João 4

LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu ꞌina ꞌabi hebabitaiso ꞌoinega ꞌana tomuliyao baibaiwadi ꞌilobediya. Ma hesi Yoni ꞌana tomuliyao geya baibaiwadi.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 Yesu moisa geya babitaiso ꞌida paihowediya, ꞌana tomuliyaedi siboi babitaiso sipaipaihowadi.
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Ma Palisiyao ꞌenadi Yesu ꞌihesagoheya ꞌabehega ꞌina paihowa wasana sisanapuya, ꞌoinega Yudiya ꞌiꞌebe sineya ma ꞌilohihila Galili.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Cina tauyaina ꞌoina nuwanuwana ma ꞌabehega Sameliya ꞌoinega ꞌitauya.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Coinega ꞌitauya Sameliya ꞌana gamwagamwana ꞌoina ꞌilatuwa ma ꞌitautauya ta ꞌasa ꞌaigeda ꞌoina ꞌilatuwa, ꞌasainaina sanina Saika, ꞌoinega geya ꞌeda saliyana mwalona Yakobo baleꞌuina natuna Yosepa ꞌiꞌebwaeya.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Casainaina ꞌoina weꞌaha ꞌeli ꞌaigeda ꞌimiyamiya, Yakobo mwalo ꞌana paipaihowa. Yesu tupwainaina ꞌoina ꞌilatuwa ꞌasudiladila gamwana. Wahina ꞌibeluwa, ma weꞌahina papalina ꞌimiyatoiya sabi ꞌaiyawasi.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Tuta ꞌiꞌiuna ꞌoina ma Sameliya wahineina ꞌaigeda ꞌilatuwa weꞌahinaina ꞌoina ꞌana weꞌaha sabi goi. Beno ꞌoina Yesu wahineina ꞌiꞌiteya ma ꞌoina ꞌiꞌahwanoiya ꞌigwae. “Wahine, weꞌaha ꞌuꞌebwaegau yanuma.”
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 Tuta beno ꞌoina Yesu ꞌiboinamo ꞌimiyamiya, weyahina ꞌana tomuliyaedi sitauya ꞌasa madouna ꞌoina ꞌadi sigimwagimwane.
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Coinega Sameliya wahineina Yesu ꞌihegwaeya, “Cuꞌita, ꞌowa Yudiya loheyaina ma taugu Sameliya wahineina. Ma toꞌaha weyahina weꞌaha weyahina ꞌoiguwa ꞌuꞌahwanoiyeya?” Weyahina meYudiya ma meSameliya geya siꞌahwa ꞌiyaꞌiyagu.
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Coinega Yesu Sameliya wahineina ꞌihegwaehileya, “Yehoba ꞌeguma ꞌina helau ꞌoiuwa ꞌusanasanapu, ma wete ꞌeguma ꞌusanapugauwa taiya taugu ꞌoiuwa weꞌaha weyahina yaꞌahwaꞌawanoi, ꞌowa hesi ꞌilobwainegowa ꞌoiguwa ꞌuda ꞌahwanoi ma weꞌaha yawasiu weyahina yaꞌebwaego.”
10 Então Jesus disse:
11 Ma wahineina ꞌigwaeya “Cinapwana, ꞌowa geya ꞌino ꞌebe goimo. Weyahina weꞌaha gaula bewa ꞌisulu hedadeya ma ꞌugwaeya ꞌabehega weꞌaha ꞌuꞌebwaegau yawasigu weyahina.
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Cowa nuwana ꞌutohotoho ma ꞌabehega tubudai Yakobo ꞌulagu suluhe? Ma hesiyage ꞌuda sanapu ꞌabehega ꞌama weꞌaha ꞌeli bewa, Yakobo mwalona heneyage ꞌipaihoweya ma weꞌahinaina bewa, manatunao ma wete ꞌidi hebahebaiyao ꞌidi ꞌebe numa.”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Ma Yesu wahineina ꞌihegwae hileya, “Taiya ꞌeguma weꞌaha bewa ꞌoinega ꞌinuma, nata wete taniꞌona ꞌiyahala hila.
13 Então Jesus disse:
14 Ma hesi taiya ꞌeguma weꞌahina ꞌoiguwega yaꞌebwae ma ꞌinuma, nata geyaꞌabwa wete taniꞌona ꞌiyahayahala hila. Weyahina weꞌahina ꞌoiguwega yaꞌebwae, nata ꞌatena ꞌihebidala yawasina miyamiya hatayana weyahina.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Coinega wahineina ꞌigwaeya “Cinapwana, weꞌahinaina bewa tuwa ꞌuda ꞌebwaegau, ma ꞌaneyage geyaꞌabwa taniꞌogu ꞌiyahayahala hila bo nuwana geyaꞌabwa wete yahilahilama weꞌaha ꞌeli bewa ꞌoina ma yagoigoi hila.”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Coinega Yesu wahineina ꞌihegwae hileya, “Cutauya mwaneu ꞌuꞌauliyama.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Ma wahineina Yesu ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Ciya, taugu geya mwanegumo.” Coinega Yesu wahineina ꞌenana ꞌihemaiseya ꞌigwae, “Moisa beno ꞌugwaeya ꞌabehega geya mwaneumo.
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Ma hesi mwanemwao ꞌadi baibaiwa nima ꞌaiꞌaigeda taudi bewa tuwa geya mahetemwao. Ma hesi loheyaina tauna bewa tuwa maheteu wamiyamiya geya mwaneu moisana, ꞌawa?”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Coinega wahineina ꞌigwaeya, “Cinapwana, ꞌabwa hesi yasanapugowa ꞌowa ꞌabe ꞌaigeda palopita.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Bewa tuwa ꞌuhegwaegau to tupwa ꞌoina ꞌilobwaineya ma Yehoba ꞌoina tatapwalolo? Weyahina tauma mwalona tubumayao ꞌoidiyega ma bewa tuwa ꞌitautauya ꞌima ꞌoya bewa Sameliya ꞌoina ꞌatapwatapwalolo. Ma hesi ꞌomi meYudiya wagwaeya ꞌabehega Yelusalema ꞌebe tapwalolo moisa.”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Ma Yesu wahineina ꞌihegwae hileya, “Wahine, bewa tuwa ꞌuhemisaegau. Weyahina ꞌabwa tuta sinaonaoma ꞌoidiya, tomota geyaꞌabwa ꞌoya bewa Sameliya ꞌoina bo Yelusalema ꞌoina sitapwatapwalolo.
21 Jesus disse:
22 Comi meSameliya geya wasanapu taiya ꞌoina watapwatapwalolo. Ma hesiyage tauma meYudiya ꞌasanapuya taiya ꞌoina ꞌatapwatapwalolo, weyahina tauma ꞌoimega Yehoba ꞌina lemaina ꞌilatuwa.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Ma sauga deina ma wete bewa ꞌilatu pwaima, ma taiyawedi taudi Tamada ꞌana totapwalolowao moisa, Tamadai ꞌoina sitapwalolo yaluyaluwadi mabwaiyana ꞌoidiyega ma wete nuwadi moisa ꞌoidiyega. Weyahina totapwalolowedi taudi bewa gide Yehoba nuwanuwana ma ꞌoina sitapwalolo.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Weyahina Yehoba tauna tuwa yaluyaluwa, ꞌoinega taiyawedi ꞌeguma ꞌoina sitapwatapwalolo, ꞌilobwainediya ma yaluyaluwadi mabwaiyana ꞌoinega ma wete nuwadi moisa ꞌoidiyega ꞌoina sitapwalolo.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Coinega wahineina Yesu ꞌihegwaehileya, “Yasanapuya ꞌabehega ꞌabwa nata Toꞌabihetenaina ꞌitauyama, tauna sibwauweya Keliso. Tauna nata ꞌitauyama ꞌabwa ginaula mabwaiyana ꞌoida ꞌilihasidi.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Ma Yesu ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Taugu bewa Toꞌabihetenaina ꞌoiuwa yahehegwaegwae.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Tutaina ꞌoina Yesu ꞌana tomuliyaedi silohihilama, ta ꞌidi Cinapwana siꞌiteya wahine mahetena sihehegwaegwae. Coinega taudi nuwadi ꞌihenainaida, ma hesiyage geya ꞌeta taiya Yesuina ꞌihesilala ma ꞌigwae, “Toꞌaha nuwanuwau?” Bo ꞌigwae, “Toꞌaha weyahina wahine maheteu wahehegwaegwae?”
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Ma hesi wahineina ꞌina ꞌebe goi ꞌiꞌebesineya ma ꞌitauya ꞌasai, tomota ꞌihegwaediya ꞌigwae,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Ciyagwao, wanaoma tatauya waꞌita loheyaina tauna mumugagu mabwaiyana ꞌoiguwa ꞌihepwailediya nuwana tauna Toꞌabihetenaina?”
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Coinega tomotaedi ꞌasa madounaina ꞌoinega silatuwa ma sitauya Yesu ꞌoina.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Beno ꞌoina tomuliyaedi Yesu sihegwaeya sigwae, “Cinapwana, mane musa ꞌeta toꞌaha ꞌuda ꞌaputoho?”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Ma hesi ꞌihegwae hilediya, ꞌigwae, “Cagu ꞌeꞌahai ꞌimiyamiya, ꞌomi geya wasanapu.”
32 Jesus respondeu:
33 Ta tomuliyaedi nuwadi ꞌihenainaida, ma siboi ꞌoidiya sigwae, “Nuwana ꞌeta taiya ꞌana ꞌeꞌahai ꞌitauyeyama.”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Muliyetega Yesu ꞌana tomuliyaedi ꞌihegwae hilediya, “Bewa tauna ꞌaguina: Tauna ꞌihesumanegauma ꞌina nuwatuhu yapaihowadi ma ꞌina paihowa mabwaiyana yalosalohidi.”
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Coinega wete ꞌihegwae hilediya ꞌigwae, “Tomadega ꞌimi nuwatuhu ꞌabehega waiꞌena ꞌehata sigumwala ꞌabwa mamasalai. Ma hesi yagwae moisa ꞌoimiya ꞌabehega mamasalai bewa tuwa ꞌilatu pwaiya. Nata hina waꞌita lohihila ma tanoha ꞌadi ꞌita waꞌitadi.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Ma hesi taiyawedi ꞌeguma ꞌeꞌetahiina ꞌoina siꞌetahi, nata ꞌadi maisa siloba. Tanohinaina ꞌeꞌetahinaina yawasi miyamiya hatayana weyahina. Tanohinaina ꞌana todauna hagadi ma wete ꞌana toꞌetahi hagadi, ma hesi mabwaiyadi nata ꞌidi yaliyaya mahemahetena.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Ta moisa tuwa Yehoba ꞌina buki ꞌoina ꞌihepwaila bwaibwaina ꞌigwaeya ‘Loheya ꞌaigeda todauna ma ꞌaigeda toꞌetahi.’
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Coinega bewa tuwa taugu yahehesumanegomi ma tanohinaina ꞌoina geya wadauna ꞌoinega waꞌetahi. Hali tomota mwalo sidauna, ma ꞌidi paihowega ꞌomi ꞌetahi nata wapaihowa.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Casa nage ꞌoina meSameliya baibaiwadi Yesu sihemisaeya, weyahina wahineina ꞌoidiya ꞌihepwaila ꞌigwae, “Cigu ꞌedaꞌeda mabwaiyana ꞌoiguwa ꞌihepwailediya.”
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Saugaina ꞌoina meSameliya sitauya Yesu ꞌoina ma sigwae, “Ceguma sowasowahina ꞌowa mahetemai tada miyamiya.” Coinega ꞌitagwala ma ꞌimiya hila gide sabwelo ꞌeluwa ꞌoidiya.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Coinega boda baibaiwadi wete sihemisaeya ꞌina gwae weyahina.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Eeta wahineina sihegwaeya sigwae, “Moisa tuwa ꞌino gwaeina geya ꞌuꞌabo. Ta geya ꞌabehega ꞌino gwaemo ꞌoidiyega ma ꞌahemiseya, weyahina tauma ꞌaboi wete ꞌina gwae ꞌahesagohediya ma ꞌasanapuya ꞌabehega moisa tauna tuwa Tolemaina gogo gabulena mabwaiyada weyahida.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Sabwelo ꞌeluwa sigumwala ma Yesu tupwaina ꞌiꞌebesineya ta Galili ꞌoina ꞌitauya.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 Yesuina ꞌiboinamo ꞌigwaeya, “Moisa, palopita geya ꞌadi heꞌasisimo ꞌeguma siboi ꞌidi ꞌasa ꞌoina siguguguya.”
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Ma hesi tutaina Yesu Galili ꞌoina ꞌilatuwa, meGalili siyaliyaya, weyahina bodaedi Yesu ꞌina paihowa waiwaina siꞌiteya tutaina mwalo sitauya Yelusalema Hataona Guyaina ꞌoina.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Muliyetega Yesu ꞌilohihila Kena ꞌoina, beno Galili ꞌina tupwa ꞌoina. Casainaina ꞌoina mwalona Yesu weꞌaha ꞌiꞌabi buiya ma ꞌihemala wainiya. Beno ꞌoina toloina ꞌaigeda madouna natuna ꞌilohala ma ꞌasa Kapaneumi ꞌoina ꞌiꞌenoꞌeno.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Toloinaina Yesu wasana ꞌihesagoheya ꞌabehega Yudiya ꞌoinega ꞌitautauyama Galili. Coinega loheyainaina Yesu ꞌoina ꞌitauya ma ꞌiꞌahwanoiya ꞌigwae, “Ceguma sawasawahina ꞌowa mahetegu tatauya Kapaneumi ma natugu ꞌuꞌabi hebwebweꞌane. Weyahina gwamainaina ꞌiꞌiunamo ma yawasina ꞌigumwala.”
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Coinega Yesu toloinaina ꞌihegwae hileya, “Geya ꞌeta taiya ꞌida hemisaegauwa, beno tuwa ꞌeguma ꞌigu paihowa waiwaidi yaꞌabi latuhedi waꞌitadi ee ꞌabwa wahemisaegau.”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Ma hesi toloinaina Yesu ꞌihegwaeya, “Cinapwana, ꞌulomwayamwayau ꞌunaoma tatauya, nata gide natugu yawasina ꞌigumwala.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Coinega Yesu ꞌigwae, “Natuina ꞌiꞌiuna ma ꞌibwebweꞌana, nata ꞌulohihila natuina ꞌuꞌita bwebweꞌana ꞌimiyamiya.” Eeta loheyaina Yesu ꞌina gwae ꞌihemisaeya ma ꞌilohihila natunaina ꞌoina.
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Citautauya ta ꞌedai ꞌina topaihowao ꞌeluwa ꞌilobediya, ma wasa siꞌebwaeya sigwae, “Cinapwana, natuina ꞌibwebweꞌana pwaiya.”
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Coinega ꞌihesilalediya ꞌigwae, “To sauga gide ꞌoina natugu ꞌiyawesaiya?” Ma taudi sigwae, “Boi ꞌasudiladila ꞌana gamwagamwana ꞌoina ma wahina mabwaiyana ꞌiyawesaiya.”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Nage ꞌoina gwamaina tamana Yesu ꞌina gwae ꞌinuwatuhuya tutaina ꞌoina ꞌigwae, “Natuina ꞌiꞌiunamo ma ꞌibwebweꞌana.” Beno ꞌoina loheyainaina maꞌina susuwao Yesu sihemisaeya.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Bewa Yesu ꞌina paihowa waiwaina heluwena ꞌiꞌabi latuheya, tutaina Yudiya ꞌoinega ꞌitauyama ma Galili ꞌoina ꞌipaihowa.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.