João 11
LOINA HAUHAUNA (BDD) vs NVT
1 Loheya ꞌaigeda lolohalaina sanina Lasalo, Bedani loheyaina. Loheyainaina nuhunao siteluwa mahetenao simiyamiya, ꞌaigeda sanina Meli ma ꞌaigeda sanina Malida.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele morava em Betânia com suas irmãs, Maria e Marta.
2 Meliina tauna ꞌabwa nata Yesu ꞌahena ꞌiheholoi ma wete debanega Yesuina ꞌahena ꞌilogogosi.
2 Foi Maria, a irmã de Lázaro, que mais tarde derramou perfume caro nos pés do Senhor e os enxugou com os cabelos.
3 Coinega tutaina nuhudiuina Lasalo ꞌilohala taudi tuwa nuhunaowedi wasa sitauyeya Yesu ꞌoina sigwae, “Cinapwana, ꞌiyauina Lasalo ꞌilohala.”
3 As duas irmãs enviaram um recado a Jesus, dizendo: “Senhor, seu amigo querido está muito doente”.
4 Nage ꞌoina Yesu Lasalo wasana ꞌihesagoheya ꞌoinega tomota ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Lohalaina beno ꞌana sanapu nata geyaꞌabwa yawasina ꞌigumwagumwala. Ma hesi lohala nage ꞌoina ꞌilatuwa ma ꞌoinega tomota mabwaiyadi Yehoba sihepwatuwe ma wete natunaina sihepwatuwe.”
4 Quando Jesus ouviu isso, disse: “A doença de Lázaro não acabará em morte. Ela aconteceu para a glória de Deus, para que o Filho de Deus receba glória por meio dela”.
5 Yesu Malida matasina ma wete nuhudiuina Lasalo ꞌihelauwediya madouna.
5 Jesus amava Marta, Maria e Lázaro.
6 Eeta tutaina Lasalo wasana ꞌihesagoheya ꞌasainaina ꞌoina ꞌimiyamiya, ꞌoina sabwelo ꞌeluwa ꞌimiya hila.
6 Ouvindo, portanto, que Lázaro estava doente, ficou mais dois dias onde estava.
7 Sabwelowedi ꞌeluwa sigumwala ma ꞌana tomuliyaedi ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Bewa tuwa talohihila Yudiya.”
7 Depois, disse a seus discípulos: “Vamos voltar para a Judeia”.
8 Coinega ꞌana tomuliyaedi sihegwaeya sigwae, “Cinapwana, sahena tatautauya ꞌasainaina ꞌoina. Weyahina ꞌeguma tatauya, nata meYudiya daꞌuleyega siꞌahu heꞌamasigo.”
8 Os discípulos se opuseram, dizendo: “Rabi, apenas alguns dias atrás o povo da Judeia tentou apedrejá-lo. Ainda assim, o senhor vai voltar para lá?”.
9 Coinega Yesu ꞌana tomuliyaedi ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Sabwelo ꞌana mabwaiyana beno gonagona ꞌoinega ma ꞌitauya ꞌana siga lahilahi. Sabweloina ꞌoina ꞌeguma ꞌeta taiya loheya ꞌitauya, nata geyaꞌabwa ꞌihehetupatupa. Weyahina gogo gabulena ꞌana maedana ꞌimiyamiya.
9 Jesus respondeu: “Há doze horas de claridade todos os dias. Durante o dia, as pessoas podem andar com segurança. Conseguem enxergar, pois têm a luz deste mundo.
10 Ma hesi ꞌeguma ꞌeta loheya nihuwanega ꞌitauya, nata ꞌihetupa deyadeya. Weyahina nihuwana ꞌoina geya ꞌeta wete heꞌala hemaedana ꞌimiyamiya.”
10 À noite, porém, correm o risco de tropeçar, pois não há luz”.
11 Gwaeyedi ꞌiꞌinanediya ma wete ꞌoidiya ꞌigwaeya, “Ciyadaina Lasalo ꞌiꞌeno sineya, ꞌoinega yatauya ma yahano.”
11 E acrescentou: “Nosso amigo Lázaro adormeceu, mas agora vou despertá-lo”.
12 Coinega ꞌana tomuliyaedi sigwae, “Cinapwana, ꞌeguma moisa ꞌiꞌeno sineya, nata moisa ꞌana lohalaina ꞌoinega ꞌibwebweꞌana hila.”
12 Os discípulos disseram: “Senhor, se ele dorme é porque logo vai melhorar!”.
13 Weyahina tomuliyaedi ꞌidi nuwatuhu ꞌabehega Lasalo moisa ꞌiꞌeno sineya Yesu weyahina ꞌihehegwaegwae. Ma hesi Yesu ꞌina gwae ꞌana sanapu ꞌabehega Lasalo moisa yawasina ꞌigumwala pwaiya.
13 Pensavam que Jesus falava apenas do repouso do sono, mas ele se referia à morte de Lázaro.
14 Coinega Yesu ꞌigwae latu bwaibwaina ꞌoidiya ꞌigwae, “Lasalo yawasina ꞌigumwala pwaiya.
14 Então ele disse claramente: “Lázaro está morto.
15 Ma hesiyage maꞌigu yaliyaya, weyahina ꞌina ꞌamasaina geya ꞌoina yamiyamiya ma ꞌoinega ꞌigu paihowa waiwaina waꞌita ma wahemisaegau. Ma tuwa wete bwebweꞌana, ma hana tuwa tatauya ma taꞌita.”
15 E, por causa de vocês, eu me alegro por não ter estado lá, pois agora vocês vão crer de fato. Venham, vamos até ele”.
16 Coinega Tomasi tauna sibwauweya Didiluwaluwa ꞌiyanaowedi ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Cida toheꞌita tuwa mahetedai tatauya, ꞌeguma ꞌiꞌamasa, tauda wete taꞌamasa.”
16 Tomé, apelidado de Gêmeo, disse aos outros discípulos: “Vamos até lá também para morrer com Jesus”.
17 Coinega tutaina Yesu Bedani deina ꞌilatuwa ma wasa ꞌihesagoheya ꞌabehega sabwelo ꞌehata sigumwala ꞌoidiya Lasalo sigaliheya.
17 Quando Jesus chegou a Betânia, disseram-lhe que Lázaro estava no túmulo havia quatro dias.
18 Bedani beno geya bwaga Yelusalema ꞌoinega,
18 Betânia ficava a cerca de três quilômetros de Jerusalém,
19 eeta meYudiya baibaiwadi maꞌidi ꞌate muyamuya sitauyama Malida ma Meli ꞌabehega nuwadi siꞌabi hebwebweꞌanidi.
19 e muitos moradores da região tinham vindo consolar Marta e Maria pela perda do irmão.
20 Sauga nage ꞌoina Malida Yesu wasana ꞌihesagoheya ꞌabehega ꞌitauyama, ꞌoinega ꞌiboinamo ꞌilatuwa ꞌedai Yesu sabi helatuina. Ma Meli beno hadai ꞌimiyamiya.
20 Quando Marta soube que Jesus estava chegando, foi ao seu encontro. Maria, porém, ficou em casa.
21 Malidaina Yesu ꞌilobeya ma ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Cinapwana, ꞌowa ꞌeguma ꞌebwa ꞌuda miyamiyana, nuhugu geyaꞌabwa yawasina ꞌida gumwagumwala.
21 Marta disse a Jesus: “Se o Senhor estivesse aqui, meu irmão não teria morrido.
22 Ma hesiyage yasanapuya ꞌabehega ꞌeguma toꞌaha weyahina Yehoba ꞌoina ꞌuꞌahwanoi nata tuwa ꞌino ꞌahwanoiina maisana ꞌiꞌebwaego.”
22 Mas sei que, mesmo agora, Deus lhe dará tudo que pedir”.
23 Coinega Yesu Malida ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Nuhuina nata ꞌitoholo hila.”
23 Jesus lhe disse: “Seu irmão vai ressuscitar”.
24 Coinega wahineina ꞌigwae, “Cehe, yasanapuya nata moisa tuta ꞌana ꞌebe losaloha ꞌoina galihega ꞌitoholo hila.”
24 “Sim”, respondeu Marta. “Ele vai ressuscitar quando todos ressuscitarem, no último dia.”
25 Coinega Yesu wahineina wete ꞌihegwae hileya ꞌigwae, “Taugu moisa toholo hila huhuna ma wete yawasi moisa. Ma taiyawedi ꞌeguma sihemisaegau, tutaina ꞌeguma yawasidi ꞌigumwala, yawasi miyamiya hatayana siloba.
25 Então Jesus disse: “Eu sou a ressurreição e a vida. Quem crê em mim viverá, mesmo depois de morrer.
26 Ma taiyawedi ꞌeguma mayawasidi ma sihemisaegau, nata geyaꞌabwa yawasidi ꞌigumwagumwala. Coinega togidega ꞌigu gwae bewa ꞌoiuwa, ꞌuhemisaegauwa bo geya?”
26 Quem vive e crê em mim jamais morrerá. Você crê nisso, Marta?”.
27 Ta Malida ꞌigwae, “Cinapwana, yahemisaegowa ꞌabehega ꞌowa Toꞌabihetenaina, Yehoba natuna, gogo gabulena bewa ꞌoina ꞌutauyama.”
27 “Sim, Senhor”, respondeu ela. “Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus, aquele que veio ao mundo da parte de Deus.”
28 Malida ꞌina gwae mulina ꞌilohihila hadai ma tasinaina Meli ꞌihegwae gahuya ꞌigwae, “Ciyagu, Toheꞌitaina ꞌilatuma ma ꞌihesilalegowa.”
28 Em seguida, voltou para casa. Chamou Maria à parte e disse: “O Mestre está aqui e quer ver você”.
29 Nage ꞌoina Meli tasina ꞌenana ꞌihesagoheya ꞌoinega ꞌisiwa toholo mwayamwayauwa ma ꞌitauya Yesu ꞌoina.
29 Maria se levantou de imediato e foi até ele.
30 Ma hesiyage Yesu ꞌabwa geya ꞌasainaina ꞌoina ꞌiluhuma, ꞌabwa tuwa tupwaina Malida ꞌoina ꞌilobeya ꞌoina ꞌitotoholo.
30 Jesus tinha ficado fora do povoado, no lugar onde Marta havia se encontrado com ele.
31 Sauga nage ꞌoina meYudiyaedi taudi Meli mahetediu sihehedoudouwa Meliina ꞌina tauya ꞌoina siꞌiteya, ma ꞌidi nuwatuhu ꞌabehega ꞌitautauya galiha ꞌidou, ꞌoinega sihemuli tabubuya mahetediu sitauya.
31 Quando as pessoas que estavam na casa viram Maria sair apressadamente, imaginaram que ela ia ao túmulo de Lázaro chorar e a seguiram.
32 Coinega tutaina Meli Yesu ꞌoina ꞌilatuwa ꞌahena ꞌituluha ma ꞌiheꞌasisiyaneya, ma ꞌigwaeya, ꞌigwae, “Cinapwana, ꞌowa ꞌeguma ꞌebwalai ꞌebwa ꞌuda miyamiya geyaꞌabwa wete nuhuguina yawasina ꞌida gumwagumwala.”
32 Assim que chegou ao lugar onde Jesus estava e o viu, caiu a seus pés e disse: “Se o Senhor estivesse aqui, meu irmão não teria morrido”.
33 Yesu nage ꞌoina ꞌiꞌiteya Meli ma meYudiyaedi mahetenao sitauyama sidoudou. Cidi douwega Yesu wete ꞌatena ꞌimuyamuya ma nuwana ꞌigala madouna.
33 Quando Jesus viu Maria chorar, e o povo também, sentiu profunda indignação e grande angústia.
34 Ma ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Mane ꞌoina ꞌana galihina?” Ma taudi sigwae, “Cinapwana, ꞌunaoma tatauya ma ꞌaheꞌitago.”
34 “Onde vocês o colocaram?”, perguntou. Eles responderam: “Senhor, venha e veja”.
35 Ta Yesu wete ꞌidouwa.
35 Jesus chorou.
36 Coinega meYudiyaedi Yesu siꞌiteya ma sigwaeya, “Ciyanaina moisa ꞌihelauweya madouna.”
36 As pessoas que estavam por perto disseram: “Vejam como ele o amava!”.
37 Ta ꞌoidiyega tupwadi sigwae, “Tauna tuwa Yesuina mwalona tomata gibugibu ꞌiꞌabihe bwebweꞌaniya. Ma toꞌaha weyahina geya ꞌitauyama ma ꞌiyanaina bewa ꞌilemema geyaꞌabwa yawasina ꞌigumwagumwala?”
37 Outros, porém, disseram: “Este homem curou um cego. Não poderia ter impedido que Lázaro morresse?”.
38 Beno ꞌoina Yesu tuwa maꞌina nuwagala madouna ma galihina ꞌoina ꞌilatuwa. Galihina duluha, ꞌoinega ꞌahwanaina daꞌule tabatabana ꞌoinega silagu ꞌausiya.
38 Jesus, sentindo-se novamente indignado, chegou ao túmulo, uma gruta com uma pedra fechando a entrada.
39 Ta Yesu boda ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Daꞌuleina nage galihina ꞌoinega waꞌewa yahule.” Coinega Malida tauna tuwa loheyaina yawasina ꞌigumwagumwala nuhuna Yesu ꞌenana ꞌihemaiseya ꞌigwae, “Cinapwana, tuta bewa ꞌoina ꞌimwahulu pwaiya. Weyahina ꞌebwalai heneyage ꞌahemiya taona pwaiya ta nige bewa sabwelo hehatana ꞌilobeya.”
39 “Rolem a pedra para o lado”, ordenou. “Senhor, ele está morto há quatro dias”, disse Marta, a irmã do falecido. “O mau cheiro será terrível.”
40 Ma Yesu Malida ꞌihegwaeya ꞌigwae, “Mwalona yahegwae pwaigowa, ꞌeguma moisa ꞌuhemisaegauwa, nata Yehoba ꞌina waiwai ꞌuꞌita.”
40 Jesus respondeu: “Eu não lhe disse que, se você cresse, veria a glória de Deus?”.
41 Coinega daꞌuleina sibui wasiyeya, ma Yesu ꞌiꞌita haneya galewa, ma ꞌiꞌahwanoiya ꞌigwae, “Tamagu yauwedo, weyahina ꞌowa ꞌenagu ꞌana tohesagoha.
41 Então rolaram a pedra para o lado. Jesus olhou para o céu e disse: “Pai, eu te agradeço porque me ouviste.
42 Yasanapuya ꞌowa moisa ꞌenagu ꞌana tohesagoha bwaibwaina, ꞌoinega ꞌigu ꞌahwanoi bewa ꞌoiuwa ꞌuda hesagohe ma ꞌoinega ꞌino waiwai tomotaedi bewa siꞌita ma sihemisa ꞌabehega ꞌowa moisa ꞌuhesumanegauma.”
42 Tu sempre me ouves, mas eu disse isso por causa de todas as pessoas que estão aqui, para que elas creiam que tu me enviaste”.
43 Yesu ꞌina ꞌahwanoi mulina ꞌenana madouna ꞌoinega ꞌibwauwa ꞌigwae, “Lasalo, ꞌulatuma!”
43 Então Jesus gritou: “Lázaro, venha para fora!”.
44 Nage ꞌoina Lasalo galihega maꞌana wadu ꞌilatuma. Weyahina nimana ma ꞌahena ma wete manina ꞌaleꞌo ꞌoidiyega siwaduhidiya. Ta Yesu boda ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Cana waduhedi walihasidi ma ꞌitauya.”
44 E o morto saiu, com as mãos e os pés presos com faixas e o rosto envolto num pano. Jesus disse: “Desamarrem as faixas e deixem-no ir!”.
45 Nage ꞌoina meYudiyaedi taudi Meli ꞌana tohaboꞌenedi Yesu ꞌina paihowa siꞌiteya ma ꞌoinega sihemisaeya.
45 Muitos dos judeus que estavam com Maria creram em Jesus quando viram isso.
46 Ma hesiyage tupwadi geya sihemisae, ꞌoinega Palisiyao ꞌoidiya silohihila sihepwaila toꞌaha gide ꞌidi ꞌita Yesu ꞌina paihowa weyahina.
46 Alguns, no entanto, foram aos fariseus e contaram o que Jesus tinha feito.
47 Coinega Palisiyaowedi ma wete topwaoli ꞌidi ꞌinapwanao simiya ꞌauta, ma sihegwaegwaeya sigwae, “Toꞌaha loheyaina ꞌoina tapaihowa? Weyahina bewa tuwa ginaula waiwaidi ꞌipaipaihowadi.
47 Então os principais sacerdotes e fariseus reuniram o conselho dos líderes do povo. “Que vamos fazer?”, perguntavam uns aos outros. “Sem dúvida, este homem realiza muitos sinais.
48 Ma ꞌeguma geyaꞌabwa toꞌaha ꞌoina tapaipaihowa, nata tomota mabwaiyadi ꞌilisidi, ꞌabwa hesi meLoma ꞌidi loina mwauna ꞌoida ꞌilatu, ma ꞌida Yehoba ꞌina hada ma wete ꞌida boda mabwaiyadi siꞌabi hegaladi.”
48 Se permitirmos que continue assim, logo todos crerão nele. Então o exército romano virá e destruirá nosso templo e nossa nação.”
49 Coidiyega loheya ꞌaigeda sanina Kaiyapa, tauna bolime nage ꞌoina topwaoli ꞌidi ꞌinapwana madouna. Ciyanaowedi ꞌihegwaediya ꞌigwae, “Comi hede nuwa potapotaimi?
49 Caifás, o sumo sacerdote naquele ano, disse: “Vocês não sabem o que estão dizendo!
50 Ma hesi waꞌita! Ceguma loheya ꞌaigeda tuwa ꞌiꞌamasa mabwaiyada weyahida, beno bwebweꞌana. Ma hesi geya ꞌana ꞌita bwebweꞌana ꞌeguma meLoma sitauyama ma ꞌida boda mabwaiyana Yudiya ꞌoina siꞌabi hegaladi.”
50 Não percebem que é melhor para vocês que um homem morra pelo povo em vez de a nação inteira ser destruída?”.
51 Kaiyapaina gwae bewa ꞌiꞌinaneya geya tauna ꞌina nuwatuhuwega, ma hesi bolimeina beno ꞌoina tauna topwaoliyedi mabwaiyadi ꞌidi ꞌinapwana madouna. Coinega tuta beno ꞌoina ꞌipalopisai ꞌabehega tuta muliya ꞌoina, nata Yesu ꞌiꞌamasa meYudiya mabwaiyadi weyahidi.
51 Não disse isso por si mesmo, mas, sendo o sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus morreria pela nação inteira.
52 Ma geya ꞌabehega meYudiya siboidimo weyahidi, ma hesi Yehoba ꞌina tomotaiyao mabwaiyadi gogo gabulena ꞌoina simiyamiya, ꞌihemiya ꞌautedi boda ꞌaigeda tuwa ꞌoina.
52 E não apenas por aquela nação, mas para reunir em um só corpo todos os filhos de Deus espalhados ao redor do mundo.
53 Sauga nage ꞌoina toloinaedi ꞌidi loina silaguya ma ꞌabehega Yesu siloheꞌamasi.
53 Daquele dia em diante, começaram a tramar a morte de Jesus.
54 Nage ꞌoina Yesu meYudiyaedi geya matadiya ꞌida haꞌataꞌatamana, ꞌoinega ꞌiꞌebesinediya ma ꞌitauya ꞌasa ꞌaigeda madouna ꞌoina sanina Epileimi, yoho ꞌawawa deina, ma nobwa maꞌana tomuliyaedi ꞌoina simiyamiya.
54 Por essa razão, Jesus parou de andar no meio do povo. Foi para um lugar próximo do deserto, para o povoado de Efraim, onde permaneceu com seus discípulos.
55 Sauga nage ꞌoina meYudiyaedi ꞌidi Hataona Guyaina ꞌana sauga ꞌilobeya, ꞌoinega tomota baibaiwadi ꞌidi ꞌasa ꞌoidiyega sihanema Yelusalema ꞌoina sabi ꞌabiꞌehau hiladi ꞌabwa muliyetega ꞌidi Guyaiina sipaihowa.
55 Faltava pouco tempo para a festa judaica da Páscoa, e muita gente de toda a região chegou a Jerusalém para participar da cerimônia de purificação, antes que a Páscoa começasse.
56 Nage ꞌoina Yesu siꞌebeseya, ꞌidi ꞌebesaina ꞌoina Hada Heꞌasisi deina sitotoholo ma sihehegwaegwae sigwae, “Togidega, loheyaina nata gesowana ꞌitauyama guyai bewa ꞌoina, ꞌawa?”
56 Continuavam procurando Jesus e, estando eles no templo, perguntavam uns aos outros: “O que vocês acham? Será que ele virá para a Páscoa?”.
57 Tomota ꞌidi gwae bewa gide, weyahina ꞌidi babadao ꞌidi loina paꞌalina silaguya, beno topwaoliyedi ꞌidi ꞌinapwanao ma wete Palisiyedi siloinaediya ꞌabehega ꞌeguma to tupwa ꞌoina Yesu siloba, mwayamwayau babadaowedi ꞌoidiya sihepwaila ma siꞌabiyahi.
57 Enquanto isso, os principais sacerdotes e fariseus deram ordem para que, se alguém soubesse onde Jesus estava, o denunciasse de imediato, a fim de que o prendessem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.