João 12
LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NTLH
1 Sabwelo sikisi simiyamiya ma Hataona Guyaina sipaihowa, ma Yesu ꞌitauya Bedani, beno Lasalo ꞌina ꞌasa ꞌoina. Lasalo tauna mwalona Yesu ꞌamasa ꞌoinega ꞌiꞌabi hetoholo hileya.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Yesu ꞌitauya ꞌasainaina ꞌoina ma nobwa ꞌana sipaihowa. Malida tauna ꞌadi ꞌipaipaihowa, ma Yesuina maꞌina bodao ma Lasalo siꞌaiꞌai.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Muliyetega Meli holowa ꞌaigeda bwebweꞌana sanina nadi ma wete ꞌana maisa madouna, ꞌiꞌeweyama Yesu ꞌahena ꞌiheholoiya ma wete Meliina debanega Yesuina ꞌahena ꞌisaudiya. Holowainaina mahaina madou hedadena ꞌoinega mahainega hada ꞌalona mabwaiyana ꞌimiya hegagaleya.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Ta ꞌoinega Yudasa Isakaliyota, tauna tuwa Yesu ꞌana tomuliya ꞌaigeda ma wete tauna tuwa loheyainaina ꞌabwa nata Yesu ꞌiheꞌebwayae, ꞌilomugiya ꞌigwae,
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Toꞌaha weyahina holowa nage geya ꞌihegimwaneya ma ꞌana maisa gide teli handeledi kina ꞌiꞌewa ma wewelohe ꞌoidiya ꞌiheguyai?”
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Yudasa ꞌina gwae geya ꞌabehega moisa wewelohe weyahidi ꞌihehegwaegwae, ma hesi tauna tuwa weyahina ꞌihehegwaegwae. Tauna tuwa toyagaha ꞌaigeda ma Yesu ꞌana tomuliyao ꞌidi mane ꞌana toꞌita yahina tauna. Coinega ꞌidi maneina ꞌiꞌitaꞌita yahi ma maneinaina ꞌoinega ꞌiyagayagaha.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Ma Yesu Yudasa ꞌihegwaeya, “Tuwa ꞌulolagu, sahena wete toꞌaha ꞌoina ꞌugwaegwaene. Toꞌaha gide ꞌoiguwa ꞌipaihoweya, beno tuwa ꞌagu hemiya taona weyahina.
7 Então Jesus respondeu:
8 Ta ꞌowa nige wewelohe weyahidi ꞌuhehegwaegwae, taudi tuta mabwaiyana ꞌoidiya mahetemiyao wamiyamiya. Ma hesi taugu nata geyaꞌabwa tuta saliyana ꞌoimiya yamiyamiya.”
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Ma meYudiya boda madouna Yesu wasana sihesagoheya ꞌabehega Bedani ꞌoina ꞌimiyamiya, ꞌoinega ꞌasainaina ꞌoina sitauya. Nuwanuwadi Yesu ma Lasalo siꞌitadi, Lasaloina tauna mwalona ꞌamasega Yesu ꞌiꞌabi hetoholo hileya.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Coinega topwaoliyao ꞌidi ꞌinapwanao Lasalo weyahina sihetala gwaeya ma ꞌabehega siloheꞌamasi.
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 Weyahina meYudiya baibaiwadi Lasalo siꞌiteya ma ꞌadi tohanugetaowedi ꞌoidiyega sihawahawasi ma Yesu simulimuliye.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Hali sabwelowa boda madouna taudi sitauyama Yelusalema Hataona Guyaina weyahina Yesu wasana sihesagoheya ꞌabehega ꞌabwa nata Yesu Yelusalema ꞌoina ꞌiluhuma.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Coinega tomotaedi sadasada lahwaina siꞌewediya ma silatuwa ꞌedai Yesu sabi lobaina. Cedaina ꞌoina sitotoholo ma ꞌenadi madouna ꞌoidiyega sibwaubwau sigwae, “Yauwedo Cinapwana, Yehoba saninega ꞌutauyama, ma ꞌuhetoloina madouna ꞌima ꞌasa Isileli ꞌoina.”
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Yesuina hebai ꞌaigeda sanina ꞌase ꞌoina ꞌigeluwa ma ꞌiluhuluhu Yelusalema. Tuwa gide toꞌaha Buki Heꞌasisi ꞌoina ꞌihepwaila, gide wete ꞌilatu ꞌesa, tutaina ꞌigwae,
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “MeSaiyoni, sahena wamatamatauta, bewa tuwa ꞌimi kini ꞌoimiya ꞌiluhuluhuwa. Tauna ꞌase hauhauna ꞌoina ꞌigeluwa.”
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Sauga nage ꞌoina tomuliyaedi gwae bewa sihesagoheya ma hesi geya ꞌoidiya ꞌimaedana. Yesu ꞌina ꞌamasa ꞌoinega ma ꞌina toholo hila ꞌoina ꞌabwa hesi Yehobaina ꞌina gwaeina Buki Heꞌasisi ꞌoina sinuwatuhu yahiya ma sisanapuya toꞌaha gide tomota ꞌidi paihowa Yesu ꞌoina, gwaeina ꞌana moisa ꞌilatuwa.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Ma bodaedi taudi matadiya Yesu Lasalo galihega ꞌibwauweya ma ꞌamasega ꞌiꞌabi hetoholo hileya, taudi sitauya ꞌiyadiyao ꞌoidiya ma Lasalo ꞌina toholo hila wasana sihepwaila dadaneya.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Nage ꞌoina meYudiya baibaiwadi Yesu ꞌina paihowa waiwaina wasana sihesagoheya, ꞌoinega sitauya Yesu ꞌina tauyama ꞌana sauga ꞌoina ma ꞌabehega ꞌina luhu Yelusalema ꞌoina sihelatu.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Beno ꞌoina Palisiyao siboidimo ꞌoidiya sigwae, “Moisa tuwa, ꞌida waiwai ꞌigumwala. Weyahina tomota mabwaiyadi Yesu ꞌina boda ꞌoina sitautauya.”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Tuta nage ꞌoina meGilisi tupwadi bodaedi soladiya simiyamiya. Taudi tuwa totapwalolo ꞌidi ꞌasega siliya hanema Yelusalema ꞌoina sabi tapwalolo, Hataona Guyaina ꞌana tuta ꞌoina.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 MeGilisiyedi sitauyama Pilipi ꞌoina, ma sihesilala, sigwaeya, “Cinapwana, nuwanuwama Yesu ꞌaꞌita.” Pilipiina tauna Bedeseida loheyaina, beno Galili ꞌina tupwa ꞌoina.
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Coinega Pilipi ꞌitoholowa ma ꞌitauya Andulu ꞌihegwaeya, ma siteluwaedi sitauya Yesu ꞌoina, ma meGilisiyedi ꞌidi nuwatuhuina sihepwaileya ꞌoina.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Coinega meGilisiyedi ꞌenadi Yesu ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Bewa tuwa tuta ꞌilatu pwaima ma taugu Loheyaiguina ꞌagu hepwatu yaloba.
23 Então ele respondeu:
24 Coinega bewa tuwa yahegwae bwaibwainigomi, ꞌeguma hewana baleꞌu ꞌoina wadauni, ꞌitalasawala ma solanega nata ꞌisiwa ꞌeꞌenina madouna ma bwebweꞌana taloba. Weyahina hewana ꞌeguma geyaꞌabwa baleꞌu ꞌoina tadaudauni, ma ꞌitalasawala, nata geyaꞌabwa wete ꞌeꞌenina bwebweꞌana talobaloba.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Coinega ꞌeda ꞌaigedanaina wete gide, ꞌeguma taiya baleꞌu ꞌoina yawasina ꞌihelauwe baleꞌu ꞌana miya weyahina, nata yawasina bwebweꞌana geyaꞌabwa ꞌilobaloba. Ma hesi taiya ꞌeguma baleꞌu ꞌoina yawasina ꞌitagwale, nata tauna moisa tuta ꞌinaonaoma ꞌoidiya yawasi hataya ꞌiloba.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Coinega taiyawedi ꞌomi ꞌeguma nuwanuwami ma ꞌoiguwa wahetopaihowa, ꞌomi wamuliyegau. Ma to ꞌasa ꞌoina yamiyamiya, ꞌomi wete ꞌasainaina ꞌoina wamiyamiya. Ma taiya ꞌeguma wete weyahigu wahetopaihowa, nata ꞌomi Tamagu ꞌiꞌahwa bwebweꞌanegomi.”
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Yesu wete ꞌigwaeya, “Tuta nage ꞌoina nuwagu ꞌigala hedadeya ꞌoinega togidega nata Tamagu ꞌoina yaꞌahwanoi ꞌesa? Nuwana bewa gidemusa ꞌoina yaꞌahwanoi ꞌesa ma ꞌabehega mwau bewa ꞌoinega ꞌilemegau. Ma geyaꞌabwa bewa gide yaꞌahwaꞌahwanoi ꞌesa. Weyahina mwau bewa tauna weyahina yatauyama.
27 Jesus continuou:
28 Ma hesiyage bewa gidemusa yaꞌahwanoi ꞌesa, yagwae, ‘Tamagu, saniu ꞌuꞌabi hanehe.’” Nage ꞌoina ꞌenana ꞌaigeda galewega ꞌigwae, “Sanigu yaꞌabi hanehe pwaiya, ma ꞌabwa nata wete yaꞌabi hanehe hila.”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Tuta nage ꞌoina bodaedi sitotoholowa ꞌenana nage sihesagoheya, ꞌoinega siboidimo ꞌoidiya sigwae, “Tutu ꞌitutututu.” Ma hesi tupwadi sigwae, “Geya, Yehoba ꞌina anelose ꞌaigeda ꞌihehegwaegwae.”
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Ma Yesu bodaedi ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Cenanaina nige wahesagoheya geya taugu weyahigu, ma hesi ꞌomi weyahimi.
30 Mas ele disse:
31 Eeta tuta ꞌilatu pwaima ma Yehoba gogo gabulena ꞌana tomiyao ꞌiloinaedi, ma wete togala ꞌadi toloina gogo gabulena bewa ꞌoinega ꞌipaꞌi.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Ma hesi taugu ꞌeguma baleꞌuwega siꞌabi hanehegau ꞌaiwe ꞌoina, nata tomota mabwaiyadi yalisidima ma sinaoma ꞌoiguwa.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Yesu ꞌina ꞌamasa weyahina bewa gidemusa ꞌiheꞌita ꞌesediya.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Bodaedi Yesu ꞌina gwae sihesagoheya ꞌigumwala ma ꞌenana sihemaiseya sigwae, “Cima Buki Heꞌasisi ꞌoina ꞌihepwaila ꞌabehega Toꞌabihetena miyamiya hatayana. Ma hesi ꞌowa ꞌugwaeya ꞌabehega Loheyainaina siꞌabi hanehe. Taiya tauna Loheyainaina?”
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Cidi gwaeina Yesu ꞌihemaiseya ꞌigwae, “Sauga ꞌiꞌiuna ꞌoina maedana ꞌoimiya ꞌimiyamiya, ꞌoinega bewa tuwa maedanaina ꞌoina watauya. Weyahina guguyou ꞌeguma ꞌilatuma, nata geya sowasowahimi ma ꞌeda waꞌita. Weyahina taiya ꞌeguma guguyou ꞌoina ꞌitauya, geya sawasawahina ma ꞌisanapu toꞌeha ꞌitautauya.
35 Jesus respondeu:
36 Coinega tuta bewa ꞌoina watoho ma maedanaina ꞌina miyana ꞌoimiya wahemisae ma ꞌoinega ꞌomi maedanaina natunao ma maemaedanimi.”
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Yesu ꞌilaꞌilala moisa baibaiwadi ꞌiheꞌitediya, ma hesiyage geya sihemisae toho.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Coinega toꞌaha gidemusa mwalona palopita Aiseya ꞌina hepwaila Buki Heꞌasisi ꞌoina, ꞌabwa hesi ꞌana moisa ꞌilatu bwaibwainama ꞌigwae,
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 MeYudiyaedi geya sihemisa, weyahina Aiseyaina Buki Heꞌasisi ꞌoina wete ꞌihepwaila, ꞌigwaeya,
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Yehoba matadi ꞌiꞌabi heguguyou pwaiya, ma wete ꞌidi nuwatuhu ꞌiꞌausiya. Coinega geya sawasawahidi ma matadi ꞌoidiyega siꞌebubuna ma wete geya sawasawahidi ma ꞌidi nuwatuhu ꞌiꞌasilala. Coinega geya sawasawahidi ma sitauyama ꞌoiguwa ma yaꞌabi hebwebweꞌanidi.”
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Aiseya gwae bewa ꞌiꞌinaneya weyahina Yesu ꞌina hewaiwai ꞌisanapu nugeteya ꞌoinega weyahina ꞌihepwaila nugeta.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Nage ꞌoina meYudiyaedi ꞌidi tohanugetao tupwana baibaiwadi Yesu sihemisaeya, ma hesiyage geya sihepwaila hapwesa. Weyahina Palisiyao simatautediya, nata gide hada tapwalolo ꞌoinega silohesohesoiyedi.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Ma wete tomotaedi taudi nuwanuwadi ma ꞌadi ꞌahwa bwebweꞌana tomota ꞌoidiyega siloba, ma hesi geya nuwadi ma Yehoba ꞌoinega ꞌadi ꞌahwa bwebweꞌana siloba.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Eeta Yesu ꞌenana madouna ꞌoinega ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Taiyawedi ꞌomi ꞌeguma wahemisaegau, ꞌomi wete tauna ꞌihesumanegauwa wahemisaeya.
44 Jesus disse bem alto:
45 Ma wete taiyawedi ꞌomi ꞌeguma waꞌitegauwa, ꞌomi wete ꞌagu tohesumaneina waꞌita pwaiya.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Taugu bewa maedanaina yatauyama baleꞌuwa ma ꞌoinega taiyawedi ꞌomi ꞌeguma wahemisaegau, nata geyaꞌabwa guguyou ꞌoina watautauya.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Ma wete taiyawedi ꞌomi ꞌeguma ꞌenagu wahesagohedi, ma geya wapaihowadi, nata geyaꞌabwa ꞌimi pui weyahidi yaloiloinaegomi. Weyahina taugu yatauyama geya ꞌabehega tomota ꞌidi pui sabi heyatalaina, ma hesi yatauyama tomota ꞌidi pui ꞌoidiyega yaꞌabihetedi.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Weyahina taiyawedi ꞌomi ꞌeguma walogwahategau ma ꞌigu gwae wete walogwahatediya, nata tuta ꞌana ꞌebe losaloha ꞌoina loina waloba. Loinaina beno ꞌigu gwaeyedi ꞌoidiyega nata waloba.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Weyahina gwaeyedi taugu geya ꞌigu nuwatuhu ꞌoidiyega, ma hesi toꞌaha gide tauna ꞌihesumanegauma ꞌina nuwatuhu ꞌoidiyega ꞌilohatotogauwa, wete gide ꞌoimiya yahehepwailediwa.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Cina lohatotowedi mabwaiyadi yasanapudiya yawasi miyamiya hatayana ꞌoidiya simiyamiya. Coinega toꞌaha gidemusa Tamagu ꞌina lohatoto ꞌoiguwa, wete gide bewa ꞌoimiya yahehepwailediwa.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.