Mateus 8
asj (ASJ) vs NVT
1 Jiso tɛ̀ dza li ŋkumɛ-ɛ bɔɔ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ kinɔŋa banchɛ ki biki wu.
1 Quando Jesus desceu a encosta do monte, grandes multidões o seguiram.
2 Fi se ka le wi wumu wu tɛ̀ gendi bɛ chigɔŋ chi nɔŋa, tɛ̀ dza bɛ toŋ núŋ Jiso limfwe tee li wuu le, “Taa, nuuŋ ɔ wɔnchɛ mi ni ŋ'wuuti, ɔɔ kɔŋgisi lɔɔ.”
2 Um leproso aproximou-se de Jesus, ajoelhou-se diante dele e disse: “Senhor, se quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
3 Jiso dza nɛɛki kibɛnɛ, koŋ li wuu, tee le, “Ŋkɔŋgisɔɔ, tɛmi ɔ ni ɔ wuuti.” Mfwaa mumkpaŋ, chigɔŋ chi nɔŋa chilu biee chi ma li wuu bwiŋ, to waaŋ.
3 Jesus estendeu a mão e tocou nele. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!” No mesmo instante, o homem foi curado da lepra.
4 Jiso se chiinsɛ li wuu le, “Bichɛ, kiiŋ ɔ ni tee li wi-i kɛ. Si fi nuuŋ ni, gɛnɛ ɔ doonchɛ yi ya nuuŋ li te muntofi-i, ɔ nyɛ nya yi Mɔɔsɛ tɛ̀ tee le wi kɛmi le nyɛ, le doonchɛ li bɛniiŋ li le wu tɛmɔɔ li chigɔŋ chini wu to waaŋ.”
4 Então Jesus disse ao homem: “Não conte isso a ninguém. Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine. Leve a oferta que a lei de Moisés exige. Isso servirá como testemunho”.
5 Jiso dza gɛɛŋ lɛ li kitoŋ ki Kapanu-uŋ, te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wumu bɛ ŋɛŋ wu suŋgi bɔ li wuu tiiti le,Te Kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i |alt="A centurion" src="hk00193c.tif" size="col" copy="Horace Knowles" ref="8:5"
5 Quando Jesus chegou a Cafarnaum, um oficial romano se aproximou dele e suplicou:
6 “Taa, ŋwanɛŋ wu nimɛ gimɔɔ li yih ɛ ŋgwɛ kɔɔ wu.”
6 “Senhor, meu jovem servo está de cama, paralisado e com dores terríveis”.
7 Jiso tee li wuu le, “Ŋgii mbɛ ŋ'wɔnchɛ wu.”
7 Jesus disse: “Vou até lá para curá-lo”.
8 Se nuuŋ le, te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wulu tuu li Jiso le, “Taa, mɛɛŋɔ ki kɔchɛ kɛ wi wu ɔ nuuŋ ɔ bɛ li wuu yi kɛ. Yɔrɛ nɛɛ nuuŋ jɛ kwaa, ŋwanɛŋ wu nimɛ tɛmi.
8 O oficial, porém, respondeu: “Senhor, não mereço que entre em minha casa. Basta uma ordem sua, e meu servo será curado.
9 Mi ŋ'we tɛ lɛ buŋga bu wi wumu lɛkwiiŋ, bɛniiŋ bɛ nchi-i nuuŋ tɛ lɛ mi-i lɛkwiiŋ. Mbɛɛ ɛ mi ntee li wumu le, ‘Ɔ giiŋgi,’ mwɛ gɛɛŋ, ɛ mi ntuu mi ntee li wumu le, ‘Bɛ,’ mwɛ bɛ. Ɛ mi ntee tɛ li mfwa wɛ-ɛŋ le, ‘Fɛrɛ fini,’ fɛ nɛɛ tɛ lɛ.”
9 Sei disso porque estou sob a autoridade de meus superiores e tenho autoridade sobre meus soldados. Só preciso dizer ‘Vão’, e eles vão, ou ‘Venham’, e eles vêm. E, se digo a meus escravos: ‘Façam isto’, eles o fazem”.
10 Le Jiso woo fiee fi wu tee, wa tɛ wu. Kweeŋ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ biki wu baa le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le, mɛɛŋɔ saa ki ŋɛŋ mɔɔ nuuŋ wi mumkpaŋ wu Isɛlɛɛ wu gɛɛ ŋwaani yini shéŋ li mi-i ni kɛ.
10 Quando Jesus ouviu isso, ficou admirado e disse aos que o seguiam: “Eu lhes digo a verdade: jamais vi fé como esta em Israel!
11 Ntee beŋ le, bɛniiŋ ŋge gii naa be dza bimbe bichu mbɛɛchɛ lɛ jobɛ tɛti ŋgɛnu mbochu lɛ chi sechi, be ni be bɛɛ be shiiti be jii biee bɛ bɛ chaa bɛnɛ, Abrahaŋ, Adzi mɔɔ Yakɔ li kwɛɛŋ wu Nyɔ-ɔ wu liboo li,
11 E também lhes digo: muitos virão de toda parte, do leste e do oeste, e se sentarão com Abraão, Isaque e Jacó no banquete do reino dos céus.
12 se nuuŋ le, bɔɔŋ bɛ li kwɛɛŋ wulu kibɛɛ bɛ gii bɛ lɔŋ be li kijibɛ-ɛ lɛkuuŋ fɛ be gii be ni be dii be jii ŋgesi.”
12 Mas muitos para os quais o reino foi preparado serão lançados fora, na escuridão, onde haverá choro e ranger de dentes”.
13 Si Jiso tɛ̀ yɔ lɛ, biee tee li te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wɛ le, “Nuuŋ ɔ gɛɛŋ fio, si ɔ bee ɔ gɛɛ shéŋ li mi-i ni, fi ka nɛɛ bɛ wɛ lɛ.” Le tee lɛ, ŋwaŋ wu nimɛ wu te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi-i wulu biee tɛmi nɛɛ li mfi wulu-u.
13 Então Jesus disse ao oficial romano: “Volte para casa. Tal como você creu, assim acontecerá”. E o jovem servo foi curado na mesma hora.
14 Jiso tɛ̀ dza gɛɛŋ lɛ li Pita yih, ŋɛŋ si mwɛsɛ Pita gimi gendi bɛ kiŋkɛŋkɛ.
14 Quando Jesus chegou à casa de Pedro, viu que a sogra dele estava de cama, com febre.
15 Jiso koŋ li kibɛnɛ kee li, kiŋkɛŋkɛ kilu se biee ki chikɛ, dza we bichɛ fiee Jiso ji.
15 Jesus tocou em sua mão e a febre a deixou. Então ela se levantou e passou a servi-lo.
16 Le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, bɛniiŋ bɛɛ bɛ bɛniiŋ ŋge bɛ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ gii be ŋwɛki bɛ be lɛ Jiso-o. Bɛchi buushi fiana yi tii yilu nuuŋ nɛɛ bɛ jɛ yi lɛwa kwaa. Se wɔnchi bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ gendi.
16 Ao entardecer, trouxeram a Jesus muita gente possuída por demônios. Ele expulsou esses espíritos impuros com uma simples ordem e curou todos os enfermos.
17 Fi bɛ fi kɔchɛ si ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Ɛsaya tɛ̀ saa wu tee le, “Wu tsaakɔɔ bɛ ntɔnyɛ bɛsɛŋ, wu too chigɔŋ chisɛŋ.”
17 Cumpriu-se, desse modo, o que foi dito pelo profeta Isaías: “Levou sobre si nossas enfermidades e removeu nossas doenças”.
18 Le Jiso tuu ŋɛŋ si kintutu ki bɛniiŋ lɛ kinɔŋa banchɛ li wuu lichiŋ, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Tɛ lenchi libɛ chini tɛ gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ.”
18 Quando Jesus viu a grande multidão ao seu redor, ordenou que atravessassem para o outro lado do mar.
19 Wi wumu wu tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ biee kiiŋgi tee li Jiso le, “Wi wu ntiifɛ, ŋgii ni mbiki wɛ mɔɔ ɔ giiŋgi fɛŋ le.”
19 Então um dos mestres da lei lhe disse: “Mestre, eu o seguirei aonde quer que vá”.
20 Jiso tuu li wuu le, “Bijinu kɛmi ntuuŋ yi bi, muniiŋ mu jiindi liwe kɛmi yíh yi mu, se nuuŋ le, Ŋwanɛwi kɛmi yɛ mɔɔ fɛ nuuŋ gɛɛ kikoo kee fe kɛ.”
20 Jesus respondeu: “As raposas têm tocas onde morar e as aves têm ninhos, mas o Filho do Homem não tem sequer um lugar para recostar a cabeça”.
21 Wi we wu kintutu wumu tuu tee li wuu le, “Taa, gɛɛ mi nsaa ŋgɛɛŋ ndiiyɛ taa kwɛ nse ni mbiki wɛ.”
21 Outro discípulo disse: “Senhor, deixe-me primeiro sepultar meu pai”.
22 Jiso se tuu li wuu le, “Ɔ biki mi, gɛɛ biŋkwi ni bi diyi biŋkwi bi bee bi kwiyɛ.”
22 Jesus respondeu: “Siga-me agora. Deixe que os mortos sepultem seus próprios mortos”.
23 Jiso gɛɛŋ lɛ lɛ ŋgo-o, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u biee tɛ wu le.
23 Em seguida, Jesus entrou no barco, e seus discípulos o acompanharam.
24 Fi ka le, mfiee yi tɛɛmi yimi tɛ̀ taa yi dza yi bɛchi lɛ libɛ chilu-u yi nduŋgi dzɔɔ yɛki, yi leki le yi yisɛ lɛ ŋgo wulu. Si fi tɛ̀ kɛti lɛ, Jiso tɛ̀ liiti fiee.
24 De repente, veio sobre o mar uma tempestade violenta, com ondas que cobriam o barco. Jesus, no entanto, dormia.
25 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u se gɛɛŋ be kaaŋgi wu be tee le, “Taa, fi bee, tɛ kwii baa.”
25 Os discípulos foram acordá-lo, clamando: “Senhor, salve-nos! Vamos morrer!”.
26 Se kaaŋgi tee li bee le, “Hooo bɛniiŋ bɛ kimbeenchɛ-ɛ ki sendɛ-ɛ. Nɛ chɛndi la?” Le tee lɛ, se dza we waŋ mfiee yilu mɔɔ dzɔɔ yi nyɔŋa yɛ, se yi chikɛ ni nshiiŋŋ.
26 “Por que vocês estão com medo?”, perguntou ele. “Como é pequena a sua fé!” Então levantou-se, repreendeu o vento e o mar, e houve grande calmaria.
27 Bimfimu wondɛ bɛniiŋ bɛlu ni katara. Be tee le, “Ŋwaani wuni wi nuuŋ wi wu la wu mfiee mɔɔ dzɔɔ wuki li wuu ni?”
27 Os discípulos ficaram admirados. “Quem é este homem?”, diziam eles. “Até os ventos e o mar lhe obedecem!”
28 Jiso lenchi bo kimbɛ ki bɛniiŋ bɛ Gadalaŋ. Bikɛ bɛ bɛniiŋ bɛfɛ ɛ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ ŋwɛki bɛ be. Bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ bo lɛ dzíŋ yí bɛ diyi bɛniiŋ le, be bɛndi yi ŋge si nuuŋ wi tɛ mɔɔ ka lɛ dze yilu-u kɛ.
28 Quando Jesus chegou ao outro lado do mar, à região dos gadarenos, dois homens possuídos por demônios saíram do cemitério e foram ao seu encontro. Eram tão violentos que ninguém podia passar por ali.
29 Fi se ka le, be tɛ̀ tuu be bɛchi be wɛndi lɛwe ŋge be tiiti le, “Ŋwanɛ Nyɔ, ɔ wɛki la li bee li? Ɔ bɛɛ le ɔ nyɛ bee ŋgɛ mfi mɛɛŋ saa ki kɔchɛ kɛ ni?”
29 Eles começaram a gritar: “Por que vem nos importunar, Filho de Deus? Veio aqui para nos atormentar antes do tempo determinado?”.
30 Ɛ kintutu ki dzíiŋ lɛ kimu tɛ̀ jii biee fe fɛchiŋ ŋgɔŋgɔmɔɔ ki.
30 A certa distância deles, havia uma grande manada de porcos pastando.
31 Bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i bɛlu se lɛkɛ Jiso le, “Mintemii, ɔɔ buu bee, ɔ tuumi bee tɛ gɛɛŋ tɛ lɛ li dzíiŋ yɛɛ.”
31 Então os demônios suplicaram: “Se vai nos expulsar, mande-nos entrar naquela manada de porcos”.
32 Jiso se tee li bee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ lɛ.” Be se bo, be gɛɛŋ be lɛ li dzíiŋ yilu. Fi se ka le kintutu ki dzíiŋ lɛ kilu kichu tɛ̀ bɔɔ li mbɛmɛ wu ŋkumɛ-ɛ ki seri, ki shee lɛ libɛ chilu ki kwiyɛ li dzɔɔ.
32 “Vão!”, ordenou Jesus. Os demônios saíram dos homens e entraram nos porcos, e toda a manada se atirou pela encosta íngreme do monte para dentro do mar e se afogou.
33 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi dzíiŋ yilu baa kifi be gɛɛŋ li bintsii li, be tiiti fiee fichu fi ka bɛ bɛniiŋ bɛ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ nuuŋ li bee baa.
33 Os que cuidavam dos porcos fugiram para uma cidade próxima e contaram a todos o que havia ocorrido com os homens possuídos por demônios.
34 Fi se ka le kitoŋ kilu kichu tɛ̀ tuu ki bo ki bɛ le ki chiiŋ Jiso. Si be tɛ̀ bɛ be ŋɛŋ wu lɛ, be sooŋ bɔ li Jiso le dza fɛ kintsii ki bee.
34 Os habitantes da cidade saíram ao encontro de Jesus e suplicaram que ele fosse embora da região.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.