Lucas 11
LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NTLH
1 Caigeda tuta Yesu ꞌiboinamo tupwa ꞌaigeda ꞌoina ꞌiꞌahwaꞌahwanoi. Cina ꞌahwanoi mulina ꞌana tomuliya ꞌaigeda ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Bada, ꞌahwanoi ꞌuheꞌitemai, gidemusa Yoni ꞌana tomuliyao ꞌahwanoi ꞌiheꞌita ꞌesediya.”
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Coinega Yesu ꞌoidiya ꞌigwaeya, “Bewa gide waꞌahwanoi ꞌesa, wagwae:
2 Jesus respondeu:
3 Cama sabwelo ꞌaigeda ꞌaigeda nata ꞌuꞌebwaemai.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Ta ꞌima mumuga galadi ꞌunuwasamudi weyahina ꞌiyamayao ꞌidi puiyao ꞌoima ꞌanuwasamudi. Ma hesi sahena ꞌutohotohomai.”
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Ma Yesu wete ꞌoidiya ꞌigwaeya, “Cahwanoi ꞌana sanapu bewa gidemusa. Ceguma taiya ꞌowa ꞌaigeda ꞌa taumana hinuwana gamwana ꞌitauyawa ꞌoiuwa, ma geya ꞌaigeda toꞌaha ꞌoiuwa ma ꞌuꞌebwae ꞌana lohepaꞌala weyahina, ꞌoinega ꞌilobwainegowa ma ꞌiyau ꞌaigeda ꞌoina ꞌutauya ma ꞌuꞌahwanoi, ma ꞌugwae, ‘Ciyagu, sowasowahina ma ꞌulemegau ma beledi ꞌetoi ꞌuꞌebwaegau,
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 weyahina ꞌaigeda ꞌiyagu nige ꞌeda dudulenega ꞌitauyama, ma geya ꞌeta toꞌaha ꞌoiguwa ma ꞌida lohepaꞌala.’
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Ma ꞌeguma loheyaina hada ꞌalonega ꞌino gwae ꞌihemaiseyawa ma ꞌigwae, ‘Ciyagu, sahena wahiꞌwataꞌwata ꞌulagulagu weyahina manatugwao ꞌaꞌenoꞌeno, ma wete ꞌahwaꞌeda yaꞌausiya, ꞌoinega geya sowasowahina yalemego.’
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Ma ꞌeguma ꞌihegagala ꞌoiuwa tuwa ꞌuꞌalaꞌoheꞌohe, ma ꞌoinega ꞌida ꞌenotoholo, ma toꞌaha ꞌino ꞌahwanoi gidemusa ꞌiꞌebwaego.
8 Jesus disse:
9 Coinega yahepwaila ꞌoimiya, waꞌahwanoi ma nata Yehoba ꞌiꞌebwaegomi. Wete waꞌebesa ma nata waloba, ma wete waꞌetunatuna ma ꞌoinega ꞌahwaꞌeda ꞌisoꞌe weyahimi.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Weyahina ꞌeguma taꞌahwanoi Yehoba ꞌiꞌebwaya ꞌoida, ma wete ꞌeguma taꞌebesa wete nata taloba, ma wete ꞌeguma taꞌetunatuna, ꞌoinega ꞌahwaꞌeda ꞌida soꞌe.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Ma togidega ꞌomi gwagwama tamadiyao, ꞌeguma natumiyao silahana weyahina siꞌahwanoi, mwata waꞌebwaedi?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Nuwana pou weyahina siꞌahwanoi ganihana waꞌebwaedi? Geya bo?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Moisa, ꞌomi togala ma ꞌimi ꞌebwaya natumiyao ꞌoidiya wasanasanapu ꞌabehega ginaula bwebweꞌana waꞌebwaꞌebwaedi. Gide wete Tamamiu galewa ꞌina ꞌebwaya ꞌoimiya bwebweꞌana hedada, ma ꞌeguma waꞌahwanoi ꞌoina, nata Yaluyaluwa Tabuna ꞌiꞌebwaegomi.”
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Ma tutaina Yesu loheya ꞌaigeda ꞌilobeya, tauna hiꞌahiꞌa ꞌina paihowega memenana ꞌilidowa ma geya ꞌida gwaeya, ꞌoinega Yesu hiꞌahiꞌaina ꞌiula latuheya, eeta loheyaina ꞌibwebweꞌana ma ꞌigwaeya. Nage ꞌoina tomota siꞌiteya ma nuwadi ꞌihenainaida.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Coinega tupwadi sigwae, “Hiꞌahiꞌa ꞌidi badaina, Tomudulele ꞌina waiwaiyega Yesu hiꞌahiꞌaina ꞌiulalatuheya.”
15 mas alguns disseram: — É
16 Ma tupwadi wete Yesu sitohoya ma ꞌabehega ꞌilaꞌilala tupwadi ꞌida paihowedi weyahidi, ma sida ꞌahwamoisa ꞌabehega ꞌina waiwai Yehoba ꞌoinega ꞌitauyama.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Ma Yesu bodaedi ꞌidi nuwatuhuina ꞌisanapu pwaiya, ma ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Tomudulele tauna ꞌiyanao gesowana ꞌipaꞌipaꞌidi.” Ma wete ꞌigwaeya, “Ceguma ꞌaigeda ꞌebeloina ꞌoina loheloheya siwataha ma siboi siloꞌaleha, nata ꞌebeloinaina ꞌiweꞌa ma ꞌibeꞌu. Ma wete gidemusa ꞌeguma ꞌaigeda susu taudimo siloꞌaleha, nata ꞌabwa ꞌidi miya ꞌigala.
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Seitani wete gidemusa ꞌeguma maꞌina bodao siboidimo siloꞌaleha nata ꞌina ꞌebeloinaina ꞌibeꞌu. Ma togidega ma wagwae ꞌabehega Tomudulele ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa yaula latuhedi,
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 ma taiya hede ꞌina waiwaiyega ꞌomi hiꞌahiꞌa waula latuhedi? Tomudulele ꞌoinega bo Yehoba ꞌoinega? Bewa weyahina wanuwanuwatuhu ma wasanapu ꞌabehega taiya taugu.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Ma taugu hesi Yehoba ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa yaulaula latuhedi, ꞌoinega wada sanapu ꞌabehega Yehoba ꞌina loina ꞌilatu pwaima ꞌoimiya.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 “Seitaniina tauna gide ꞌaigeda loheya waiwaina, ta maꞌina ꞌebe ꞌaleha ꞌina hada madouna ꞌiꞌitaꞌitayahi, ma geya sowana ꞌaigeda taiya ꞌina tobwatobwa ꞌiꞌabihegala.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Ma ꞌeguma ꞌaigeda loheya waiwai hedada ꞌihapwesama, nata loheyaina ꞌipai ma ꞌina ꞌebe ꞌaleha nimanega ꞌiꞌewadi, ma ꞌina tobwatobwa mabwaiyadi ꞌiꞌewadi ma ꞌiyanao ꞌiꞌebwaedi.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 “Ceguma taiyawedi taudi geya ꞌagu toꞌabihetena, taudi ꞌagu ꞌalehao. Ma wete taiyawedi taudi geya baꞌidagwao ꞌada paihowa hegogona, taudi ꞌigu paihowa siꞌabihegaleya.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 “Ma ꞌeguma hiꞌahiꞌa loheya ꞌaigeda ꞌoinega ꞌihapwesa, loheya ꞌida bwebweꞌana ma hiꞌahiꞌaina nata tuwa ꞌatamana ꞌiyawayawala besobeso ma ꞌina ꞌebeꞌaiyawasi ꞌibesabesa ma gesowana ꞌilobaloba. Coinega hiꞌahiꞌaina ꞌiboinamo ꞌigwae, ‘Cana ꞌita yahila ꞌigu ꞌebemiya ꞌoina.’
24 Jesus continuou:
25 Coinega ꞌihila ma ꞌebemiyaina ꞌiloba hileya ꞌasiꞌasilalana ma ꞌatuꞌatububuna.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 Eeta ꞌitauya ma hiꞌahiꞌa site sebeni galadi moisa wete ꞌitoedima, ma baꞌidanao siluhuwa ꞌebemiyaina ꞌoina, ta nobwa mahetenao simiyamiya, ꞌoinega loheyaina ꞌina ꞌebemiya siꞌabihegala bwaibwainiya, mwalo geya gidemusa.”
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Gidemusa Yesu ꞌigwae ꞌesa boda ꞌoidiya, ma ꞌaigeda wahine ꞌoidiyega ꞌenana madounega ꞌiwuiya, ma Yesu ꞌoina ꞌigwaeya, “Bada wahineina tauna gamwanega ꞌihenatunegowa ma wete susunega ꞌususuwa, tauna toyaliyaya moisa.”
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Ma Yesu wete ꞌigwaeya, “Taudi hesi ꞌeguma Yehoba ꞌina gwae sihesagohe ma ꞌina gwae sihematamatane, taudi toyaliyaya moisa.”
28 Mas Jesus respondeu:
29 Ma bodaedi Yesu sitoholo ꞌwabuꞌwabuneya, ma ꞌiꞌahwa lalagata ma ꞌoidiya ꞌigwaeya, “Mehau ꞌomi galami! Beno lamuna ꞌilaꞌilala waꞌebeꞌebese, ma sahena hesi ꞌilaꞌilalaedi waꞌitaꞌitadi. Ma ꞌiyamo Yona weyahina ꞌeguma wanuwatuhuyahi, tauna tuwa ꞌilaꞌilalaina weyahimi.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Weyahina Yona ꞌina paihowa ꞌoinega meNinibe sisanapuya ꞌabehega tauna Yehoba ꞌoinega ꞌinaoma. Gide wete taugu Loheyaiguina ꞌigu paihowa ꞌoidiyega mehau ꞌomi wada sanapugau ꞌabehega Yehoba ꞌoinega yanaoma.
30 Assim como o
31 Cabwa hesi, sabwelo bwaꞌomatana ꞌoina meSiba ꞌidi kuini ꞌida toholo ma mehau ꞌomi ꞌiheꞌewegomi, weyahina mwalo hene wahineina bwagebwagega ꞌinaoma Solomoni ꞌina gwae sanasanapuna sabi hesagohena, ma bewa tuwa gwae sanasanapu hedada wahesagohediya, ma genuwami.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Wete gide sabwelo bwaꞌomatana ꞌoina meNinibe ꞌabwa sitoholo ma mehau ꞌomi siheꞌewegomi, weyahina mwalo hene Yona ꞌoidiya ꞌiguguya, ta mumugadi galadiyedi ꞌoidiyega sinuwabuiya, ma ꞌomi bewa tuwa guguya bwebweꞌana hedada wahesagohediya, ma geya wanuwabui hila.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Geya ꞌeta taiya mayale ꞌigabu ma ꞌidahwa gaula, nuwana gaeba gabulena, ma hesi ꞌebelagu tabwanina ꞌilagu ma ꞌoinega taudi hada ꞌana toluhuwao ꞌiꞌasilaladi.
33 Jesus continuou:
34 “Weyahina matau wahiu ꞌana ꞌasilala gide, ma ꞌeguma matau ꞌasiꞌasilalaina wahiu mabwaiyana wete ꞌasiꞌasilalaina. Ma ꞌeguma matau ꞌigala wahiu mabwaiyana wete ꞌiguguyou.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Coinega ꞌuꞌitayahigo tabu ma ꞌino ꞌasilalaina ꞌiguguyou.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Ma ꞌeguma wahiu mabwaiyana ꞌasilala ꞌoina ꞌimiyamiya, ma geya ꞌaigeda wete guguyou ꞌoina, mabwaiyana tuwa ꞌasiꞌasilalaina, gide tuwa ꞌasilala madouna ꞌina ꞌasilala.”
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Yesu ꞌina gwae ꞌigumwala pwaiya, ma ꞌaigeda Palisi Yesu ꞌibwauweya ma mahetena siꞌai. Coinega ꞌiluhuwa ma ꞌimiyatoiya ꞌebeꞌai ꞌoina.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Ma Palisiina nuwana ꞌihenainaida weyahina Yesu ꞌiꞌiteya nimana geya ꞌibuyodi ma ꞌiꞌaiya.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Ma Yesu Palisiina ꞌina nuwatuhuina ꞌisanapu pwaiya, ꞌoinega ꞌoina ꞌigwaeya, “Comi Palisiyao gide tuwa biyo ma gaeba, weyahina gwahumiumo wabuyobuyodi, ma ꞌalomiya ꞌimaha moisa yagaha ma mumuga galadi ꞌoidiyega.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Waheyauyauleya! Weyahina geya wasanasanapu ꞌabehega tauna ꞌwapimi ꞌipaihowediya, ꞌatemi wete ꞌipaihowedi.
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Ma ꞌilobwainegomiya ma ꞌatemi ꞌeheꞌehele ꞌoinega waꞌabihe ꞌasilaladi, ma ꞌoinega waꞌasilala bwaibwaina.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 “Ma ꞌomi Palisiyao hesi ꞌatemuyamuyaimi! Tuwa ꞌimi helau bwebweꞌana, weyahina helauina ꞌana loina mabwaiyana waꞌitayahi bwaibwainiya, ꞌimi tobwatobwa madoudi ma ꞌiꞌiudi ꞌoidiyega tupwana Yehoba waꞌebwaꞌebwae, gide hali pam ma hali pam ꞌoidiyega. Ma hesi loina tuwa madoudi wanuwanaidediya, beno Yehoba ꞌana helau ta wete loina dumwadumwaluna. Sowasowana ginaula bewa madoudi wapaihowadi, ma wete sahena ginaula ꞌiꞌiudi wanuwanuwa naidedi.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 “Comi Palisiyao ꞌatemuyamuyaimi, weyahina hada tapwalolo ꞌoidiya nuwanuwami ma ꞌabehega ꞌebemiya bwebweꞌana ꞌoidiya wamiyatoi, ma wete nuwanuwami ma ꞌabehega tutaina ꞌeguma watautau ꞌasai tomota mabwaiyadi siheꞌasisiyegomi.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 “Ma hesi tuwa ꞌatemuyamuyaimi, weyahina ꞌatemi gide galiha bisubisulidi, tomota ꞌoidiyega sitautau ma geya sisanasanapu ꞌabehega galiha.”
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Ma ꞌaigeda loina ꞌana tohanugeta Yesu ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Bada, ꞌino gwaeyedi bewa ꞌoidiyega ꞌusinalimaiya, ꞌawa?”
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Ma Yesu ꞌoina ꞌigwaeya, “Comi wete loina ꞌana tohanugetao ꞌatemuyamuyaimi, weyahina tomota ꞌahaꞌahala mwaudi waꞌebwaꞌebwaedi, ma ꞌomi geya hesi wada tagwala ma ꞌahaꞌahalaedi ꞌoidiyega walemedi.
46 Jesus respondeu:
47 “Catemuyamuyaimi, weyahina tubumiyao mwalo palopitao siloheꞌamasidiya, ma ꞌomi palopitaowedi galihidi ꞌoidiya ꞌadi ꞌebenuwatuhu yahina waꞌabiꞌabidi.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Ginaula bewa ꞌoinega tubumiyao ꞌidi loina waꞌahwa bwebweꞌaneya, beno taudi palopitao siloheꞌamasidiya, ma ꞌomi galihidi ꞌoidiya ꞌadi ꞌebenuwatuhu yahina waꞌabidi.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Ginaulaedi weyahidi Yehoba ꞌina sanapu ꞌilaguya, ꞌigwae, ‘Cabwa tupwadi palopitao ma ꞌigu tohepwailao yahesumanediwa, ma tupwadi waloheꞌamasidi ma tupwadi nata wapaꞌidi.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Coinega mehau ꞌomi nata maisa mabwaiyana waloba palopitaowedi baleꞌu ꞌebehagaina ꞌoinega ma nige ꞌadi loheꞌamasa weyahina,
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 beno Ebeli siloheꞌamasiya ma ꞌoinega siloloheꞌamasa ma ꞌana siga Sakaliya ꞌina tuta ꞌoina siloheꞌamasiya Hada Heꞌasisi ma ꞌebepwaoli gamwagamwanidiya. Moisa tuwa loheꞌamasaedi mabwaiyadi ꞌadi maisa mehau ꞌomi waloba.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 “Comi loina ꞌana tohanugetao ꞌatemuyamuyaimi, weyahina sanapu ꞌana ꞌahwaꞌeda waꞌausiya, ma ꞌomi geya sowasowahimi waluhu, ma taudi wete nuwanuwadi ꞌabehega siluhu ta ꞌomi waꞌausidiya.”
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Ma tupwainaina nage Yesu ꞌiꞌebesineya, ma muliyetega loina ꞌana toheꞌitao ta Palisiyao sitohowaiwai hesilala baibaiwadi ꞌoidiyega,
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 ꞌabehega togidega ma ꞌina gwae pui siloba, ma ꞌoinega siheꞌewa.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.