Romanos 11
asj (ASJ) vs NAA
1 Nse mbiiti laa Nyɔ tɛ̀ faaŋ bɛniiŋ bee bufaŋu le? Fi nuuŋ yɛ lɛ kɛ! Mi kibɛɛ nuuŋ wi wu Isɛlɛɛ. Nuuŋ ŋwaŋ wu li kini ki Abrahaŋ, mi mbo li kitoŋ ki Bɛnjamɛŋ.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu povo? De modo nenhum! Porque eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Nyɔ mɛɛŋ yɛ ki faaŋ kɛ bɛniiŋ bee bufaŋu bɛ tɛ̀ tsaa mɛɛŋ lindɛɛri kɛ. Nɛ kii nɛɛ fiee fi Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ tiiti kii Ɛlaja si tɛ̀ dii li Nyɔ-ɔ kii fiee fi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ tɛ̀ feti ni?
2 Deus não rejeitou o seu povo, a quem de antemão conheceu. Ou vocês não sabem o que a Escritura diz a respeito de Elias, como pediu com insistência diante de Deus contra Israel, dizendo:
3 Tɛ̀ dii tiiti li Nyɔ-ɔ le,
3 “Senhor, mataram os teus profetas, derrubaram os teus altares. Sou o único que sobrou, e procuram tirar-me a vida.”
4 Tɛ de nɛɛ lɛ, Nyɔ se tuu li wuu le la? Yi tɛ̀ tuu li wu-u le,
4 Mas qual foi a resposta divina? Foi esta: “Reservei para mim sete mil homens que não dobraram os joelhos diante de Baal.”
5 Ɛ nɛɛ lɛ si fi fiɛɛ li mfi wu dɛɛni wuni. Bɛniiŋ bamu baa nɛɛ lu Isɛlɛɛ niiŋ bɛ shɛ bɛ nuuŋ bɛ Nyɔ. Bani nuuŋ bɛ yi tsaa kii shéŋ yee yi dzeeŋ li bee.
5 Assim também nos dias de hoje sobrevive um remanescente segundo a eleição da graça.
6 Ɛ fi nuuŋ le tɛ̀ tsaa kii shéŋ yee yi dzeeŋ, kɛ nuuŋ yɛ kii nimɛ chimu chi be fɛ kɛ. Ɛ fi nuuŋ kii nimɛ chimu chi be fɛ, kɛ bee fi nuuŋ yɛ le ɛ kii shéŋ yee yi dzeeŋ kɛ.
6 E, se é pela graça, já não é pelas obras; do contrário, a graça já não é graça.
7 Fiee fi ntiiti nuuŋ le la? Fi nuuŋ le bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ ŋge tɛ̀ ŋgwɛnini le be nuuŋ tsaaŋ lɛ Nyɔ lii ti mɛɛŋ ki nuuŋ kɛ si be tɛ̀ wɛki kɛ. Tɛ̀ nuuŋ bɛniiŋ bɛ Nyɔ tɛ̀ tsaa bɛ tɛ̀ tuu be kɛmɛ dze le be nuuŋ tsaaŋ lɛ yi-i lii. Se nuuŋ le, Nyɔ tɛ̀ fɛ shéŋ yi bamu tɛmi yi ba nɛɛ lɛ.
7 Que diremos, então? O que Israel buscava, isso não alcançou; mas a eleição conseguiu isso. Os demais foram endurecidos,
8 Fini nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ le,
8 como está escrito: “Deus lhes deu um espírito de profundo sono, olhos para não ver e ouvidos para não ouvir, até o dia de hoje.”
9 Daafi tɛ̀ kweeŋ tɛ le,
9 E Davi disse: “Que a mesa deles se transforme em laço e armadilha, em tropeço e punição;
10 Nyɔ fɛ lii yibe jiŋ le be tuu kɛ le be ŋɛŋ kɛ.
10 que os olhos deles se escureçam, para que não vejam, e fiquem para sempre encurvadas as suas costas.”
11 Nse ntuu mbiiti laa fi nuuŋ le bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ tɛ̀ kɔtɛ lɛ le be we be ba fɛkwiiŋ ni? Fi nuuŋ yɛ lɛ kɛ. Bibifi bi bee tɛ̀ tuu bi bɛ nuuŋ bɛ kinsofu li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ, ke se bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ ni be fuumi bimi.
11 Então eu pergunto: será que eles tropeçaram para que caíssem? De modo nenhum! Mas, pela transgressão deles, a salvação chegou aos gentios, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes.
12 Fi fiɛɛ le bibifi bi be tɛ̀ fɛ tɛ̀ bɛ nuuŋ bɛ bulofu li nshɛ-ɛ, ŋ'wɛ wu be tɛ̀ weyɛ bɛ nuuŋ bɛ bulofu li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ. Ɛ nuuŋ lɛ kɛ bulofu bu gii bu nuuŋ mfi wu bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ bɛchu beŋ li Krai gii naa bu yaŋ buyanu.
12 Ora, se a transgressão deles resultou em riqueza para o mundo, e a diminuição deles resultou em riqueza para os gentios, quanto mais a plenitude deles!
13 Ŋ'wɛkɔɔ le ntee dɛɛni nuuŋ li beŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ. Si mi ŋ'we nnuuŋ ŋwanɛ ntoŋ wu Jiso li bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ, nse ntuuɔ ndzeti nimɛ cheŋ chini le ɛ fiee fi nɔŋa.
13 Dirijo-me a vocês que são gentios. Visto que eu sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério,
14 Mi mfɛɔ lɛ le nse mfɛ Bɛjuu beŋ ni be fuumi bimi, fɛ fi koŋ li bee, be bamu se bo lu.
14 para ver se de algum modo posso fazer com que os do meu povo fiquem com ciúmes e alguns deles se salvem.
15 Ɛ fi nuuŋ le Nyɔ tɛ̀ faaŋ bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ, fini fɛ bɛniiŋ bamu li nshɛ yini-i se to fiee fimumkpaŋ bɛ Nyɔ, ke mfi wu yi kaari yi fi bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ, fi se nuuŋ niŋ? Fi gii fi nuuŋ si mfi wu wi wu kwi kaari wu bo li kwe-e.
15 Porque, se o fato de eles terem sido rejeitados trouxe reconciliação ao mundo, que será o seu restabelecimento, senão vida dentre os mortos?
16 Ɛ wi saa wu kpa bunɛɛŋ bu ŋkosi wu nyɛ li Nyɔ-ɔ, kɛ bunɛɛŋ bulu buchu bwɛɛ bu Nyɔ-ɔ. Ɛ gɛɛŋ yi kiti nuuŋ yi Nyɔ, kɛ yɛ́ŋɛ yi kiti kilu yɛɛ tɛ yi Nyɔ.
16 E, se forem santas as primícias da massa, igualmente será santa a sua totalidade; se for santa a raiz, também os ramos o serão.
17 Se nuuŋ le, fi fiɛɛ si bɛ lɔɔtɛ yɛŋɛ yi kiti kimu ki Oli-if ki bɛ tɛ̀ tɔyɛ bɛ lɔŋ, bɛ gɛɛŋ bɛ dzɔ beŋ nɛ nuuŋ yɛ́ŋɛ yi kiti ki Oli-if ki li kɔ bɛ lɔɔtɛ bɛ ba li kiti ki bɛ tɛ̀ tɔyɛ kɛɛ, bɛ ba li yɛŋɛ yilu le se nɛ ni nɛ fi-i dzɔɔ li kiti kɛɛ li,
17 Se, porém, alguns dos ramos foram quebrados, e você, sendo oliveira brava, foi enxertado no meio deles e se tornou participante da raiz e da seiva da oliveira,
18 bɛdɛɛni nɛ kɛmi yɛ le nɛ ni nɛ juti ŋkondi bɛ yɛ́ŋɛ yilu kɛ. Ɛ nɛ juti ŋkondi lɛ nɛ kɛɛ le nɛ baa nuuŋ yɛ́ŋɛ. Nɛ nuuŋ yɛ gɛɛŋ yi teendi kiti kilu kɛ. Ɛ gɛɛŋ yilu yi feti nɛ se nuuŋ lu.
18 não se glorie contra os ramos. Mas, se você se gloriar, lembre que não é você que sustenta a raiz, mas é a raiz que sustenta você.
19 Wi wumu nuuŋ dza ni tiiti le, “Kɛ bɛ tɛ̀ lɔɔtɛ yɛ́ŋɛ yilu le bɛ ba mi li kiti kilu.”
19 Então você dirá: “Alguns ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado.”
20 Ɛ chɛɛŋ. Bɛ tɛ̀ lɔɔtɛ bɛ lɔŋ kifɛ yi tɛ̀ kɛmi yɛ kimbeenchɛ-ɛ kɛ. Nɛ baa fe nɛ tɛɛmi kii shéŋ yi nɛ gɛɛ li Krai li. Nɛɛ lɛ, kiiŋ nɛ ni nɛ tsakisi yi kɛ. Nɛ nuuŋ yɛɛŋ bɛ chɛnɛ.
20 Correto! Eles foram quebrados por causa da incredulidade, mas você continua firme mediante a fé. Não fique orgulhoso, mas tema.
21 Nɛ kɛɛ le gii le Nyɔ ni yi mɛɛŋ ki kɔɔ kɛ nshiiŋ bɛ yɛ́ŋɛ yi kiti ki bɛ tɛ̀ yi-i kɛɛ kɛ, kɛ bɛ nuuŋ tɛ kɔɔ tɛ nshiiŋ bɛ beŋ kɛ.
21 Porque, se Deus não poupou os ramos naturais, também não poupará você.
22 Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ le Nyɔ kɛmi shéŋ yi dzeeŋ ŋge yi tuu yi kɛmi tɛ̀ shéŋ yi lochi. Yi ti lochi bɛ bɛniiŋ bɛ we, se nuuŋ le doonchi shéŋ yi dzeeŋ li be-eŋ fɛ nɛ ba nɛ biki dze ye. Ɛ foo lɛ nsiŋ, kɛ bɛ gii naa bɛ lɔnyɛ tɛ beŋ bu lɔnyɛ.
22 Considere, pois, a bondade e a severidade de Deus: para com os que caíram, severidade; mas, para com você, a bondade de Deus, desde que você permaneça nessa bondade. Do contrário, também você será cortado.
23 Li bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ, ɛ nuuŋ le be fiiki be gɛɛ shéŋ li Krai, Nyɔ kaari yi dzɔɔ be yi ba li kiti kɛɛ, kifɛ ɛ fiee fi Nyɔ kɛmi buŋga le yi fɛ.
23 Eles também, se não permanecerem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para os enxertar de novo.
24 Nɛ kɛɛ yɛɛŋ le, nɛ baa yɛ́ŋɛ yi bɛ lɔɔchɛ li kiti ki Oli-if ki kuu nuuŋ li kikɔ-ɔ, bɛ bɛ bɛ ba li ki bɛ tɔyɛ-ɛ, nuuŋ yɛ fiee fi kɛmi le fi nuuŋ lɛ kɛ, ɛ nuuŋ lɛ, se nuuŋ bɛ kaari bɛ dzɔɔ yɛ́ŋɛ yi kiti ki bɛ tɔyɛ yi bɛ tɛ̀ lɔɔchɛ bɛ kaari bɛ tuu li kiti kilu yaa lɛ ni?
24 Pois, se você foi cortado daquela que, por natureza, era uma oliveira brava e, contra a natureza, foi enxertado numa oliveira boa, quanto mais esses, que são ramos naturais, serão enxertados na sua própria oliveira!
25 Bɛŋwaanɛŋ, ŋ'wɛkɔɔ le nɛ kɛɛ chɛɛŋ wu nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li, le kiiŋ nɛ ni dza nɛ ni nɛ tsakisi yi kɛ. Fi nuuŋ le kikoo ki tɛɛmɛ bɛ kɛɛ li bɛniiŋ bamu bɛ Isɛlɛɛ tɛ. Be se gii be ni be tɛɛmi nɛɛ bikoo lɛ gɛɛŋ bo mfi wu bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ bɛchu bɛ nuuŋ le be naa be lɛ li kintutu ki bɛniiŋ bɛ Krai lɛ kituŋ.
25 Porque não quero, irmãos, que vocês ignorem este mistério, para que não fiquem pensando que são sábios: veio um endurecimento em parte a Israel, até que tenha entrado a plenitude dos gentios.
26 Fi gii fi ka lɛ, bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ bɛchu se bo. Ɛ fi fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ le Nyɔ tiiti yɛ le,
26 E, assim, todo o Israel será salvo, como está escrito: “O Libertador virá de Sião e afastará de Jacó as impiedades.
27 Fini nuuŋ leh wu ŋgii nji bɛ be
27 Esta é a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados.”
28 Lɛ kimbɛ ki ntoŋ wu dzeeŋ wu Nyɔ-ɔ bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ bani nuuŋ bɛniiŋ bɛ mbani-i li Nyɔ-ɔ kii beŋ. Ɛ tuu to lɛ kimbɛ ki ntsawu ki Nyɔ tɛ̀ tsaa be, bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ nuuŋ shéŋ yi Nyɔ kii leh wu yi tɛ̀ ji bɛ bɛte bɛtee bɛ bee.
28 Quanto ao evangelho, eles são inimigos por causa de vocês; mas quanto à eleição, amados por causa dos patriarcas;
29 Fi nuuŋ lɛ kifɛ ɛ Nyɔ nyɛ wi fiee, yi mɛɛŋ yɛ yi tuu yi kaari yi fi kɛ, ɛ yi teeŋ wi, yi nuuŋ tɛ̀ tuu le yi kaari yi chinɛ wu kɛ.
29 porque os dons e a vocação de Deus são irrevogáveis.
30 Si beŋ bɛniiŋ bɛ nuuŋ yɛ bɛ Isɛlɛɛ kɛ tɛ̀ shiiŋ nɛ wuki yɛ li Nyɔ-ɔ kɛ lɛ, bɛdɛɛni si fi nuuŋ, Nyɔ doonchɛ yɛ nshiiŋ li be-eŋ kifɛ bɛniiŋ bɛ Isɛlɛɛ mɛɛŋ baa ki woo kɛ li yi-i kɛ,
30 Porque assim como no passado vocês foram desobedientes a Deus, mas agora alcançaram misericórdia à vista da desobediência deles,
31 fi fiɛɛ nɛɛ lɛ si be tɛ̀ wuki yɛ li Nyɔ kɛ nshiiŋ yi tɛ̀ doonchɛ li be-eŋ fɛ yɛɛ tɛ yi doonchɛ nshiiŋ li bee.
31 assim também estes agora foram desobedientes, para que também eles alcancem misericórdia, à vista da que foi concedida a vocês.
32 Fiee fi fiɛɛ lu nuuŋ le, Nyɔ lii yɛ bɛniiŋ bɛchu li kikoo ki tɛɛmɛ, ke se doonchɛ nshiiŋ li be bɛchu-u.
32 Porque Deus encerrou todos na desobediência, a fim de mostrar a sua misericórdia a todos.
33 Hooo, bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, bulofu bu nuuŋ bu Nyɔ-ɔ nuuŋ bunɔŋa, bufii bwee gbɛŋgi bu nuuŋ nɛɛ tɛ bunɔŋa, biee bi yi gbɛŋgi yi kii nuuŋ nɛɛ tɛ bi nɔŋa! Nuuŋ wi tɛ kɛɛ dzé yi sondini biee biee le kɛ. Nuuŋ wi tɛ kɛɛ dzé yee kɛ.
33 Ó profundidade da riqueza, tanto da sabedoria como do conhecimento de Deus! Quão inexplicáveis são os seus juízos, e quão insondáveis são os seus caminhos!
34 Fini nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ le,
34 “Pois quem conheceu a mente do Senhor? Ou quem foi o seu conselheiro?
35 Ɛ noo wu tɛ̀ nyɛ Nyɔ fiee
35 Ou quem primeiro deu alguma coisa a Deus para que isso lhe seja restituído?”
36 Biee bichu dza fɛ yi-i. Biee bichu kɛti li tsaŋ yee li, biee bichu nuuŋ kii yi. N'yɔɔnchɛ ni nuuŋ li yi-i mfi kwi ma nsiŋ. Fi nuuŋ lɛ.
36 Porque dele, e por meio dele, e para ele são todas as coisas. A ele seja a glória para sempre. Amém!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.