João 7

LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Muliyetega Yesu Galili ꞌina ꞌebe loina mabwaiyana ꞌoidiya ꞌitauya, ma hesiyage geya nuwana Yudiya ꞌina ꞌebe loina ꞌoidiya ꞌitauya. Weyahina meYudiya ꞌidi ꞌinapwanaedi nuwanuwadi Yesu siloheꞌamasi.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Sauga beno ꞌoina meYudiya ꞌidi Yoheyohe Guyaina ꞌiꞌehohoya.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Coinega Yesu tasinao sihegwaeya ꞌoina sigwae, “Casa bewa ꞌuꞌebesine ma ꞌutauya Yudiya, ma ꞌa tomuliyao nobwa ꞌino paihowa siꞌita.”
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ma wete sigwae, “Geya ꞌeta taiya paihowa dahwana ꞌoinega sanina ꞌida hemadouwa. Ceguma nuwanuwau ma tomota mabwaiyadi sisanapugo ꞌowa tuwa ꞌuboi ꞌuheꞌitaego ꞌoidiya.”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Tasinaowedi gwae bewa siꞌinaneya ꞌoina weyahina geya sihemisae.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Coinega Yesu ꞌihegwae hilediya, “Casainaina ꞌoina ꞌigu sauga tauya geya ꞌana tuta ꞌiloba. Ma hesi ꞌomi ꞌami lobwaina to tuta ꞌoina ꞌeguma nuwanuwami, watauya.
6 Ele respondeu:
7 Weyahina ꞌomi nata geyaꞌabwa mebaleꞌu siloloꞌalehegomi, ma taugu hesi siloꞌalehegauwa, weyahina mumugadi galanaina yahepwailediya ꞌoidiya.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Comi nata watauya guyaiina ꞌoina, taugu nata geyaꞌabwa yatautauyawa, weyahina ꞌigu sauga ꞌabwa geya ꞌilatu.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Gwae bewa ꞌiꞌebwaediya ꞌoinega sitauya, ma tauna tuwa Galili ꞌoina ꞌimiyahila.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Coinega Yesu tasinaowedi siꞌebesineya ma sitauya guyaiina ꞌoina. Muliyetega Yesu wete ꞌitauya dahwana ma ꞌasainaina ꞌoina ꞌilatuwa, ma geya ꞌeta taiya ꞌisanapu toho.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Tutaina ꞌoina meYudiya ꞌidi ꞌinapwanao Yesu sibesebeseya ma sigwaegwae, “Taꞌeha tauna loheyainaina?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Tomota baibaiwadi siboidimo ꞌoidiya siheheꞌahwa henahena Yesu weyahina. Tupwadi tomota sigwae, “Tauna loheya bwebweꞌana.” Ma tupwadi tomota sigwae, “Tauna wete toꞌeꞌaboꞌabo ꞌaigeda, tomota ꞌiꞌwayaꞌwayamidi.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Ma hesi geya ꞌeta taiya Yesu ꞌihepwaila latuwe, weyahina meYudiya ꞌidi ꞌinapwanao simatautediya.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Ma guyai ꞌana gamwagamwana ꞌoina Yesu Hada Heꞌasisi ꞌoina ꞌiluhuwa ma ꞌiheheꞌita.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Beno ꞌoina meYudiya nuwadi ꞌihenainaida madouna, sigwae, “Toꞌehega loheya bewa ꞌina sanapu ꞌiloba ꞌeseya? Weyahina tauna geya ꞌeta ꞌebe seꞌulu madouna ꞌoina ꞌiluhu tohona.”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Coinega Yesu ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Taugu geya yaboi ꞌigu nuwatuhuwega yaheheꞌita, ma hesi tauna ꞌihesumanegauma ꞌina nuwatuhu ꞌoinega yaheheꞌita.
16 Jesus disse:
17 Taiyawedi ꞌomi ꞌeguma Yehoba ꞌina nuwatuhu wapaipaihowa, ꞌomi nata wasanapugau ꞌabehega ꞌigu heꞌitaina Yehoba ꞌoinega, ma geya yaboi ꞌigu nuwatuhuwega.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Ma hesi wanuwatuhuyahi ꞌeguma taiya ꞌiboimo ꞌina nuwatuhu ꞌiheheꞌita, ꞌiboimo sanina weyahina ꞌipaipaihowa. Ma hesi taugu nuwanuwagu ma tauna ꞌihesumanegauma sanina yaꞌabi hemadou. Weyahina taugu ꞌigu gwaeyao moisa, ma wete geya ꞌigu puimo.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Ma togidega? Mosese loinaina ꞌiꞌebwaegomiya wanuwa naideya? Ma geya ꞌeta taiya ꞌoimiyega loinaedi ꞌimuliya bwaibwainidi. Ma bewa watohotohogau ma ꞌabehega waloheꞌamasigau.”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Coinega bodaedi Yesu sihegwae hileya, “Yaluyaluwa biꞌi debau ꞌiꞌabi heyauyauleya ꞌoinega beno gide ꞌugwaegwae ꞌesa? Taiya hede nuwanuwana ma ꞌabehega ꞌiloheꞌamasigo?”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Coinega Yesu bodaedi wete ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Wagamwasowalegauwa weyahina loheya yaꞌabi hebwebweꞌaneya Sabati ꞌana sabwelo ꞌoina? Ma ꞌomi togidega ꞌimi paihowa Sabati ꞌina sabwelo ꞌoina?
21 Então Jesus disse:
22 Weyahina Mosese ꞌina loina ꞌabehega natumiyao loheloheyadi ꞌidi ꞌebe selolo ꞌwapina waꞌupwa yahuledi. (Loinaina bewa geya Mosese ꞌoinega, ma hesi tubumiyao nugenugetadi ꞌoidiyega loina bewa ꞌitauyama.)
22 Vocês
23 Coinega ꞌedaꞌeda bewa ꞌeguma gide wapaihowa ꞌesedi ma gwagwama loheloheyadi ꞌoidiya gide wapaihowa ꞌesedi Sabati ꞌana sabwelo ꞌoina, beno moisa Mosese ꞌina loina wamulimuliye. Ma toꞌaha hede weyahina ta waloꞌalehegauwa tutaina loheya Sabati ꞌana sabwelo ꞌoina yaꞌabi hebwebweꞌaniya?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Coinega sahena ꞌiyamiyao ꞌadi ꞌita ꞌoinega weyahidi wagwaegwae hesihesinuwa. Ma hesi soladiya loina dumwalunega wagwae hesihesinuwa bwaibwaina.”
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Saugaina ꞌoina meYelusalema tupwadi sigwaeya sigwae, “Loheya bewa nuwana tauna nuwanuwadi ma ꞌabehega siloheꞌamasi, ꞌawa?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Ma hesi waꞌita, boda gamwagamwanidiya ꞌitoholowa ma ꞌoidiya ꞌihehegwaegwae ma geya ꞌeta taiya ꞌenana ꞌida hehileya. Togidega ma ꞌida tohanugetao siꞌahwa moisaeya ꞌabehega tauna tuwa Toꞌabihetenaina, ꞌawa?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Ma nuwana geya, weyahina mabwaiyada loheya bewa tasanapuya to ꞌasa ꞌoinega ꞌitauyama. Ma hesi Toꞌabihetenaina ꞌeguma ꞌitauyama, geya ꞌeta taiya ꞌina ꞌebe tauyama ꞌisanapu.”
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Tutaina Yesu ꞌabwa Yehoba ꞌina hada ꞌoina ꞌiheheꞌita, ꞌenana madouna ꞌoinega ꞌihegwaegwaeya ꞌigwae, “Moisa tuwa, wasanapu pwaigauwa to ꞌasa ꞌoinega yatauyama, ma hesi wanuwatuhuyahi ꞌabehega tauna ꞌihesumanegauma ꞌina loina ꞌoinega yatauyama ꞌasa bewa ꞌoina. Geya yaboi ꞌigu loina ꞌoinega ma ꞌasa bewa ꞌoina yatauyama. Cagu tohesumaneina tauna mumugana bwebweꞌana, ma ꞌomi geya wasanapu tauna.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Yaboi hesi yasanasanapu weyahina tauna ꞌihesumanegauma ma wete tauna ꞌoinega yatauyama.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Beno ꞌoina loheloheyaedi sitohoya ma ꞌabehega siꞌabiyahi, ma togidega ta geya ꞌeta taiya ꞌwapina ꞌiꞌabi toho. Weyahina ꞌina ꞌamasa ꞌana sauga geya ꞌiloba.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Ma hesi tomota tupwana baibaiwadi sihemisaeya, ꞌoinega sigwae, “Loheya bewa moisa Toꞌabihetena, weyahina geya sowasowahina ma ꞌeta taiya ꞌitauyama ma loheya bewa ꞌina paihowa waiwaina ꞌinugete.”
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Eeta tomota ꞌidi gwae dahwana meYudiya ꞌidi ꞌinapwanao sisanapuya, ꞌoinega taudi ma topwaoli madoudi ꞌidi tuilalao sihesumanediya sitauya Yesu ꞌabehega siꞌabiyahi.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Sitauyama ma Yesu ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Taugu tuwa sauga ꞌiꞌiunamo ꞌoina ꞌoimiya yamiyamiya ma wete yalohihila tauna ꞌihesumanegauma ꞌoina.
33 Jesus disse:
34 Cabwa nata wabesegau ma gesowana walobegau. Casainaina ꞌoina yamiyamiya ꞌomi geya sowasowahimi ꞌoina watauyawa.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Coinega meYudiyaedi siboidimo ꞌoidiya sigwae, “Toꞌehega ꞌabehega ꞌihaꞌesa ma geyaꞌabwa talobaloba? Bo nuwana ꞌabehega taudi meYudiya siboi ꞌidi ꞌasa ꞌoinega silatuwa ma sitauya tupwa ganamuliyedi ꞌoidiya simiyamiya, ma nobwa tomiya ganamuliyedi ꞌiheꞌitadi, ꞌawa?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Cina gwaeina togidega ꞌana sanapu? Weyahina ꞌigwaeya ꞌigwae, ‘Nata wabesegau, ma hesi gesowana walobegau’. Ma wete ꞌigwaeya ꞌigwae, ‘Casainaina ꞌoina yamiyamiya ꞌomi geya sowasowahimi ma ꞌoina watauyawa.’”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Ma guyainaina ꞌana ꞌebe losaloha, beno ꞌana sabwelo madouna ꞌoina, Yesu boda gamwagamwanidiya ꞌitoholowa ma ꞌenana madounega ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Taiyawedi ꞌomi ꞌeguma taniꞌomi siyahala, wanaoma ꞌoiguwa ma weꞌaha wanuma.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Weyahina Buki Heꞌasisi ꞌoina ꞌihepwaila ꞌigwae, ‘Taiyawedi ꞌagu tohemisaowedi, ꞌatediyega weꞌaha ꞌidaudau tomota yawasidi weyahina.’”
38 Como dizem as
39 Yesu ꞌihehegwaegwae Yaluyaluwa Tabuna weyahina, ma muliyetega ꞌabwa ꞌana tohemisaowedi Yaluyaluwa Tabuna ꞌoidiya ꞌiluhu. Tutaina beno ꞌoina, Yaluyaluwa Tabuna ꞌabwa geya tomota ꞌoidiya ꞌiluhu, weyahina Yesu ꞌabwa geya ꞌihane ꞌina ꞌebeloina ꞌoina.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Yesu ꞌina hegwaegwae tomota sihesagoheya ꞌoinega tupwana baibaiwadi siboidimo ꞌoidiya sigwae, “Moisa tuwa, loheya bewa palopitaina sigwaegwaeneya.”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Ma tupwadi sigwae, “Tauna tuwa Toꞌabihetenaina.” Ma tupwadi wete sigwae, “Moisa wanuwatuhuya ꞌabehega Toꞌabihetenaina Galili ꞌoinega ꞌitauyama? Cana ꞌita geya sowasowahina.
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Weyahina Buki Heꞌasisi ꞌoina ꞌihepwaila pwaiya ꞌabehega Toꞌabihetenaina nata tubudai Debida ꞌina susu ꞌoinega ꞌitauyama. Ma wete Debidaina ꞌina ꞌasa Bedeliyema ꞌoina, nata Toꞌabihetenaina ꞌoina ꞌiliꞌu.”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Bewa ꞌoinega, tomota ꞌoidiya miya wasiwasi ꞌilatuwa.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Tomotaedi tupwadi nuwanuwadi ma Yesu siꞌabiyahi, ma hesi geya ꞌeta taiya ꞌoidiyega Yesu ꞌwapina ꞌiꞌabitoho.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Coinega tuilalaedi silohihila topwaoli madoudi ma wete Palisiyao ꞌoidiya, ꞌoinega ꞌinapwanaowedi ꞌidi tuilalaedi sihesilalediya sigwae, “Toꞌaha weyahina geya waꞌabiyahi ma watauyeyama?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Coinega tuilalaedi sigwae, “Loheya nage ꞌina gwae mabwaiyana bwebweꞌadi. Geya ꞌeta taiya gidemusa.”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Coinega Palisiyedi sigwae, “Nuwana ꞌihenuwa ꞌewegomiya, ꞌawa?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Ma hesi wada sanapu ꞌabehega geya ꞌeta taiya ꞌinapwanao ꞌoidiyega bo wete tauma Palisiyao ꞌoimega Yesu ꞌihemisae.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Boda baibaiwadi hesi sihemisaeya, weyahina taudi Mosese ꞌina loinao geya sisanapudi, ꞌoinega taudi Yehoba ꞌina loina mwau hedadena nata siloba.”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Toloinaedi ꞌoidiyega ꞌaigeda sanina Nikodimo, tauna mwalona nihuwanega Yesu ꞌoina ꞌitauya ma mahetena sihegwaegwaeya. Nikodimoina toloinaowedi ꞌihegwaediya ꞌigwae,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Tauda ꞌida loina ꞌabehega geyaꞌabwa taloiloina bwagabwaga, ma hesi loheya tahesilalae ma ꞌina pui tabesa nugete, ꞌabwa muliyetega toꞌaha ꞌana loina taꞌebwae.”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Coinega ꞌinapwanaowedi Nikodimo sihegwae hileya, “Nuwana ꞌowa Galili loheyaina, ꞌawa? Ma hesi ꞌeguma Buki Heꞌasisi ꞌuhasili, nata ꞌusanapu ꞌabehega geya ꞌeta wete palopita Galili ꞌoinega ꞌitauyama.”
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Muliyetega mabwaiyadi silohihila ꞌidi hada ꞌoidiya.
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.