Romanos 11
asj (ASJ) vs VC
1 Nse mbiiti laa Nyɔ tɛ̀ faaŋ bɛniiŋ bee bufaŋu le? Fi nuuŋ yɛ lɛ kɛ! Mi kibɛɛ nuuŋ wi wu Isɛlɛɛ. Nuuŋ ŋwaŋ wu li kini ki Abrahaŋ, mi mbo li kitoŋ ki Bɛnjamɛŋ.
1 Pergunto, então: Acaso rejeitou Deus o seu povo? De maneira alguma. Pois eu mesmo sou israelita, descendente de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Nyɔ mɛɛŋ yɛ ki faaŋ kɛ bɛniiŋ bee bufaŋu bɛ tɛ̀ tsaa mɛɛŋ lindɛɛri kɛ. Nɛ kii nɛɛ fiee fi Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ tiiti kii Ɛlaja si tɛ̀ dii li Nyɔ-ɔ kii fiee fi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ tɛ̀ feti ni?
2 Deus não repeliu o seu povo, que ele de antemão distinguiu! Desconheceis o que narra a Escritura, no episódio de Elias, quando este se queixava de Israel a Deus:
3 Tɛ̀ dii tiiti li Nyɔ-ɔ le,
3 Senhor, mataram vossos profetas, destruíram vossos altares. Fiquei apenas eu, e ainda procuram tirar-me a vida {I Rs 19,10}?
4 Tɛ de nɛɛ lɛ, Nyɔ se tuu li wuu le la? Yi tɛ̀ tuu li wu-u le,
4 Que lhe respondeu a voz divina? Reservei para mim sete mil homens, que não dobraram o joelho diante de Baal {I Rs 19,18}.
5 Ɛ nɛɛ lɛ si fi fiɛɛ li mfi wu dɛɛni wuni. Bɛniiŋ bamu baa nɛɛ lu Isɛlɛɛ niiŋ bɛ shɛ bɛ nuuŋ bɛ Nyɔ. Bani nuuŋ bɛ yi tsaa kii shéŋ yee yi dzeeŋ li bee.
5 É o que continua a acontecer no tempo presente: subsiste um resto, segundo a eleição da graça.
6 Ɛ fi nuuŋ le tɛ̀ tsaa kii shéŋ yee yi dzeeŋ, kɛ nuuŋ yɛ kii nimɛ chimu chi be fɛ kɛ. Ɛ fi nuuŋ kii nimɛ chimu chi be fɛ, kɛ bee fi nuuŋ yɛ le ɛ kii shéŋ yee yi dzeeŋ kɛ.
6 E se é pela graça, já não o é pelas obras; de outra maneira, a graça cessaria de ser graça.
7 Fiee fi ntiiti nuuŋ le la? Fi nuuŋ le bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ ŋge tɛ̀ ŋgwɛnini le be nuuŋ tsaaŋ lɛ Nyɔ lii ti mɛɛŋ ki nuuŋ kɛ si be tɛ̀ wɛki kɛ. Tɛ̀ nuuŋ bɛniiŋ bɛ Nyɔ tɛ̀ tsaa bɛ tɛ̀ tuu be kɛmɛ dze le be nuuŋ tsaaŋ lɛ yi-i lii. Se nuuŋ le, Nyɔ tɛ̀ fɛ shéŋ yi bamu tɛmi yi ba nɛɛ lɛ.
7 Conseqüência? Que Israel não conseguiu o que procura. Os escolhidos, estes sim, o conseguiram. Quanto aos mais, foram obcecados,
8 Fini nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ le,
8 como está escrito: Deus lhes deu um espírito de torpor, olhos para que não vejam e ouvidos para que não ouçam, até o dia presente {Dt 29,3}.
9 Daafi tɛ̀ kweeŋ tɛ le,
9 Davi também o diz: A mesa se lhes torne em laço, em armadilha, em ocasião de tropeço, em justo castigo!
10 Nyɔ fɛ lii yibe jiŋ le be tuu kɛ le be ŋɛŋ kɛ.
10 A vista se lhes obscureça para não verem! Dobra-lhes o espinhaço sem cessar {Sl 68,23s}!
11 Nse ntuu mbiiti laa fi nuuŋ le bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ tɛ̀ kɔtɛ lɛ le be we be ba fɛkwiiŋ ni? Fi nuuŋ yɛ lɛ kɛ. Bibifi bi bee tɛ̀ tuu bi bɛ nuuŋ bɛ kinsofu li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ, ke se bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ ni be fuumi bimi.
11 Pergunto ainda: Tropeçaram acaso para cair? De modo algum. Mas sua queda, tornando a salvação acessível aos pagãos, incitou-os à emulação.
12 Fi fiɛɛ le bibifi bi be tɛ̀ fɛ tɛ̀ bɛ nuuŋ bɛ bulofu li nshɛ-ɛ, ŋ'wɛ wu be tɛ̀ weyɛ bɛ nuuŋ bɛ bulofu li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ. Ɛ nuuŋ lɛ kɛ bulofu bu gii bu nuuŋ mfi wu bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ bɛchu beŋ li Krai gii naa bu yaŋ buyanu.
12 Ora, se o seu pecado ocasionou a riqueza do mundo, e a sua decadência a riqueza dos pagãos, que não fará a sua conversão em massa?!
13 Ŋ'wɛkɔɔ le ntee dɛɛni nuuŋ li beŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ. Si mi ŋ'we nnuuŋ ŋwanɛ ntoŋ wu Jiso li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ, nse ntuuɔ ndzeti nimɛ cheŋ chini le ɛ fiee fi nɔŋa.
13 Declaro-o a vós, homens de origem pagã: como apóstolo dos pagãos, eu procuro honrar o meu ministério,
14 Mi mfɛɔ lɛ le nse mfɛ Bɛjuu beŋ ni be fuumi bimi, fɛ fi koŋ li bee, be bamu se bo lu.
14 com o intuito de, eventualmente, excitar à emulação os homens da minha raça e salvar alguns deles.
15 Ɛ fi nuuŋ le Nyɔ tɛ̀ faaŋ bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ, fini fɛ bɛniiŋ bamu li nshɛ yini-i se to fiee fimumkpaŋ bɛ Nyɔ, ke mfi wu yi kaari yi fi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ, fi se nuuŋ niŋ? Fi gii fi nuuŋ si mfi wu wi wu kwi kaari wu bo li kwe-e.
15 Porque, se de sua rejeição resultou a reconciliação do mundo, qual será o efeito de sua reintegração, senão uma ressurreição dentre os mortos?
16 Ɛ wi saa wu kpa bunɛɛŋ bu ŋkosi wu nyɛ li Nyɔ-ɔ, kɛ bunɛɛŋ bulu buchu bwɛɛ bu Nyɔ-ɔ. Ɛ gɛɛŋ yi kiti nuuŋ yi Nyɔ, kɛ yɛ́ŋɛ yi kiti kilu yɛɛ tɛ yi Nyɔ.
16 Se as primícias são santas, também a massa o é; e se a raiz é santa, os ramos também o são.
17 Se nuuŋ le, fi fiɛɛ si bɛ lɔɔtɛ yɛŋɛ yi kiti kimu ki Oli-if ki bɛ tɛ̀ tɔyɛ bɛ lɔŋ, bɛ gɛɛŋ bɛ dzɔ beŋ nɛ nuuŋ yɛ́ŋɛ yi kiti ki Oli-if ki li kɔ bɛ lɔɔtɛ bɛ ba li kiti ki bɛ tɛ̀ tɔyɛ kɛɛ, bɛ ba li yɛŋɛ yilu le se nɛ ni nɛ fi-i dzɔɔ li kiti kɛɛ li,
17 Se alguns dos ramos foram cortados, e se tu, oliveira selvagem, foste enxertada em seu lugar e agora recebes seiva da raiz da oliveira,
18 bɛdɛɛni nɛ kɛmi yɛ le nɛ ni nɛ juti ŋkondi bɛ yɛ́ŋɛ yilu kɛ. Ɛ nɛ juti ŋkondi lɛ nɛ kɛɛ le nɛ baa nuuŋ yɛ́ŋɛ. Nɛ nuuŋ yɛ gɛɛŋ yi teendi kiti kilu kɛ. Ɛ gɛɛŋ yilu yi feti nɛ se nuuŋ lu.
18 não te envaideças nem menosprezes os ramos. Pois, se te gloriares, sabe que não és tu que sustentas a raiz, mas a raiz a ti.
19 Wi wumu nuuŋ dza ni tiiti le, “Kɛ bɛ tɛ̀ lɔɔtɛ yɛ́ŋɛ yilu le bɛ ba mi li kiti kilu.”
19 Dirás, talvez: Os ramos foram cortados para que eu fosse enxertada.
20 Ɛ chɛɛŋ. Bɛ tɛ̀ lɔɔtɛ bɛ lɔŋ kifɛ yi tɛ̀ kɛmi yɛ kimbeenchɛ-ɛ kɛ. Nɛ baa fe nɛ tɛɛmi kii shéŋ yi nɛ gɛɛ li Krai li. Nɛɛ lɛ, kiiŋ nɛ ni nɛ tsakisi yi kɛ. Nɛ nuuŋ yɛɛŋ bɛ chɛnɛ.
20 Sem dúvida! É pela incredulidade que foram cortados, ao passo que tu é pela fé que estás firme. Não te ensoberbeças, antes teme.
21 Nɛ kɛɛ le gii le Nyɔ ni yi mɛɛŋ ki kɔɔ kɛ nshiiŋ bɛ yɛ́ŋɛ yi kiti ki bɛ tɛ̀ yi-i kɛɛ kɛ, kɛ bɛ nuuŋ tɛ kɔɔ tɛ nshiiŋ bɛ beŋ kɛ.
21 Se Deus não poupou os ramos naturais, bem poderá não poupar a ti.
22 Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ le Nyɔ kɛmi shéŋ yi dzeeŋ ŋge yi tuu yi kɛmi tɛ̀ shéŋ yi lochi. Yi ti lochi bɛ bɛniiŋ bɛ we, se nuuŋ le doonchi shéŋ yi dzeeŋ li be-eŋ fɛ nɛ ba nɛ biki dze ye. Ɛ foo lɛ nsiŋ, kɛ bɛ gii naa bɛ lɔnyɛ tɛ beŋ bu lɔnyɛ.
22 Considera, pois, a bondade e a severidade de Deus: severidade para com aqueles que caíram, bondade para contigo, suposto que permaneças fiel a essa bondade; do contrário, também tu serás cortada.
23 Li bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ, ɛ nuuŋ le be fiiki be gɛɛ shéŋ li Krai, Nyɔ kaari yi dzɔɔ be yi ba li kiti kɛɛ, kifɛ ɛ fiee fi Nyɔ kɛmi buŋga le yi fɛ.
23 E eles, se não persistirem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para enxertá-los de novo.
24 Nɛ kɛɛ yɛɛŋ le, nɛ baa yɛ́ŋɛ yi bɛ lɔɔchɛ li kiti ki Oli-if ki kuu nuuŋ li kikɔ-ɔ, bɛ bɛ bɛ ba li ki bɛ tɔyɛ-ɛ, nuuŋ yɛ fiee fi kɛmi le fi nuuŋ lɛ kɛ, ɛ nuuŋ lɛ, se nuuŋ bɛ kaari bɛ dzɔɔ yɛ́ŋɛ yi kiti ki bɛ tɔyɛ yi bɛ tɛ̀ lɔɔchɛ bɛ kaari bɛ tuu li kiti kilu yaa lɛ ni?
24 Se tu, cortada da oliveira de natureza selvagem, contra a tua natureza foste enxertada em boa oliveira, quanto mais eles, que são naturais, poderão ser enxertados na sua própria oliveira!
25 Bɛŋwaanɛŋ, ŋ'wɛkɔɔ le nɛ kɛɛ chɛɛŋ wu nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li, le kiiŋ nɛ ni dza nɛ ni nɛ tsakisi yi kɛ. Fi nuuŋ le kikoo ki tɛɛmɛ bɛ kɛɛ li bɛniiŋ bamu bɛ Isɛlɛɛ tɛ. Be se gii be ni be tɛɛmi nɛɛ bikoo lɛ gɛɛŋ bo mfi wu bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ bɛchu bɛ nuuŋ le be naa be lɛ li kintutu ki bɛniiŋ bɛ Krai lɛ kituŋ.
25 Não quero, irmãos, que ignoreis este mistério, para que não vos gabeis de vossa sabedoria: esta cegueira de uma parte de Israel só durará até que haja entrado a totalidade dos pagãos.
26 Fi gii fi ka lɛ, bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ bɛchu se bo. Ɛ fi fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ le Nyɔ tiiti yɛ le,
26 Então Israel em peso será salvo, como está escrito: Virá de Sião o libertador, apartará de Jacó a impiedade.
27 Fini nuuŋ leh wu ŋgii nji bɛ be
27 E esta será a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados {Is 59,20s; 27,9}.
28 Lɛ kimbɛ ki ntoŋ wu dzeeŋ wu Nyɔ-ɔ bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ bani nuuŋ bɛniiŋ bɛ mbani-i li Nyɔ-ɔ kii beŋ. Ɛ tuu to lɛ kimbɛ ki ntsawu ki Nyɔ tɛ̀ tsaa be, bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ nuuŋ shéŋ yi Nyɔ kii leh wu yi tɛ̀ ji bɛ bɛte bɛtee bɛ bee.
28 Se, quanto ao Evangelho, eles são inimigos de Deus, para proveito vosso, quanto à eleição eles são muito queridos por causa de seus pais.
29 Fi nuuŋ lɛ kifɛ ɛ Nyɔ nyɛ wi fiee, yi mɛɛŋ yɛ yi tuu yi kaari yi fi kɛ, ɛ yi teeŋ wi, yi nuuŋ tɛ̀ tuu le yi kaari yi chinɛ wu kɛ.
29 Pois os dons e o chamado de Deus são irrevogáveis.
30 Si beŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ tɛ̀ shiiŋ nɛ wuki yɛ li Nyɔ-ɔ kɛ lɛ, bɛdɛɛni si fi nuuŋ, Nyɔ doonchɛ yɛ nshiiŋ li be-eŋ kifɛ bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ mɛɛŋ baa ki woo kɛ li yi-i kɛ,
30 Assim como vós antes fostes desobedientes a Deus, e agora obtivestes misericórdia com a desobediência deles,
31 fi fiɛɛ nɛɛ lɛ si be tɛ̀ wuki yɛ li Nyɔ kɛ nshiiŋ yi tɛ̀ doonchɛ li be-eŋ fɛ yɛɛ tɛ yi doonchɛ nshiiŋ li bee.
31 assim eles são incrédulos agora, em conseqüência da misericórdia feita a vós, para que eles também mais tarde alcancem, por sua vez, a misericórdia.
32 Fiee fi fiɛɛ lu nuuŋ le, Nyɔ lii yɛ bɛniiŋ bɛchu li kikoo ki tɛɛmɛ, ke se doonchɛ nshiiŋ li be bɛchu-u.
32 Deus encerrou a todos esses homens na desobediência para usar com todos de misericórdia.
33 Hooo, bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, bulofu bu nuuŋ bu Nyɔ-ɔ nuuŋ bunɔŋa, bufii bwee gbɛŋgi bu nuuŋ nɛɛ tɛ bunɔŋa, biee bi yi gbɛŋgi yi kii nuuŋ nɛɛ tɛ bi nɔŋa! Nuuŋ wi tɛ kɛɛ dzé yi sondini biee biee le kɛ. Nuuŋ wi tɛ kɛɛ dzé yee kɛ.
33 Ó abismo de riqueza, de sabedoria e de ciência em Deus! Quão impenetráveis são os seus juízos e inexploráveis os seus caminhos!
34 Fini nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ le,
34 Quem pode compreender o pensamento do Senhor? Quem jamais foi o seu conselheiro?
35 Ɛ noo wu tɛ̀ nyɛ Nyɔ fiee
35 Quem lhe deu primeiro, para que lhe seja retribuído?
36 Biee bichu dza fɛ yi-i. Biee bichu kɛti li tsaŋ yee li, biee bichu nuuŋ kii yi. N'yɔɔnchɛ ni nuuŋ li yi-i mfi kwi ma nsiŋ. Fi nuuŋ lɛ.
36 Dele, por ele e para ele são todas as coisas. A ele a glória por toda a eternidade! Amém.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.