Mateus 26
asj (ASJ) vs NTLH
1 Le Jiso yɔ biee bini bichu mɛɛshi, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Nɛ kɛɛ le shɛɔ jo faa, ni nuuŋ Tsɔnɔ chi N'yafuwee, bɛ gii bɛ nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛniiŋ li be ta wu li kintaaŋ li.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Nɛɛ li mfi wulu, bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ se gɛɛŋ be lɛ ntsuuŋ lɛ ntɔ wu Kaifas wu tɛ̀ nuuŋ kikoo ki bɛte muntofi,
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 be biee be dzɔ ntaŋ si be gii be wɛɛŋ be se kɔɔ Jiso, be wo.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Si be tɛ̀ dzɔ ntaŋ lɛ, be tee le, “Kiiŋ tɛ ni mɔŋ fiee fini li mfi wu Tsɔnɔ-ɔ kɛ, kifɛ ɛ tɛ mɔŋ, fi bɛ bɛ kweŋɛ lɛ bɛniiŋ li lɛnti.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Le Jiso tuu ni nuuŋ lɛ kitoŋ ki Bɛtani-i, li Simu wu wi wu chigɔŋ chi nɔŋa yih,
6 — ausente —
7 be shee be jii biee, kwɛɛŋ wumu dza lɛ lu kɛmi mɛɛŋ mamu mɛ sɛɛndi lɛ fika fimu fi bɛ nachɛ bɛ tɛtɛ, me tɛɛmi kwa ŋge, tumi li kikoo ki Jiso-o.
7 — ausente —
8 Le bɔɔŋ bɛ Jiso-o bɛ kintutu-u ŋɛŋ lɛ, fiee filu tɔŋ be shéŋ ŋge. Be tee le, “Bifisi mɛɛŋ mɛlu kii la?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Bee nuuŋ bɛ kabɛ mɛɛŋ mɛlu li kwa ŋgee, bɛ nyɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Se nuuŋ le, Jiso tɛ̀ kɛɛ mbeechɛ wube, tee li bee le, “Nɛ nyɛɛ ŋgɛ li kwɛɛŋ wuni kii la? Wu fɛɔ nuuŋ fiee fi dzeeŋ li mi-i.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Nɛ ni nɛ kii le bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ gii be ni be nuuŋ bɛ beŋ mfi kwi, se nuuŋ le, nuuŋ tɛ nuuŋ tɛɛbeŋ mfi kwi kɛ.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Wu shooshɔɔ mɛɛŋ mani li yi yɛɛŋ ni le nachɛ nuuŋ si bɛ gii bɛ diyɛ mi.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Ntee beŋ chɛɛŋ le mɔɔ nuuŋ fɛŋ fɛ bɛ gii bɛ ni bɛ tiifi ntoŋ wu dzeeŋ wuni li kikoo ki nshɛ kichu, bɛ gii bɛ ni bɛ tiiti kii fiee fi kwɛɛŋ wuni fɛ bɛ se ni bɛ kiimi wu.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Wi wumu li kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa wu bɛ tɛ̀ teenyi le Judas Iskaliyɔ dza gɛɛŋ ŋɛŋ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa,
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 bii li bee laa, “Ɛ mi nyɛ Jiso li tsaŋ yinɛ-ɛ, nɛ nyɛ mi la?” Be biee be fa bɛ siri mbaanshɛɛ be nyɛ li wuu.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Mbɛɛchɛ li mfi wɛ, bɛchi wɛki dze yi gii nyɛ Jiso li tsáŋ yi bee.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Le ni nuuŋ jobɛ chi ŋkosi chi Tsɔnɔ chi Kibele ki bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ kishee le kɛ, bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso bɛ fɛ wuu, be bii li wuu laa, “Ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ nachɛ fɛ ɔ gii ɔ ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee chilu nuuŋ fɛŋ?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Tuu li bee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ fɛ la nyɔŋa ɛ nɛ ŋɛŋ wi, nɛ tee li mwɛ le, ‘Wi wu Ntiifɛ teeɔ le mfi we kɔchɔɔ. Gii ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u li wɛɛ yih.’”
18 Ele respondeu:
19 Bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛlu gɛɛŋ be fɛ nɛɛ si Jiso bee tee li bee, be biee be nachɛ biee bijɛ bi Tsɔnɔ chi N'yafuwee chilu lu.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, shee bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa le be ji biee.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Le be ni be jii, dza tee li be le, “Ntee li be-eŋ chɛɛŋ le, wi wumu li be-eŋ linti gii kabɛ mi.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Si bee tee lɛ, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be to nshiiŋ nshiiŋ, be bɛchi be biiti li wuu mumkpaŋ mumkpaŋ laa, “Nuuŋ bo mi ni Taa?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Tuu li bee le, “Wi wu gii kabɛ mi ɛ wi wu tɛɛ wu gii tɛ bikɛ kibɛnɛ lɛ sho-o.
23 Jesus respondeu:
24 Ŋwanɛwi gii gɛɛŋ nɛɛ fiee si bɛ tɛ̀ tsɛɛ kii wu. Se nuuŋ le, kinlɔɔ kinɔŋa kɛɛ li wi wu kabɛ Ŋwanɛwi-i. Fi tɛ̀ dzɔɔŋ ŋge le gii bɛ ba wu ki biɛ kɛ.”
24 Pois o
25 Judas wu tɛ̀ nuuŋ le gii kabɛ Jiso bii tɛ li wuu laa, “Nuuŋ bo mi ni, Wi wu Ntiifɛ?” Jiso tee li wuu le, “Ɔ teeɔ bɛ kimfimɛ ko.”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Si be tɛ̀ jii biee lɛ, Jiso dza dzɔ kibele, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ nyɛ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tee le, “Kɔ yɛɛŋ nɛ ji, yini nuuŋ yi yɛŋ.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Tuu dzɔ tɛ fika, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ nyɛ fika filu li bee tee le, “Wonɛ yɛɛŋ nɛ tasɛ beŋ bɛchu.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Mani nuuŋ ŋgɔŋ meŋ mɛ Nyɔ ji leh lu mɛ bo kii bɛniiŋ ŋgee, le se feeki bibifi bi bee.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Ntee beŋ le mɛɛŋ yɛ ntuu ŋ'woŋ mbiiŋ mɛ fiŋgeetɛ fi lɛɛndi mani mbɛɛchɛ dɛɛni, nsiiŋ gɛɛŋ bo jobɛ chi ŋgii naa ŋ'woŋ mɛ fɛŋ tɛɛbeŋ lɛnti lɛ bumfɔŋ bu Baa wɛŋ kɛ.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u mɛɛshi, be yoo jumi chi n'yɔɔnchɛ, be dza be michi be giiŋgi li ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Si Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tɛ̀ giiŋgi lɛ, dza tee li bee le, “Butuu bu bɛŋ buni beŋ bɛchu gii nɛ chee bikaa lijiŋ kii fiee fi gii fi ka bɛ mi. Fi fiɛɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ Nyɔ tiiti le, ‘Ŋgii ŋ'wo kiŋkiichɛ nshɔ́ɔŋ kintutu ki nshɔɔŋ lɛ se saaŋgɛ.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Se nuuŋ le, mfi wu Nyɔ buu mi li kwe-e, ntoo mbaŋ li be-eŋ Galilii.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Se Pita biee tee fiee li wuu le, “Ɛ bɛniiŋ bɛchu chee bikaa lijiŋ kii fiee fi gii fi ka bɛ wɛ, ɛ bɛ nyɛ ntɛ chee bikaa lijiŋ tɛ kɛ.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Jiso tee li wuu le, “Ntee wɛ chɛɛŋ le butuu bu bɛŋ buni, nyinɛshee gii ke yi teŋgɔɔ, nuuŋ ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pita tee li wuu le, “Mɔɔ nuuŋ le ŋgii ŋkwi tɛɛ wɛ, nuuŋ bɛ tɛ faaŋ wɛ kɛ.” Si tɛ̀ tee nɛɛ lɛ, bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso bamu baa bɛchu tee nɛɛ tɛ lɛ.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u gɛɛŋ be lɛ li wɛ wu biti bi muntaaŋ lɛ wumu, wu bɛ teenyi le Gɛsɛmani, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu baa le, “Shee yɛɛŋ fɛni ŋ'waaki yi fɛŋgooŋ fɛmu nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Dzɔ Pita bee bɔɔŋ bɛ Dzɛbɛdii bɛ bɛfɛ baa, bee be gɛɛŋ. Se bɛchi nuuŋ nshiiŋ nshiiŋ, shéŋ yee kɛɛti.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Biee tee li bee le, “Shéŋ yɛŋ yɛɛ nshiiŋ nshiiŋ ŋge nuuŋ kɛɛ ŋkwiiɔ. Shɛ yɛɛŋ fɛni nɛ ni nɛ tɛŋgi.”
38 e disse a eles:
39 Jiso dza fe kiiŋgi gɛɛŋ limfwe niiŋ, we chiŋ bushi fɛkwiiŋ, lɛki li Nyɔ-ɔ le, “Baa wɛŋ, ɛ dze nuuŋ lu yi nuuŋ nɛɛ ɔ fɛ le fika fi ŋgɛ-ɛ fini ka mi ŋ'wonu siŋ, ɔ fɛ. Se nuuŋ le, kiiŋ ɔ ni fɛ si ŋkɔŋgisi kɛ, fɛrɛ nuuŋ si ɔ kɔŋgisi.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Dza kaari to lijiŋ fɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu, ŋɛŋ si be liiti. Bii li Pita laa, “Fi nuuŋ le ɛ bɛ nyɛ nɛ tɛ shee we bɛ mi le bo si mfi ntaŋ mumkpaŋ kɛ ni?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Nɛ nuuŋ yɛɛŋ we, nɛ lɛki li Nyɔ-ɔ kii nɛ ni lɛ li mɔnchɛ. Fi nuuŋ chɛɛŋ le shéŋ kɔŋgisi lɔ, se nuuŋ le nyaŋ yi bwiŋ nuuŋ fɛɛ.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Tuu kaari gɛɛŋ kiŋga kifɛ lɛki li Nyɔ-ɔ le, “Baa wɛŋ, ɛ fi nuuŋ le ɛ bɛ nyɛ fika fini tɛ ka fuki fɛ mi ŋ'woŋ siŋ ɔ fɛ nɛɛ si ɔ kɔŋgisi.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Le tuu kaari to lijiŋ ka ŋɛŋ si bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u liiti kifɛ chilefɛ tɛ nuuŋ be lɛ lii ŋge.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Tuu ka shɛ be, kaari gɛɛŋ tuu lɛki li Nyɔ-ɔ kiŋga kitɛɛtɛ, lɛki li Nyɔ-ɔ tiiti nɛɛ nuuŋ fiee fi bee saa tiiti fiɛɛ.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Tuu kaari to lijiŋ fɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu tee li bee le, “Nɛ mɛɛŋ baa nɛ liiti nɛ fufini finɛ ni? Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, mfi kɔchɔɔ kituŋ. Bɛ kabɛ baa Ŋwanɛwi li bɛniiŋ bɛ bifi-i.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Dza yɛɛŋ we tɛɛbeŋ tɛ ni tɛ giiŋgi. Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ wi wu kabɛ mi bɛɛɔ kituŋ.”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, Judas wu tɛ̀ nuuŋ wi kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa biee busɛ. Tɛ̀ gii bɛɛ bee kintutu ki bɛniiŋ lɛ kinɔŋa, be kɛmi nyɔ bɛ bimboki, ɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ bɛ tɛ̀ toŋ be.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Wi wu tɛ̀ kabɛ Jiso tɛ̀ nachɛ si gii doonchɛ li bɛniiŋ bɛlu, tee le, “Wi wu mi n'yɛsi wu, mi ŋkokɛ, kɛ ɛ wu, nɛ biee nɛ kɔɔ wu.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Si bee be tɛ̀ bɛɛ lɛ, biee gɛɛŋ fɛ Jiso mfwaa mumkpaŋ tee li wu le, “Mi n'yɛsɔɔ wɛ Wi wu Ntiifɛ.” Si wu tee lɛ, biee kokɛ wu.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Jiso tee li wu le, “Sinɛŋ, fɛrɛ fiee fi ɔ bɛ le ɔ fɛ.” Bɛniiŋ baa biee be gɛɛŋ fɛ Jiso-o be cha wu.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Fi se ka le wumu wu tɛ̀ nuuŋ bɛ Jiso ɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ nyɔ ye yi dziŋ lɛ mbwa-a buu, kɛri kintooŋ ki mfwa wu kikoo ki bɛte muntofi lu, sondɛ.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Jiso tee li wi wulu le, “Kaari tuu nyɔ ya lɛ mbwa li. Ɔ kɛɛ le wi kwi wu tsakisi nyɔ li we, gii naa kwi bɛ nyɔ.
52 Aí Jesus disse:
53 Ɔ beechi le nuuŋ nlee ki nlaŋɛ kɛ le Taa tuumi bɛnchindaa bee fɛni mfwaa mumkpaŋ li bɛnchuki le be gwe kii mi kɛ ni?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Se nuuŋ le, ɛ mi dza mi fɛ lɛ, fi dɛndɛ niŋ fi se bɛ fi kɔchɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ le fi kɛmi le fi nuuŋ?”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Li mfi wɛɛ, Jiso tuu bii li kintutu kɛɛ laa, “Nɛ bɛɛ le nɛ kɔɔ mi nɛ bɛɛ bɛ nyɔ mɔɔ bimboki kɛ nɛɛ bɛɛ le nɛ kɔɔ nuuŋ wi wu bɛɛ bɛ kpɛ li kwɛɛŋ li ni? Ntuu nshiiŋ jo chi nshiiti li yih yi muntofi ntiifi bɛniiŋ lu nɛ tɛ kɔɔ mi kɛ kii la?
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Se nuuŋ le, fiee fini fichu kɛti fiɛɛ nɛɛ le fi bɛ fi kɔchɛ si bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ.” Bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u bɛchu biee be shɛ wu fɛ, be kifi.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kɔɔ Jiso dzɔ wu be gɛɛŋ bɛ wu fɛ Kaifas wu te kikoo ki bɛte muntofi-i. Bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ banchɛ tɛ fe.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Be tɛ̀ giiŋgi bɛ Jiso Pita biki lɛjiŋ mfiiŋ. Le gɛɛŋ bo fɛ la wu kikoo ki bɛte muntofi-i, tuu lɛ gɛɛŋ shee bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi la wulu le ŋɛŋ si fi gii fi ka.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ sɛki bɛnsa tɛ̀ wɛki fiee fi be gii be sɛɛyɛ be terɛ Jiso le bɛ se wo wu.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Se nuuŋ le, be ti mɛɛŋ ki kɛmɛ kɛ fiee kɛ, bɛniiŋ ŋge buti be bɛɛ limfwe be sɛɛyi binsɛɛ. Si fi tɛ̀ kɛti lɛ bɛniiŋ bamu bɛfɛ bo be leŋ limfwe,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 be tee le, “Bwɛɛ wuni tɛ̀ tiiti le nuuŋ shaanshɛ yih yi muntofi yi Nyɔ kaari gwaŋ li jo taa li.”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ dza we ki bii li Jiso laa, “Ɔ kɛmi yɛ fiee fi tusɛ kɛ ni? Ɔ wuki nɛɛ biee bi bɛniiŋ bani tiiti kii wɛ ni?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Jiso ba nɛɛ nshiiŋ. Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ tuu ki tee li wuu le, “Tee chɛɛŋ li bukooŋ bu Nyɔ yi kɛmi ntsɛ, ɔɔ nuuŋ kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ ki Ŋwanɛ Nyɔ, ɔ tee bee.”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Jiso tuu li wuu le, “Fi fiɛɛ sɔɔ tee lɛ. Se nuuŋ le, ntee beŋ le, lɛjiŋ lɛ mfi wuni-i, nɛ gii nɛ ŋɛŋ Ŋwanɛwi, ɛ wu shee lɛ kibɛnɛ ki kigɔŋɛ ki Wi wu kɛmi Buŋga-a, nɛ tuu nɛ ŋɛŋ si bɛɛ li kiku-uŋ liboo.”
64 Jesus respondeu:
65 Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ woo lɛ, ki tuu ki gaamɛ ndú yi ki, ki tee le, “Wu dzɔɔ kintsii ki Nyɔ-ɔ. Fiee nuuŋ yɛ lu fi tɛɛbeŋ tuu geendi le wi leŋ fɛni ni tiiti kɛ? Nɛ woo baa kituŋ si wu dzɔ kintsii ki Nyɔ-ɔ.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Nɛ se sondɛ le la?” Be tuu le, “Ɛ wi wu bɛ nuuŋ bɛ wo.”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Be se bɛchi be kwiyi budii li bushi bu Jiso-o, be juti wu bɛ muŋkɔ, be suŋgi bɛ tsaŋ be tiiti li wuu le,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 “Wɛ wu nuuŋ Krai, fɛrɛ kintomfɔŋ ko ki Nyɔ dɛɛni li bee li. Tee wi wu sooŋ wɛ.”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Tɛ̀ nuuŋ ɛ Pita shee lɛkuuŋ la kintikinti. Ŋwaŋ wu kwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ nindi fe, dza bɛ li wuu lichiŋ tee li wuu le, “Ɔ bee tɛ nɛɛ Jiso wu Galilii wulu.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Se nuuŋ le, Pita faaŋ limfwe li bɛniiŋ bɛchu tee le, “Ŋkii yɛ fiee fi ɔ tiiti kɛ.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Pita tuu dza bo gɛɛŋ fɛ fweeŋ wu ntɔ-ɔ. Se ŋwaakwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ nindi tɛ fe, ŋɛŋ wu, tuu tee li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nindi fe baa le, “Wi wuni bee nuuŋ bee Jiso wu Nasarɛ wulu.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Pita tuu faaŋ, chini, tee le, “Ŋkii yɛ wi wulu kɛ.”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Le mfi tuu kiiŋgi niiŋ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi fe kiiŋgi be gɛɛŋ li Pita lichiŋ be tee li wuu le, “Li chɛɛŋ li, ɔ nuuŋ tɛ wi wu be wumu, kifɛ n'yɔru wa wɛ si wube.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Pita tuu faaŋ, teeŋ kinlɔɔ li yi yee li tee le, “Ŋkii yɛ wi wuni kɛ.” Mfwaa mumkpaŋ nyinɛshee biee yi tɔɔŋ.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Pita kimi n'yɔru wu Jiso bee yɔ li wu le, “Nyinɛshee gii ke yi tɔɔŋ, ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ.” Se dza fe bo lɛkuuŋ, keeri kwe ŋge.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.