus ”.
39 Keloseyedi ꞌoidiyega ꞌaigeda togalaina Yesu ꞌiheliyeya, ꞌigwaeya, “Toꞌaha weyahina ꞌowa Toꞌabihetenaina, ma geya ꞌuꞌetopelegita?”
39 Um dos malfeitores crucificados blasfemava contra Jesus, dizendo: — Você não é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também.
40 Ma togalaina heluwena ꞌiyanaina ꞌiheliyeya, ꞌigwae, “Togidega Yehoba geya ꞌumataute? Ma ꞌuhesagohe tatetoi ꞌada loina ꞌaigeda tuwa siꞌebwaegita,
40 Porém o outro malfeitor o repreendeu, dizendo: — Você nem ao menos teme a Deus, estando sob igual sentença?
41 ma loinaina ꞌowa ma taugu ꞌilobwainegita, weyahina tauda togala, ma loheya bewa geya ꞌeta ꞌina puimo.”
41 A nossa punição é justa, porque estamos recebendo o castigo que os nossos atos merecem; mas este não fez mal nenhum.
42 Coinega loheyaina Yesu ꞌihegwaeya, “Yesu, ꞌabwa ꞌino hetoloina ꞌana tuta, sowasowahina ma ꞌunuwatuhugau?”
42 E acrescentou: — Jesus, lembre-se de mim quando você vier no seu Reino.
43 Ma Yesu ꞌigwaeya, “Yagwae moisa ꞌoiuwa, ꞌowa ma taugu tupwa ꞌausalana ꞌoina nata tamiyamiya.”
43 Jesus lhe respondeu:
44 Casudiladila ma sinala ꞌiguguyouwa, ꞌoinega tupwa mabwaiyana ꞌiguguyouwa ta ꞌana siga lahilahiya ꞌasa ꞌiꞌasilala hila.
44 Já era quase meio-dia, e, escurecendo-se o sol, houve trevas sobre toda a terra até as três horas da tarde.
45 Ma ꞌaleꞌoina ꞌoinega Hada Heꞌasisi sibiliupeya, tutaina ꞌoina ꞌilotaigala luwa.
45 E o véu do santuário se rasgou pelo meio.
46 Coinega Yesu ꞌenana madounega ꞌibwauwa, ꞌigwaeya, “Tamagu yo, yaluyaluwagu nimauwa yalagulagu.” Cina gwae bewa ꞌigwaeneya ma yawasina ꞌigumwala.
46 Então Jesus clamou em alta voz: E, dito isto, expirou.
47 Nage ꞌoina toloꞌalehao ꞌadi tohanugeta ꞌiꞌiteya Yesu yawasina ꞌigumwala, ꞌoinega Yehoba ꞌihepwatuweya ꞌigwaeya, “Moisa, loheya bewa loheya bwebweꞌana.”
47 O centurião, vendo o que tinha acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — Verdadeiramente este homem era justo.
48 Ma wete toꞌebubuna mabwaiyadi tupwaina ꞌoina siꞌetoꞌautama Yesuina ꞌina ꞌamasa siꞌiteya, ta maꞌidi nuwagala sihila ꞌidi ꞌasa.
48 E todas as multidões reunidas para aquele espetáculo, vendo o que havia acontecido, retiraram-se, batendo no peito.
49 Ma Yesu ꞌiyanao ta wete wahiwahineyedi mwalo Galiliyega simuliyeyama, taudi bwaga sitotoholo ma Yesu ꞌina ꞌamasa siꞌeꞌebubu.
49 Entretanto, todos os conhecidos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, contemplando estas coisas.
50 — ausente —
50 E eis que havia um homem, chamado José, membro do Sinédrio, homem bom e justo,
51 — ausente —
51 que não tinha concordado com o plano e a ação dos outros; era natural de Arimateia, cidade dos judeus, e esperava o Reino de Deus.
52 Loheyaina Pailato ꞌoina ꞌitauya, ta Yesu wahina ꞌiꞌahwanoiyeya ma ꞌabehega ꞌigalihe.
52 Ele foi até Pilatos e lhe pediu o corpo de Jesus.
53 Coinega Pailato ꞌitagwala, ta Yosepa maꞌiyanao Yesu wahina kelose ꞌoinega siꞌewa suluheyama, ta siwaduhiya ꞌaleꞌo waꞌewaꞌeꞌena ꞌoinega, ma muliyetega sigaliheya. Gogoina siyalaiya gide tuwa duluha dimwa ꞌalona, ma geya ꞌaigeda tuta toꞌamasa wahina ꞌoina silagu.
53 E, tirando-o da cruz, envolveu-o num lençol de linho e o depositou num túmulo aberto numa rocha, onde ninguém havia sido sepultado ainda.
54 Sabwelo nage ꞌoina meYudiya ꞌidi tuta ꞌatububuna ꞌidi Sabati weyahina.
54 Era o dia da preparação, e o sábado estava para começar.
55 Ma wahiwahineyedi mwalo Galiliyega Yesu simuliyeyama taudi sitauya Yesu ꞌana galiha siꞌiteya, ma wete wahina ꞌana ꞌebelagu siꞌiteya.
55 As mulheres que tinham vindo com Jesus desde a Galileia seguiram José e viram o túmulo e como o corpo foi colocado ali.
56 Coinega sihila ꞌasai ta holowa ꞌausalana siꞌatububuya Yesu wahina ꞌana holowa weyahina, ta sabweloina mulina siꞌaiyawasiya, weyahina Sabati gide ꞌana loina.
56 Então se retiraram para preparar óleos aromáticos e perfumes. E, no sábado, descansaram, segundo o mandamento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.